Thursday, December 22, 2011

Kodused verivorstid

Nagu viimastel aastatel on kombeks saanud, sai ka sel korral enne jõule kodus verivorste valmistatud. Võtsin selle traditsiooni üles kuna poe vorstid on ... kergelt öeldes rämps. Meil peres isa jubedalt armastab pekiseid vorste, mina jällegi ei kannata absoluutselt pekikuubikuid. Seetõttu sai tehtud kahte sorti vorste: ühed pekiga ja teised suitsulihaga. Suitsuliha omad lähevad alati kõigile peale seega neid tegime rohkem. Suur aitäh minu emale ja tädi Terjele, kes mul sel korral abiks olid!
Kogused on suured, kokku sai 121 vorsti. Meil endal suur pere ja sai ka laiali jagada. Kasutasin sea soolt ja sea verd. Ma panen kirja kogused, mis kokku ostsin ja siis mis vahekorras jagasin peki ja suitsulihaga vorstidele:
15m soolt
1,5l  verd
2kg kruupi
4 suurt sibulat (meil lihtsalt rohkem polnud, muidu oleksin pannud 6)
8 küüslaugu küünt
1/2l peenestatud majoraani (Eesti loodusest korjatud mitte poe oma)
1kg suitsuliha
0,5kg soolapekki
sool
pipar
Kõigepealt lähemalt majoraanist. Mina korjan seda ise. Üldjuhul kasvab see põldude või heinamaade servas või metsa ääres. Meie maakohas on see kergesti leitav seega ei näe vajadust poest osta. Kuivatan seda kimpudena kuid vorstis kasutan ainult õisikute osa. Kuivatatult korjan õisikud varte küljest ja peenestan need kahe käe vahel purki. Olen suhteliselt kindel, et poe oma oleksin vähem pannud. Soole ja vere saan Jürist kohaliku lihameistri käest. Verd on varasematel aastatel saanud tuua ka turult. Üldjuhul tuleb turul seda ette tellida ning mõttekas on uurida kui soolane veri on. Mõni paneb minimaalselt soola, teine aga kamaluga. Soolt saab isegi Prisma sügavkümast aga mina eelistan seda värskelt. Kui raskemini hangitavad koostisosad käes siis muu pole enam keeruline. Sool külma vette likku, kruup keema - ei tohiks täiesti pudruks keeta, ennem tooremad kui liiga valmis. Kruup valmis, tuleks see ära jahutada. Kui jääb väheke leige, pole hullu, sobib ka. Kruubi keemise ajal lõikasin häästi peeneks sibula ja küüslaugu ning ka suhteliselt väikeseks suitsuliha. Kuna isale peki tükid meeldivad siis need jätsime suuremateks :) Nüüd vastavalt mitu sorti erinevat vorsti sa teha soovid, nii mitmesse kaussi jaga kruup täpselt selles vahekorras kui palju missugust vorsti sa soovid. Minul siis kahte sorti vorstid, seega jagasin kruubi nii, et veerandist (ehk 0,5kg toorest kruubist) tuli pekiga vorst ja kolmveerand (ehk 1,5 kg) kogusest tegin suitsulihaga vorsti. Küüslaugu ja sibula jagasin samas vahekorras kaussidesse kruubi peale. Seejärel majoraan ning maitse järgi soola ja pipart. Selles etapis tuleb kõik maitseained lõplikult lisada kuna peale vere lisamist mina näiteks enam ei söenda maitsta. Paras pirtsperse, ma tean! Soola lisamisel tuleb meelde jätta mis vere müüja ütles selle soolasuse kohta. Ehk kui veri on päris soolane siis tasub kruup jätta umbes selline, et kui peaksin massi ilma vereta otse sööma siis lisaksin veel soola. Kui veri keskmiselt soolane siis mina teen kruubi kohe veidi ülesaatud maitsega. Ennem soolasem kui mage minu arvates ja soolasust saab hiljem keetmisel ka veel reguleerida. Vere lisamisel lähtun mina vahekorrast 0,75l verd ühe kilo kruubi kohta. See on absoluutselt piisav ja kuigi olen näinud retsepte, kus soovitatakse 1l verd panna, leian ma, et nii palju ei ole vaja. Maitse asi.
Nii, kui vorsti sisu valmis, tuleks hakata seda soolde toppima. Olen kuulnud varianti, kus seda tehakse tavalise lehtriga ehk sool libistatakse lehtri otsa ning avast topitakse pulgaga massi soolde. JUBE aeganõudev ja tüütu töö ning seetõttu mina seda varianti ei kasuta. Kuna meie suguvõsas on vorste alati ise tehtud, on ära proovitud erinevad variandid ning ehitatud selleks huvitavaid agregaate. Kõige paremini toimiv on vahend, mida edaspidi nimetan kui "vorstimasin" :))) Tegemist omamoodi lehtriga mille lai osa on suur ja piklik ning sama diameetriga nii ülemises kui alumises osas. Selle sisse mahub rohkem massi. Massi soolde toppimiseks on masina teiseks osaks nui, mis on sama lai kui lehter. Vorstimasina kitsas ots on ka päris pikk, et sinna palju soolt peale mahuks. Seega nüüd tuleks otsida veekausist soole ots ja hakata seda lehtri kitsa osa peale toppima hakata. Mina panen peale ühe soole korraga. Teinekord on aga sool nii pikk, et lausa ei mahu peale ja siis tuleb muidugi kuskilt katki lõigata. Sool masina kitsal osal, topin laia osa massi täis. Edasi tuleks vorsti teha kahekesi - üks lükkab nuiaga masinast massi soolde ning teine võtab soolt vastu. Kuna nui on sama lai kui masin, tühjeneb masin ühe lükkega. Soole otsa võib kas sõlme siduda või soole niidiga kinni panna ning seejärel lased soole nii pikalt massi täis kui palju masinasse on mahtunud. Kui masin tühi aga sool otsas veel pole, panen selle uuesti täis ja lasen massi soolde edasi. Kordan seda kuni kas ühte sorti mass on otsas või saab sool otsa. Eelneva tagajärjel on mul üks ülimalt pikk vorst, teinekord meetrine või pikemgi :)  Siis hakkan soolt keerama kohtadest kus soovin teha jätkukohti ehk ma saan nüüd otsustada kui pikki vorste tahan. Keerukohad seon niidiga ka kinni kuna mina ei tea kuidas poevorstidel keerud kinni peavad, minul päris kindlasti tulevad need väga kergelt lahti. Vorstid võib jätta ka pikemaks ja tehanäiteks rõngas vorste. Meie tegime viie vorstiga jupid. See tähendab siis, et sidusime ära viis vorsti ning viienda vorsti järel sidusin kaks niiti järjest kahe cm vahega. Vahest lõikasin jupid lahti. Ja nii siis tegimegi vorstikesi kuni kõik mass oli otsas. Kuna mul oli kahte sorti massi, sidusin ühe maitse vorstid musta niidiga ning teise maitse omad sinisega, et hiljem aru saaksin mis on mis. Vorstijupid kogusin kõik ühte kaussi. Üks etapp tehtud.
Edasi peab neid vorste kuumutama. Selleks tuleb ajada pott veega keema ning kui vesi keeb, tuli alt ära keerata ning vorstid võib vette panna. Vesi ei tohi keeda kui vorstid sees on!!!  Muidu vorstid keevad katki, tõsiselt, hoiduge sellest. Kuumas vees võiksid vorstid liguneda 15-20 minutit. Üldiselt on nii, et kui viskad vorstid vette, vajuvad need põhja ning välja võib võtta siis kui vorstid pinnale tulevad ning on halli värvi. Potist tuleks vorstid kuskile restile või pannile mõneks hetkeks jahtuma tõsta ning kui need on juba natukene jahtunud, tuleks neid kuivatada. Kui kogus ei ole suur ning vorstid saab ühekordselt restile panna, võivad need ka restil kuivada. Meil oli aga suur kogus ning seetõttu panime need rippuma. Kuna meil rippusid need külmas ruumis, lasime neil seal lausa kaks päeva kuivada. Varem polnud vorste lihtsalt vaja :) Ega nad tegelikult ei pea nii kaua kuivama, võid kasvõi valmistamise õhtul need juba ahju visata aga kui tarvis pikemalt säilitada siis võiks üleöö ikka lasta kuivada. Seejärel kilekotikestega külmkappi kui varsti tarvitate või sügavkülma pikemaks säilitamiseks. Ajaliselt tegime vorste algusest lõpuni 5 tundi. Kõige lihtsam oli massi valmistamine ja soole täitmine ning kõige tüütum töö vorstide sidumine ning keetmine.
Meil esimene vorstiproov tehtud ja asi tuli hää :) Ikkagi hea tooraine ning armastusega valmistatud, hoopis teine maitse kui poest toodud vorstidel.
 Head isu!

Thursday, December 15, 2011

Kreemine kook

Tundub, et ma lihtsalt ei oska lahjasid kooke teha... ma ei teagi mis on lahja kook tegelikult, jogurtikook? Korra proovisin, ei tulnud kõige parem, eks varsti proovin jälle. Hetkel selline periood, kus külmkapis leidub alati pudingut, shokolaadi, kohupiima ja sellised ained seega minu koogid ka nendest koosnevad. Seekordne kook on pudingust, vaniljekreemist, vahukoorest ja kodujuustust. Täpsemalt kasutasin:
200ml shokolaadipudingut
50g piimashokolaadi
300g kodujuustu
2dl vahukoort
2dl vaniljekreemi (kasutasin vahustatavat Sunnuntai oma)
1/2dl suhkrut
40g valget shokolaadi
2sl jahu
175g Digestive küpsiseid
50g võid
2sl kakojoogi pulbrit
Kõigepealt purustasin küpsised ja segasin kakaojoogi pulbriga ning seejärel sulatatud võiga. Ehk põhja tegin kakaomaitselise. Põhja jätsin külmkappi ootama ning segasin kokku shokolaadipudingu ja sulatatud piimashokolaadi. Teises kausis vahustasin suhkruga segatud vahukoore ja lisasin sellele vahustatud vaniljekreemi. Selle segu sisse kummutasin veel ka kodujuustu, sulatatud valge shokolaadi ja jahu. Küpsisepõhjale jagasin kõigepealt tumeda kihi ehk shokolaadipudingu oma ning seejärel heleda kihi ehk kodujuustu oma. Kui alguses tundub, et kodujuustu kihti on jube palju ja koogivorm vaat et peaaegu täis siis selle pärast ei tasu muretseda, et kook liiga kõrge tuleb sest see kõik vajub alla. Mul oli vorm kolmveerand täis aga kui lõpuks kook oli jahtunud, oli see täitsa normaalne õhuke. Niisiis, kõik kihid kenasti vormis, lükkasin vormi 160 kraadisesse ahju 40 minutiks. Kõige parem on see kook täielikult jahtunult ehk siis näiteks õhtul teha ja ööseks külmkappi seisma jätta.
Mulle väga meeldivad sellised kreemised koogid ja pean tunnistama, et üle poole koogist sõin mina üksinda ära :)))) Niiiiii hea oli lihtsalt, et ma ei jäänud rahule enne kui kook otsas!
Head isu!

Wednesday, December 14, 2011

Juurvilja püreesupp kanaga

Supipäev!!! Ma ei ole eriline supiinimene aga ma õpin ka alles :) Kallis kaasa on mul veidi tõbine seega midagi suurt kokkama ei hakanud kuna tal nagunii erilist isu pole. Tegin juurviljasuppi kanaga. Alguses ei pidanud see püreesupp olema aga mulle tundus, et nii oleks hea. Oligi :)
Kasutasin:
800ml vett
2 väiksemat kartulit
2 keskmist porgandit
1 sibul
1/2 punast paprikat
3 küüslaugu küünt
1 purk purustatud tomatit
1,5 kanapuljongi kuubikut
1,5sl Merevaiku
1sl mett
õli
sool
pipar
basiilik
parmesani juust!!!
Hakkisin sibula ja 2 küüslaugu küünt ning kuumutasin neid veidi õlis. Lisasin tükeldatud kartuli ja porgandi ning vee. Keetsin natukene pehmemaks ja lisasin puljongikuubikud ning konservi. Keetsin kuni porgand ja kartul olid pehmed. Samal ajal tükeldasin kana ja pruunistasin selle panni peal. Kana maitsestasin vähese soola ja pipraga ning riivisin peale ka ühe küüslaugu küüne ning ribadeks lõigatud paprika. Kui juurviljad olid pehmed, lükkasin kogu juurviljade kompoti blenderisse ja blenderdasin ühtlaseks massiks. Tagasi potti valades lisasin supile kana ja paprika ning lisasin merevaigu ja mee. Kõige viimasena viskasin potti väikse peotäie sügavkülmast võetud värsket basiilikat. Kui merevaik on sulanud, on ka supp valmis. Serveerides raputasin supile parmesani juustu. Mina kasutasin riivitud kuivatatud varianti. Parmesan selle supi peale on vajalik, see toob kõik maitsed kokku ja on lihtsalt super!

Head isu!

Tuesday, December 13, 2011

Meekana

Tänane õhtusöök: meekana ananassiga. Kana ja ananass sobivad minu arvates imehästi kokku! Lisame nende kahe hulka veel ka mett ning veidi juustu ning mina olen müüdud :)
Mis ma siis kasutasin:
kanafilee (igaühele üks fileetükk, seega mul 2tk)
2 ananassiviilu (purgist)
2sl mett
2 küüslaugu küünt
soola
pipart
õli
Esiteks maitsestasin filee soola ja pipraga ning panin kõrvale oma korda ootama. Pann juba kuumas vähese õliga ja sinna riivisin küüslaugu sisse. Raputasin nats panni, et kõik õli saaks küüslaugumaitseliseks ja seejärel panin ka fileetükid pannile. Väga kiirelt keerutasin neid pannil, et mõlemad küljed oleksid veidi valged ning seejärel lisasin pannile mee ning hakkasin fileetükke mee sees keerutama kuni kana oli välimuselt peaaegu valmis. See käis hästi kiirelt ja tegelikult mesi andis kanale pruunika värvuse ja see ei olnud täiesti valmis veel. Võtsin kana pannilt ning asetasin ahjupannile. Iga fileetüki peale asetasin ühe (võib ka kaks :)) ananassirõnga ning raputasin üle vähese juustuga. Ahjupannile kaas või hõbepaber peale ning 200 kraadi juures ahju nii umbes 20 minutit.
Superluks kana. Mee maitse on imeline koos ananassi ja kanaga. See on "must do again" retsept :) Maailma lihtne, kiire ja maitsev.

Head isu!

Monday, December 12, 2011

Juustune ahjuforell

Kaladest sööme üldjuhul kas lõhet või forelli ning ikka ahjus või grilli peal. Sel korral jälle ahjukala. Et ei oleks ainult tuim tükk kala, lisan teinekord juurvilju, millest meie lemmikud on brokkoli ja lillkapsas. Porgandi ja kaalika puhul saadetakse mind kuu peale :) Seekord sai ka tehtud suhteliselt rammus väike roog kalast, juurviljadest ning juustust. Kasutasin:
forell
brokkoli (külmutatud)
lillkapsas (külmutatud)
juust
parmesani juust
majonees
sool
pipar
Puhastasin natukene forelli, see tähendab, et eemaldasin kõik luud ning ka naha. Puhta kalaliha tükeldasin ning lükkasin ahjupotti, peale raputasin soola ja pipart. Külmutatud brokkoli ja lillkapsa panin paariks minutiks keevasse vette ning seejärel tükeldasin õisikuid väiksemaks. Viskasin juurviljad kala peale, raputasin natukene veel soola ning laotasin õisikutele paar supilusikat majoneesi. Kõige peale läksid riivitud juustud. Ahjupotile kaas peale ja u 20 minutiga oli valmis. Maitse oli mõnus juustune ja juurviljad sobivad ka jube hästi sellesse kompotti :) Siin kohal ei ole üldse oluline MIS juurviljad, pange seda mis leidub, lihtsalt porgandid ja kaalikas jne võiks enne ahju panekut poolpehme olla juba.
Head isu!

Magusad pärmi-lehttaigna rullid

See oli laupäeva hommik ja kell polnud veel kümmegi kui mul juba kuklid ajus kerkisid :) Tegin magusaid vanilje-mandlirulle ja sarapuupähkli rulle. Kasutasin:
Pärmi-lehttainas
taluvõi
Marsan Ekströms vaniljekaste
mandlilaastud
purustatud sarapuupähklid
demerara suhkur
Valmistusviis oli mõlemal juhul sarnane: Rullisin taigna lahti ja pintseldasin sulatatud võiga üle. Vanilje-mandlirullide jaoks segasin vaniljekastme pulbri vähese piimaga kokku ja pintseldasin ka selle taignale. Panin kastmepulbrisse vähe piima ja tegin hästi paksu vaniljekastme, et see vahelt kohe välja ei voolaks! Toimis, ei voolanud kuskile ka küpsemise ajal. Seejärel puistasin taignale ka mandlilaaste ning raputasin suhkrut. Valisin demerara ja fariinsuhkru vahel aga tegelikult võib panna ka täiesti tavalist valget suhkrut kui pruuni ei leidu. Edasi rullisin taigna kokku ja lõikasin tükkideks, täpselt nagu kaneelirulle teeks. Asetasin rullid ahjuplaadile ning raputasin igaühele veel natukene suhkrut ja mandlilaaste peale. Sarapuupähkli rullide puhul raputasin võiga määritud taignale jällegi suhkru ja seekord siis purustatud sarapuupähkleid. Jällegi keerasin rulli ja ahjupannil raputasin veel pähklipuru ka iga tüki peale. Ahjus 200 kraadi juures kuni rullid on kuldpruunid. Maaailma head ja eriliselt lihtsad ikka. Minu erilised lemmikud on vaniljekastmega aga sarapuupähkel meeldib mulle ka väga niiet need olid ka jube maitsvad :)
Head isu!

Lambapraad

Mulle ei ole kunagi lambaliha väga maitsenud. Nii kaua kui ma mäletan, tuleb meelde kasuka maitse. Seega kui ma mõned aastad tagasi Islandile sattusin, olin ma natukene murelik kuna seal oli kõige tavapärasem roog kas lammas või kala (lõhe ja forell). Kuna sealsel pinnal on kartuli kasvatamine suhteliselt keeruline, nägid praed välja sellised, et liha või kala oli taldrikul kaks korda rohkem kui kartulit :))) Meil Eestis täpselt vastupidi. Oma suureks üllatuseks hakkasin ma seal heast lambalihast väga lugu pidama. Tegelikult on ju asi täiesti toorainest kuni selle valmistamiseni kinni. Praegu mul ei tule ka ette, et lambaliha oleks hästi tavaline mida pakutakse näiteks külas olles. Ikka siga või kana, teinekord ka loomaliha. Kuna lammast pole kuskilt võtta olnud, ei ole ka meie toidulaual minu kokkamisperioodil seda kohanud. Nüüd sain ühe mõnusa värske lamba jala ja midagi pidi sellest valmistama. Kuna suur tükk, küpsetasin seda siis kui parajasti olid külalised tulemas, nelja peale oli kogus paras ja natukene jäi ülegi. Marineerisin ja küpsetasin jalga koos kondiga ning enne serveerimist eemaldasime liha... või noh, mis ma kiitlen, küpsetamine ja serveerimine jäi kalli kaasa teha kuna mehed ja lapsed jäeti koju ning tüdrukud shoppasid ja jõudsid koju alles siis kui laud oli kaetud :) Lihakogust ma ära ei kaalund, räägin lihtsalt marinaadist ja valmistamisviisist.
Liha panin parinaadi 24h enne ahju panekut. Marinaadiks kasutasin:
2sl mett
sool
pipar
3sl SM American BBQ kaste (original)
1tl rosmariini
4sl sojakastet
õli
Mis siin ikka, määrisin lamba õliga kokku, lisasin sojakastme ning soola, pipra, rosmariini, BBQ kastme ning mee. Kätega hõõrusin kõik lamba külge nii, et kõik küljed olid marinaadiga kaetud. Panin liha kohe ahjupannile ning katsin täielikult hõbepaberiga ja jätsin külmkappi seisma. Ahju läks liha samuti hõbepaberi all. Ahjus oli see 2,5 tundi 160 kraadi juures. Liha tuli mõnus mahlane ja maitsev ning kondi küljest tuli väga ilusti lahti. Nüüd tuleb välja, et mulle mitte ainult ei meeldi hästi tehtud lammas vaid, et ma oskan ise ka seda päris hästi teha :)
Head isu!

Thursday, December 8, 2011

Basiiliku panna cotta

Magustoiduks panna cotta, mis on Itaaliapärane magustoit. Tegemist suhteliselt rammusa asjaga jälle. Aga taas selline magustoit mida ma varem polnud teha proovinud seega lihtsalt huvi pärast pidin valmistama. Kuna ma olen seda varem ka söönud ja just klassikalist varianti, maasika toormoosiga siis mina otsustasin teha miskit huvitavamat ja sügavkülmas leidub mul värsket basiilikut, seega proovisin sellega.
Kokku kasutasin (kogus kahele):
250ml vahukoort
kolmveerand zelatiinilehte
1vaniljekaun
väike peotäis basiiliku lehti
25g suhkrut
Valasin vahukoore väiksesse kastrulisse, lisasin basiiliku lehed ja suhkru. Poolitasin vaniljekauna, lisasin kauna sisu vahukoorele ja viskasin kauna enda ka kastrulisse. Kuumutasin keemiseni ning hästi madalal tulel keetsin maksimaalselt minuti. Eemaldasin basiiliku lehed ja vaniljekauna. Otsisin erinevaid nõusid, kõigepealt pokaali ja kallasin läbi peene sõela selle sisse ning asetasin külma. Pokaalist saab otse kenasti serveerida. Teisena tahtsin proovida sellist serveerimist kus nõust kummutatakse panna cotta välja taldrikule. Selleks kasutasi oma silikoonist muffinivormi :)))) Kallasin ühte pesasse segu läbi sõela ja asetasin ka selle külma. Külmas võiks see seista vähemalt 4-5 tundi aga mulle isegi meeldiks kui üleöö oleks külmas. Mul vormi oma seisiski üleöö ja vormist tuli ka kenasti välja nii, et kastsin vormi enne hetkeks kuuma vee sisse ning seejärel kummutasin taldrikule.
Maitsest - ma olin üllatunud ja täitsa tõsiselt kohe. Basiilik oli super valik!!! See mõnus maitsenüanss mis basiilik panna cottale andis oli hämmastavalt hea. Tavaline panna ei ole jälle üldiselt mu lemmik kuna on liiga rammus no ja ega basiilik seda rammusust ära ei võtnud :))) aga ta peitis selle koore maitse ära ja tõesti hea oli. Ütleme nii, et igapäevaseks magustoiduks ei sobi aga kui külalisi tuleb ja tahad kohvi kõrvale midagi head ja huvitavat siis see just ongi see!
Need mustad täpikesed on vanilje seemned :)
Sellise serveerimise viisi puhul soovitan kasutada kolmveerand želatiinilehte
Head isu!

Magustoidu kõrvale filmisoovituseks päris kindlasti EI ole film "Immportals" ega "Captain America"

Chinese ehk Hiinapärane kana ja nuudliroog

Tänane menüü koosnes hiinapärasest toidust. Hiinapärane kana ja nuudlitega juurvilja vokiroog. Kõigepealt valmistasin kana. Selleks kasutasin:
200g kanafileed
2tl riivitud ingverit
2tl purustatud küüslauku
2 keskmine sibul
3sl sojakastet
2sl autrikastet
200ml vett
1/2 dl suhkrut
veidi soola
Lõikasin kana väikesteks tükkideks ja pruunistasin kergelt pannil. Lisasin pruunistamise ajal ka ingveri, küüslaugu ja tükeldatud sibula. Eemaldasin segu pannilt ja valasin vee asemele, lisasin suhkru ja keetsin sellest siirupi. Kui siirup valmis, panin kana siirupisse ja lisasin soja- ning austikastme. Edasi hautasin hetke kaane all kuni liha oli valminud. Lisasin maitse järgi soola ja valmis see oligi. Väga mõnus magusapoolne kana. Nagu mett oleks kasutanud :)

Kana kõrvale tegin nuudliroa. Kasutasin Santa Maria Thai vokinuudled. Kasutasin:
2 peotäit nuudleid
200grammi külmutatud juurvilju (selline vokisegu kus oli sibulat, paprikat jne, ribadeks lõigatud)
300ml vett
2sl sojakastet
1sl austikastet
1tl riivitud ingverit
1tl purustatud küüslauku
soola
Kallasin vee pannile, lisasin nuudlid ning külmutatud juurviljad ning hautasin kaane all kuni need olid suhteliselt valmis. Edasi lisasin kastmed, ingveri ja küüslaugu ning veidi soola. Valmis see oligi.

Kaasa oli kõigepealt väga üllatunud, et mis sa oskad hiina toitu teha või...nohh oskan miskit jah. Raske see ikka on. Serveerisin ära ja kui esimesed ampsud olid võetud, keerasid minu poole suured silmad küsimusega, et miks ma VAREM seda teinud pole??? Pole nagu pähe tulnud teha, ükspäev muska tuli töölt ja rääkis kui head nuudlivokki ta töö juures sai, sealt tuli mõte alles. Kui toit oli juba poole peal, tuli uus kommentaar, et hiina toitu me enam välja sööma ei lähe, see on täpselt sama hea! Ei nohh, mina olin igatahes kõrvust tõstetud :)))) Hea meelega teen seda veel :) Järgmisena proovime siis kevadrulle ka ehk isegi.

Head isu!

Sunday, December 4, 2011

Croissant

Tavaliselt mõnus pühapäev on täna :) Sai juba ka vähe küpsetatud ja kuna väike tegelane magab, kasutan aega hästi ära ja panen kohe kirja ka tänase ahjutäie.
Täna oli laisa inimese küpsetamise päev. See tähendab, et kasutasin valmis pärmi-lehttainast. Tegin sellest kahte sorti croissante: juustu-basiiliku ja juustu-sibula. Räägin lähemalt juustu-sibula sisust ja eelkõige seal kasutatud sibulast. Kallis kaasa tuli ükspäev töölt jutuga, et sealses söögikohas on maitseainete kõrval ka kuivatatud sibulatükid, mida toidule raputada saab. Ütlesin et jajaa, santa marial on jah mingid sibulalaastud ja küüslaugulaastud nendes pisikestes purkides. Sellepeale raputas ta pead, et neil on kohe suured pakid ja suhteliselt suured sibulatükid. Eks sinnapaika see jutt sel päeval jäi aga järgmine kord kui poodi läksin, tulid need sibulad mulle maitseainete riiuli juures meelde ja üles ma need sealt leidsingi. Korralikud suured pakid kergelt pruunistatud kuivatatud sibulast. Mitte rõngad ega ribad vaid tükid, suhteliselt suured tükid tõesti. Ostsin koju ühe paki ja nüüd kasutan neid kõikjal. Hämmastavalt maitsvad asjad. Vahepeal lausa krõpsude pähe söön neid kui toitu teen :)))) Mõnusalt krõbedad on ka. Ma Eestis ei ole neid varem poes tähele pannud ja võimalik, et pole osanud otsida lihtsalt aga neid kavatsen ma siit väga palju kaasa osta kui tagasi tuleme ja Eestist neid tõesti saada ei ole! Neid samu sibulaid kasutasin ka tänastes juustu-sibulacroissantides
Koguseid pole väga mõtet kirja panna kuna see kõik käib jälle tunde järgi aga mina kasutasin:
Pärmi-lehttainas (mul oli kokku seda 0,7kg aga tegin ka viineripirukaid)
Taluvõi - seda läks umbes 25g 0,7kg peale
külmutatud värske basiilik
riivitud juust
kuivatatud sibulatükid
sool
muna
Rullisin taigna ristkülikukujuliselt lahti ja määrisin seda sulatatud võiga, mille peale raputasin juustu ja kergelt soola. Ühele tainapoolele raputasin veel hakitud basiilikut ning teisele kuivatatud sibulatükke. Lõikasin taignast kolmnurksed tükid ning rullisin need kokku alustades laiemast otsast. Seejärel tõstsin ahjuplaadile ja määrisin enne ahju (220 kraadi) panekut munaga. Ahjus hoidsin kuni olid kuldpruunid. Maailma lihtsad ja jube head tulid :) Kui aus olla siis kui ma oleksin teadnud, et need juustu-sibulacroissandid nii hästi maitsevad, poleks ma vist viineripirukaid üldse tegema hakanudki ja basiiliku omasid oleksin ka vähem teinud :)
Head isu!

Pannkoogid pärmiga

Juba ammu olen proovinud teha häid pakse pannkooke nii sooda kui küpsetuspulbriga aga need vajuvad ikka peale jahtumist ära seega läksin nüüd kindla peale välja ja tegin pärmiga.
Kasutasin:
25g pärmi
500ml piima
600g jahu
2muna
10sl suhkrut
0,5tl soola
0,2dl õli
vanillsuhkrut
Sulatasin pärmi soolaga ning segasin suhkru, lahtiklopitud munade, piima, jahu ja teiste ainetega ja lasin kerkida. Päris suureks kerkis, mul jäi kausist igatahes puudu ja hakkas üle ajama :) Kavatsesin tainast kaks korda kergitada aga kui juba üle kerkis, hakkasin ruttu küpsetama, et tainast eest ära saada ja unustasin täielikult eelmise mõtte. Mõnus, päris õiged paksud pannkoogid, ma olen rahul :)
Head isu!

Õhtul saime pannkooke filmi kõrvale nosida, seekord oli kinokavas film nimega "Immortals." See film oli nii halb, et ma ei taha sellest rohkem rääkida. Samas paar päeva tagasi vaatasime filmi nimega "Drive," mis mulle väga meeldis. Kuigi tegemist oli täiesti tüüpilise draamaga siis heaks teeb filmi selle venitatud kaadrid. Pikad kaadrid sellest kuidas mees lihtsalt aknast välja vaatab või mööda linna ringi sõidab. Kuidagi lummavad kaadrid lausa, palju annab nendele juurde ka soundtrack, mis oli samuti super! Film oli ülimalt uimane ja aeglane ning kui üldiselt ajaks see mind närvi siis selle puhul tegi see just filmi heaks :)

Thursday, December 1, 2011

Yes, yes, again toorjuustukook

Tean, tean, see mitte ei hakka naeruväärseks muutuma vaid juba ammu ON naeruväärne. Jälle üks juustukook, no mis ma teha saan, külmkapis oli üks eestist kaasa ostetud köögi toorjuust esimese detsembri kuupäevaga. Pidin ju ära tegema. Ma siis ei hakka kohe koogist rääkima. Kuna meil siin suhteliselt palju vaba aega, oleme palju filme vaadanud. Eile vaatasime filmi nimega "Sucker punch" mis muide eesti keelde tõlgituna oli " Tagasi reaalsusesse." Filmide tõlked on meil andekad kui otsetõlke peale mõelda. Minu arvates parim tõlge üldse on seriaalil "Jake and the fatman" ehk siis eesti keeles "Kuhu koer on maetud" ?!?! Ei kommenteeri. Enivei kui muska kuulis, et täna vaatame filmi Sucer punch, oli ta kindel, et tuleb mingi Adam Sandleri komöödia, kõlab tõesti selliselt aga Sandleri asemel saime filmi, mida lühidalt kommenteriks nii, et piinatud Charlie inglid kohtuvad Sin citys :) Andekas oli, soovitan vaadata. See kas meeldib või ei meeldi üldse, vahepealset varianti ei ole.
Koogist: Kuna see toorjuustu säilivusaja märkamine tuli nii viimasel hetkel siis polnud mul väga mõtlemisaega mida sellega teha seetõttu tuli väga igav kook. Kasutasin:
400g toorjuustu
300g shokolaadipudingit
0,7 dl suhkrut
2 muna
180g digestive küpsiseid
75g võid
Kõik, rohkem midagi ei kasutanudki. Muidugi kui kook juba ahjus oli, leidsin kapist igast huvitavaid asju mida oleks võinud kasutada aga heaküll, teine kord siis. Sel korral ma isegi ei kirjelda retsepti väga täpselt kuna selles ei ole ju midagi. Põhi nagu ikka küpsisepõhi ja pealmise osa jaoks segasin kokku toorjuustu ja pudingu, lisasin suhkru ning munad ja kallasin saadud segu põhjale. Küpsetasin 160 kraadi juures 60 minutit. Jälle väike veevann ahjus jne. Kook tuli hea, ei midagi meeliületavat aga hea. Ma meelega ei pannud väga palju suhkrut, seega kook ei ole liialt magus vahelduseks shokolaadi sisaldavatele kookidele :) Mõnus oli igatahes tükikest filmi kõrvale nautida koos hea teega :)
Head isu!

Tuesday, November 29, 2011

Kreembrülee ehk creme brulee

 Kreembrülee on magustoit, mille valmistamise peale olin ma varem mõelnud aga kunagi ei olnud selleni jõudnud. Tundus, et kuidagi keeruline teha ja võib mitte välja tulla jne aga tänaseks on selgunud, et üks väga lihtne magustoit on see. Kasutasin täiesti klassikalist retsepti, miskite maitsetega katsetama ei hakanud, tahtsin näha mis see magustoit oma originaalis on. Mainin ka, et ma polnud kunagi seda varem söönud. Kui restoranis magustoitu valin, ei võta ma üldiselt mingit kreemi vaid valin koogi :)
Retsept mida kasutasin on järgmine:
400ml 35% koort
50ml piima
1 vaniljekaun
5 munakollast
75g suhkrut
peale raputamiseks veidi suhkrut
Segasin omavahel piima ja vahukoore, lisasin nende hulka 1 vaniljekauna sisu ning kuumutasin saadud segu nõrgal tulel keemiseni. kloppisin munakollased suhkruga lahti ja lisasin nende juurde kooresegu. Segasin ühtlaseks ja valasin vormidesse. Vormid asetasin ahjuplaadile ja kallasin plaadile ka vett, nii et vormid olid poolenisti vee sees. Vormid ahju 150 kraadi juures u 35 minutit ja valmis ta oligi. Jahutasin ning enne serveerimist raputasin peale suhkrut ning sulatasin selle ahjus grillelemendi all kuna mul leeklampi pole. Koorik jäi ka ahjus mõnus krõbe aga peab vaatama, et ära ei kõrveta. Ma ühe kõrvetasin! Seepärast tegingi eraldi need, et kui kõrbema läheb siis ei kõrbe kõik ära :)
Muljed? Ausalt? Küsiks, et what´s all the fuss about??? Täiesti mõttetu magustoit ju! Vastikult rammus ja maeiteamisveel. Ei noh mitte et see puhas s...tt oleks aga minule selline asi väga ei istu. Võimalik, et tegin midagi valesti, ei tea, retsepti järgisin täpselt, kõik tuli kenasti välja....lihtsalt ei meeldinud ja kõik. Samas ära ka ei visanud, ära sõin oma portsu ikka aga juurde ei oleks küsinud. Raske seletada aga lihtsalt selleks, et ma asja tõesti HEAKS nimetan, peab see tegelikult VÄGA hea olema mitte lihtsalt "noh käib kahh".
 
Enivei, head isu!

Monday, November 28, 2011

Kana juurviljadega karrikastmes

Kasutan karrimaitseainet suhtelist palju. Kui valin poes kastmete vahel ja variandiks on ka karrikaste, võtan üldjuhul selle. Hiljuti leidsin poeriiulilt enda jaoks huvitava toote: Rainbow karrikaste 420g, medium hot. See sisaldab ka natukene ananassi, paprikat, sibulat. Üllatavalt on see kaste suhteliselt mage, mis mulle meeldib, nii on mul võimalus soola oma maitse järgi lisada. Ka see "medium hot" ei tähenda, et tegemist oleks üldse terava kastmega. Söögitegemiseks on see väga hea aga kaasa proovis seda ka niisama külmalt liha kõrvale, siis ei sobinud :) Kui ma noaotsaga otse purgist maitsesin, tõdesin ka, et tegemist on eelkõige siiski toiduvalmistamiseks sobiva mitte valmiskastmega. Proovisin selle purgi sisu kohe kanaga ära.
Kasutasin:
400g kanafileed
200g külmutatud segu lillkapsa ja brokkoliõisikutest
200g karrikastet
riivitud juust
sool
Tükeldasin kanafilee ja maitsestasin vähese soolaga ning seejärel pruunistasin hästi kergelt pannil. Brokkoli ja lillkapsaõisikuid keetsin paar minutit, et need ei saaks päris pehmeks vaid mõnusalt krõmpsuks kuna need läksid veel ka ahju. Samas kuna ma kana tahab suhteliselt vähe ahjus olla, kartsin ma, et juurviljad ei valmi nii kiirelt. Eriti kuna ma ei jõudnud neid eelnevalt sulatada :) Külmunud õisikud viskasin keevasse vette. Kasutasin kaanega ahjupotti, mille põhja laotasin fileetükid, peale brokkoli- ja lillkapsaõisikud ning seejärel kaste. segasin kergelt ja raputasin peale riivjuustu. Ahjupotile kaas peale ja ahju u 200 kraadi juures küpses see äkki 15-20 minutit. Valmis ta oligi ja maises hästi. Brokkoli ja lillkapsas sobis karrkastmega kenasti ja tasub teinekordi teha.
Head isu!

Kohvimaitseline Mascarpone-vaniljekook

Selle koogi nimi võiks olla ka "Head nimepäeva mulle!" kuna see valmis Kadripäeval. Aitäh kõigile ilusate soovide eest nimepäeva puhul. Samas kasutan võimalust paluda vabandust kõikide käest, et ma neile nimepäeva puhul õnne ei ole seni soovinud ja arvatavasti ei soovi ka edaspidi. Ma lihtsalt ei jälgi nimepäevasid ega pea järge, sorri :) Minuga on hea lihtne, kadripäev on suhteliselt tuntud. Hea vabandus muidugi... Madise- ja mardipäev ka aga vaevalt, et teistele väga nende nimepäeva puhul õnne soovitakse. Kellelgi pole lihtsalt meeles kristiinapäev, Tiinapäev või mallepäev.
Koogi juurde. Nagu ikka tuli kook käepärastest vahenditest ja mis mul siis külmkapis parajasti juhtus olema:
1.kiht:
400g Mascarpone Macciattot
50g piimashokolaadi
2.kiht:
1 pk Flora vahustatavat vaniljekastet
40g valget shokolaadi
1 vaniljepuding (125g)
1 muna
Põhjaks:
175g Digestive küpsist
70g võid
No ei saa olla lollikindlamat kooki kui eelnevad komponendid. Mitte midagi ei saa nässu minna kui sa just kooki ahju ei unusta! Macciatto Mascarpone on mõnusa kohvimaitsega ja kuna ma ei tahtnud, et kohvi maitse täielikult koogis domineeriks, tegin kihilise. Esimene kiht siis kohvimaitseline ning pealmine kiht vaniljemaitseline. Põhi nagu ikka, purustasin küpsised ja segasin sulatatud võiga. Vooderdasin oma 23cm koogivormi põhja küpsisetaignaga ning panin külmkappi hoiule kuni valmistasin sisud. Tumedaks sisuks segasin omavahel Mascarpone ja sulatatud shokolaadi. Kõik, muud sinna ei lisanudki. Plaan oli üks muna ka lüüa aga sinna see mõte jäigi. Koogi söömisel ma sellest unustatud munast puudust ei tundnud igatahes. Teiseks kihiks vahustasin Flora, lisasin sellele pudingu ning sulatatud valge shokolaadi ja muna. Segasin mõlemad kihid eraldi kaussides ühtlaseks ning kallasin küpsisepõhjale kõigepealt tumeda massi kuna seda oli rohkem ning seejärel vaniljemass peale. Kook 170 kraadini eelsoojendatud ahju ning 60 minutit küpsetamist. Kui kook valmis, jahutasin vaikselt. Väga hea kook aga peab korralikult ära jahtuma enne serveerimist, ka külmkapis. Kuna ma hommikul valmistasin, sain juba poole päeva pealt külmkappi tõsta niiet õhtul oli see juba väga hea. Kuidas kommenteerida ... kook oli ilmselgelt maitsev, kahepeale kadus jälle 2,5 päevaga  külmkapist. Kallis kaasa veel kommenteeris, et kuidas see võimalik on, et me viimasel ajal kõik küpsetised kahepeale ära sööme, varem jäi alati vähemalt pool alles. Ei tea kas oleme magusamaiamaks muutunud või on minu küpsetamisoskus tõusnud. Sellele me vastust ei leidnud aga koogid kaovad kiirelt :) Õnneks pole kilosid veel järele tulnud ... huuh, peaks küpsetamisega tagasi tõmbama vist. Ah samas, elame ju ainult üks kord :)
Head isu!

Monday, November 14, 2011

Toorjuustukook

Kõige keerulisem on siin poes piimatooteid ostmas käia - vahukoor, rõõsk koor, toorjuust, kodujuust jne. Peab pakendi järgi aru saama. Hapukoort kusjuures pole ma siiani leidnud :) Nüüd shoppasin isadepäevaks tehtava koogi jaoks hapukoort ja toorjuustu. No nagu eelnevalt mainisin siis seda esimest pole ma ühestki poest leidnud. Või ei oska otsida/lugeda. Leidsin vahukoore. Tooted on siin hoopis teised kui need millega ma harjunud olen, näiteks vahukoor mille lõpuks leidsin oli 25%.
Enivei, plaan oli teha maailma head kooki, midagi mis kallile kaasale päris kindlasti meeldib. Põhikoostisosa üle ei pidanud kaua mõtlema - toorjuust. Talle väga meeldivad toorjuustukoogid. Ristipojaga on nad selles mõttes hästi sarnased :) Maini toorjuustukooki ja poisid unustavad kõik tegemised ning jooksevad kooki sööma :))) Poeskäik tehtud, hakkasin valmistama. Kook tuli täiesti parajasti leitavatest vahenditest ning kõige parem osa oli see, et siin mul ju mikser puudub veel seega pidin vahukoore käsitsi vahustama :))) VOT seda tegevust polegi ma kunagi teinud ja ei taha enam teha ka! Neljapäeval lähme Eestisse mõneks päevaks ja mul juba nimekiri tehtud mis asju mul tarvis kaasa võtta, üks neist on mikser :)
Koogi juurde tagasi. Tegemist ahjus küpsetatava pääris rammusa koogiga, milleks kasutasin:
siin pildil jutid veel sisse vajutamata
400g maitsestamata toorjuustu
200ml vahukoort

1dl suhkrut
2 muna
1,5 sl jahu
mandliessents
175g cappuccino küpsiseid (nagu domino aga maitsvamad :))
40g võid
 80g tumedat shokolaadi
veidi piima

Alustasin küpsisepõhjast. Küpsised mida kasutasin, olid täpselt nagu Domino omad, vahel valge kreemi täidis, jube head. Purustasin küpsised (noa käepidemega kuna mul pole ka blenderit, pudrunuia ega taignarulli) ja segasin puru sulatatud võiga. Surusin küpsisepuru 23 cm tordivormi põhja ja tõstsin külma, kus see sai mul u 10 minutit seista. Samal ajal kui põhi külmas, valmistasin sisu. Sisu valmistamiseks vispeldasin toasooja toorjuustu suhkru ja munadega. Eraldi vahustasin vahukoore ning lisasin selle toorjuustule. kummutasin juurde paar tilka mandliessentsi. Kuna mass tundus suhteliselt vedel, lisasin igaks juhuks 1,5sl jahu. Segasin kõik korralikult ära ja kallasin küpsisepõhjale. Seejärel sulatasin shokolaadi vähese piimaga, et see tahenedes päris kõvaks tagasi ei läheks. Sulatatud shokolaadi niristasin toorjuustumassile ning tõmbasin tikuga jutid sisse, et see natukene ka sisusse valguks.
Ahju eelsoojendasin 160 kraadini ning kõige alumisele tasandile asetasin ajupanni veega. Koogi asetasin keskmisele astmele ja küpsetasin 60 minutit. Kui ahjus kook valmis, avasin ahjuukse natukene ja lasin koogil olla veel 30 minutit avatud uksega ahjus. Edasi jahutasin toasoojas u 5h ja alles siis panin külmkappi. Mul oli lihtne mässata jahutamisega kuna koogi tegin laupäeva õhtul ja toasoojast külma tõstsin öösel kl 04 paiku kui nagunii hetkeks ärkama pidin. Sõime kooki alles pühapäeva lõunal. Parjalt pehme-tahke kooslus. Usun, et see 1,5sl jahu olid vajalikud ... samas kes teab :) Kes proovib ilma jahuta, andke mulle ka teada, ega ei jäänud liiga vedel.
Koogiga panin küll kümnesse, kallis kaasa oli väga väga rahul :) Kui muidu on meil probleem, et ükskõik kui väikse vormiga ma kooki teen, alati viskame pool ära (või pakume kõigile kes külla tulevad :)) sest lihtsalt ei jaksa süüa lõpuks siis seekord seda muret pole. Sama päeva õhtuks oli pool kooki läinud ja eks teine pool kaob täna :)
Head isu!
muskad ise

Tuesday, November 8, 2011

Kanafilee lehttaignas

Võib öelda, et ma ei ole terve oma teadliku elu jooksul ka nii palju kolinud kui nüüd viimase poole aasta jooksul. Nüüdseks oleme jälle ennast lahti pakkinud ja järgmised kuus kuus õnneks uut kolimist ei tule. Kevadel aga hakkab jälle nalja saama :) Mulle isegi täitsa meeldib selline mustlase elu hetkel. Arvatavasti just selle tõttu, et olin enne meie korterisse kolimist elanud ühes kohas 20 aastat. Korteris sai nüüd 6 aastat oldud. Ülejäänud kolme kuu ja kaheksa päeva jooksul olen jõudnud elada kolmes kohas :)))) Nüüd on lõpuks kõik jälle lahti pakitud ja on jäänud isegi aega üle siin ringi vaatamiseks. Pühapäeval tegime shoppingu päeva. Või noh, mis shoppingu, vaatasime lihtsalt kohalikud keskused üle. Üht-teist sai ostetud ka külmkappi ja sellest ma eile õhtusöögi valmistasingi. Tegemist kanafileega lehttaignas, kuhu lisasin veel ka ananassi, hapukurki ja juustu. Ananass ja hapukurk annavad selle minule meeldiva magus-hapu maitse, mis kanaga väga hästi sobib. Et kõik koos püsiks ja veelgi mahlakam oleks, lisasin juustu.
Ühesõnaga kasutasin:
kanafilee
ananassikonserv
hapukurk
juust
lehttaigen
sool
pipar
sidrun

Koguseid ma kirja ei pane, selgitan üldiselt. Eks igaüks ise teab palju ta mida soovib, ei ole tegemist ju teab mis raske toiduga. Maitsestasin kanafilee soola, pipraga ja pigistasin paar teelusikatäit sidrunimahla ka hulka. Lasin panni kuumaks ja pruunistasin kergelt fileetükid mõlemalt poolt ja tõstsin kõrvale. tükeldasin ananassirõngad ja hapukurgid ning viilutasin juustu, et kõik oleks mul kõrval valmis, ainult kokku tõsta. Lehttaigna rullisin õhukeseks ja asetasin taigna peale kanatüki. Selle peale puistasin ananassi ja kurki ning kõige peale laotasin juustuviile. Tõstsin taignalehe üle kanatüki ja sulgesin ääred kahvliga. Piserdasin natukene õli peale ja tõstsin ahju. 220 kraadi juures küpsetasin kuni tainas oli ilus pruunikas. See käis päris kiirelt ja õnneks kana ei tohikski kaua ahjus hoida, kuivab ära. Kui tainas pealt ilus pruun, tõstsin välja, hakkisin väikse salati juurde ja valmis see õhtusöök oligi :) Kalli kaasa lemmik lihadest ongi kana ja see kooslus meeldis talle väga. Sain loa seda teinekordki teha.
pildi tegin siis kui sisu oli jahtunud. Kuumalt oli juust ka mõnusalt vedel :)

Head isu!

Monday, November 7, 2011

Õuna-iirisetäidisega kringel

Metsameestele tegime ikka supi kõrvale magusat ka :) Mul on hea mälestus ostetud kringlist, millel oli õuna-iirisetäidis ja ma üritasin seda mälestust taaselustada.
Kringli taignaks kasutasin:
50g pärmi
250ml piima
510g jahu
0,7 dl suhkrut
0,5tl soola
75g taluvõid
1tl jahvatatud kardemoni
1/2 riivitud muskaatpähklit

Tainas sai tehtud nagu ikka, et sulatan pärmi soolaga, lisan suhkru ning piima, pehme või, kardemoni ja muskaatpähkli. Seejärel lisasin jahu ja sõtkusin. Lasin korra kerkida vähemalt kahekordseks ja sõtkusin seejärel taigna uuesti alla ja lasin veel kord kerkida enne kui rullima hakkasin.
Õunamass
Samal ajal kui tainas kerkis, valmistasin ette õunapüree kringli vahele. Panen kirja koguse millega mina tegin aga hoiatan, et seda on PALJU :) Kogusest umbes veerand läks tegelikult ära. Aga mul kukkus püreepott korra maha nii, et suurem osa köögist oli õunapüreed täis aga õnneks pool püreest jäi potti alles ka. Pärast kringli vahele määrimist jäi ka sellest pool alles, et pannkookidega süüa :) Püreeks kasutasin:
440g õunu - hapud koduõunad
2 dl suhkrut
vaniliini
häästi natukene vett
Puhastasin ja tükeldasin õunad ning panin vähese veega potti. Vett panin selleks, et põhja ei kõrbeks. Kui õunad olid täitsa katki keenud, lisasin suhkru ja vaniliini ning purustasin õunad püreeks.

Iirisemass
Selle tegin valmis vahetult enne taignale laotamist kuna see läheb ajaga tahkemaks. Kasutasin:
2 pk Kalevi Toffee Cream iirise komme (st 2x150g)
50g võid
Eemaldasin kommidelt paberid ja hakkisin need väiksemaks ning kallasin väiksesse potti. Lisasin juurde või ja madalal kuumusel pievalt segades sulatasin kommid. See mass läks kõik ära ning natukene jäi ka peale niristamiseks.
Nii, tainas kerkinud, õunamass valmis, iirisemass ka, siis võtsin kogu taigna lauale ja rullisin lahti ristkülikukujuliseks. Määrisin peale iirisemassi ja lisaks veel õunamassi. Keerasin taigna rulli ning asetasin ahjuplaadile ringikujuliselt. Seejärel lõikasin köögikääridega taignarõnga välimise külje sisse sälke. 
Ega ma eriti ei julenud lõigata, kartsin, et täidis voolab välja aga ei voolanud ja järgmine kord lõikaksin sügavamalt ja tihemini. Kringel ahju 200 kraadi juures ja küpsetasin kuni oli ilus pruunikas. Välja võttes lasin rätiku all jahtuda ja enne serveerimist soojendasin järelejäänud iirisemassi vedelamaks tagasi ja niristasin seda peale.
Kas taaselustasin oma mälestuse? Mitte päris, kuna ostetud kringel ei olnud vist ikka päris pärmitaignast tehtud aga mis võin öelda on see, et tekitasin uue mälestuse, mis kindlasti vajab varsti jälle taaselustamist :) Olen varem teinud vaniljetäidisega shokolaadikringlit ja kuigi ka see oli jube hea, teeksin ma järgmine kord kui kringlit tarvis just seda õuna-iirise oma :) Samas ema ütles, et temale meeldis just vaniljetäidisega kringel rohkem. No võta näpust, eks maitsed on ikka erinevad aga tõesti mõlemaid kringleid julgen väga soojalt soovitada.
Head isu!

Sunday, October 30, 2011

Kõrvitsa püreesupp

Eile toimusid talvepuude tegemise talgud. Mehed metsas ja naised köögis ... peaaegu :)
Saime reedel just ühe 23 kilose kõrvitsa, millest oli kohe hea töötegijatele lõunaks suppi keetma hakata. Supile kõrvale tegin saia jälle aga seekord sama kogusega mitte kaks väiksemat vaid ühe suure saia ning suur sai tuli hoopis pehmem ja mõnusam. Panin juurde ka ahju"päikese"kuivatatud tomateid ja väga hea tuli!
Tagasi supi juurde. Hoiatan, et tegemist on suurte kogustega kuna sööjaid oli tervelt 13. Supipott sai tilgatumaks söödud. Kasutasin:
6 kg kõrvitsat (sisu eemaldatud)
6 kartulit
400g porgandit (u 5 tk)
2 suurt sibulat
4 küüslauguküünt
1 pk naturaalset merevaiku
1/2 pk lepasuitsu määrdejuustu
1,5 kuubikut köögiviljapuljongit
soola, pipart
oliiviõli
300ml vett

Puhastasin kõrvitsa sisust ning lõikasin tükkideks. Tükid asetasin ahjuplaadile koor allapoole ning ning niristasin üle oliiviõliga ja panin ahju 200 kraadiga ahju küpsema. Ahjus olid kõrvitsad kuni need olid pehmed (tunnike läks selleks). Samal ajal koorisin ja tükeldasin kartuli ning porgandi ja keetsin ka need pehmeks. Sibul ja küüslauk sai klaasjaks kuumutatud pannil. Kui kõik pehme, lükkasin kõrvitsa koore küljest ära potti, lisasin kartuli, porgandi ja küüslaugu, sibula ning purustasin saumikseriga. Kuna kõrvits on hääästi vesine, tuli koos sellega potti umbes 300ml kõrvitsavedelikku ka. Ühesõnaga kõik vedelik mis koos kõrvitsaga potti sattus, sai kasutatud, ei kallanud ära. Lisaks sellele vedelikule keetin 300ml vett lisaks ja lahustasin selles 1,5 juurviljapuljongi kuubikut ning lisasin supile.Mulle meeldib hästi kreemine supp seega kasutan tihti kreemjuustu püreesuppides. Seekord lisasin merevaiku ja lepasuitsu määrdejuustu. Kui mul oleks kodus parajasti olnud, oleksin kasutanud ainult lepasuitsu oma kuna see on tõesti niiiiii väga hea! Juust lisatud , sai veel natukene segatud ja soola-pipraga maitsestatud ja valmis see oligi. Ma lisaks saumikserile veel lasin kogu supi blenderist läbi kuna ma ei saanud kõiki tükikesi välja... ega ma hästi ei viitsinud selle saumikseriga suures potis neid tükikesi taga ajada ka. Väikest kogust on lihtsam saumikseriga teha. Püreena ma suppi enam ei kuumutanud kuna kõik koostisosad olid ise väga kuumad ja merevaik sulas selles ka koheselt. Supp valmis ja meeskond sööma!
Head isu!

Üks kõrvitsamaias noormees mahtus veel kööki :)

Friday, October 28, 2011

Basiiliku-küüslaugu sai

Eile sai saia meisterdatud. Päris hea tuli teine, homme teen jälle sest sai sai otsa juba :)
Mina kasutasin maitsestamiseks basiilikut ja küüslauku, homme proovin ehk basiiliku ja päikesekuivatatud tomatitega. Mis maitset keegi saiale lisada soovib on absoluutselt igaühe oma maitse asi. Jube hea ja lihtne retsept ning sai oli tõesti pehme ja hea.
Kasutasin:
50g pärmi
5dl maitsestamata jogurtit
11dl nisujahu
1tl suhkrut
1,5tl soola
peotäis basiiliku lehti
2 küüslaugu küünt
3sl oliiviõli

Murendasin toasooja pärmi kaussi, siis soojendasin natukene jogurtit (nii 37 kraadini peaks). Kallasin jogurti väiksemasse kaussi ning asetasin selle omakorda suuremasse kaussi. Suuremasse kaussi kallasin veekeetjast kuuma vett ning siis segasin vesivannis jogurtit kuni see oli parajalt soe juba ning lisasin jogurti pärmile. Segasin kuni pärm oli lahustunud. Edasi lisasin soola, suhkru, õli ning 8dl jahu ning sõtkusin kuni taigen oli ühtlane. Lasin taignal kerkida kahekordseks (u 40 min läks selleks mul) ning võtsin selle välja lauale, kus lisasin ülejäänud jahu, hakitud basiiliku ning purustatud küüslaugu ning sõtkusin kuni kõik oli segunenud ning natukene veel. Jagasin taigna kaheks, rullisin natukene lahti ning kätega rullisin taigna kokku ja asetasin ahjuplaadile, kus saiad kerkisid veel 30 minutit. Kokku tuligi kaks saia. Kui saiad kerkinud, asetasin ahju 200 kraadi juures u30-40 minutit ning lasin rätiku all jahtuda.
Tõesti maitsev sai sai ning kadus kiirelt, seepärast peangi homme uue tegema :)))Head isu!

Wednesday, October 26, 2011

Magustoit "jääkidest"

Tegelikult päris nii hull asi pole, kõlas andekalt lihtsalt :)))
Tegin täna Digestive põhjaga kooki ja natuke küpsisepuru jäi alles. Leidsin külmkapist veel üht-teist ja maitsev ning ülikiire magustoit oli valmis :) Kes ütles, et kokkamine keeruline on???
Kasutasin:
küpsisepuru
kohupiimakreem (vaniljemaitseline)
maitsestamata jogurt
puuviljakompott

Kuna ma ei tohi väga praegu tooreid puuvilju süüa, olen avastanud enda jaoks puuviljakompotid. Pole küll nii head kui päris puuviljad aga raskel ajal ajavad asja ära :) Magustoiduks raputasin kihi küpsisepuru klaasi põhja, peale kokku segatud kohupiimakreem ja jogurt, selle peale omakorda puuviljad. Edasi jälle puru, kreem ja puuviljad. Kõige peale lisasin ka 2 tl kompotivedelikku. Väga hea kiire ja maitsev magustoit sai ja seda kõigest paari minuti ning käepäraste vahenditega :)Head isu!

Leivasupp

Igat toitu on võimalik ära rikkuda seega kuigi mulle leivasupp üldiselt meeldib, olen saanud ka päris kohutavat versiooni sellest. Kuna viimati sai leivasuppi vist keskkooli ajal koolisööklas siis mul veidi isutas... ja leib ka kuivas juba kapi peal. Ise polnud ma varem seda teinud seega oli see mulle päris huvitav :) Internetist leidsin põhiretsepte kuidas seda üldse tehakse ning nende põhjal siis endale kõige mõnusam välja katsetatud.
Kasutasin:
440g leiba (Fazeri must vormileib)
4dl vett
1,5dl puuviljakompoti vedelikku
1dl puuviljakompotti
1tl vanillsuhkrut
näpuotsatäis soola
maitse järgi suhkrut

Panin leiva vette likku u 15 minutiks ning seejärel tõstsin selle potti (ei pigistanud vedelikku leivast välja). Potti lisasin veel 3dl vett ja kompotivedeliku. Kui mul oleks kompotti ja selle vedelikku rohkem olnud, oleksin seda rohkem pannud aga mul oli alles vaid kompoti põhi. Lisasin ka kompoti enda, kuhu kuulusid aprikoos, ananass, pirn, virsik. Ja keetsin madalal kuumusel kuni leib oli täitsa katki ja siis lisasin 1tl vanillsuhkrut ja tavalist suhkrut kuskil 3sl. Edasi kallasin kogu massi blenderisse ja blenderdasin mõnusaks kreemjaks. Kallasin kreemi tagasi potti ja kuna see tundus mulle ikkagi liiga paks, panin poti pliidile tagasi ja lisasin veel 1dl vett. Kusjuures kasutasin sama vett kus sees leiba leotasin. Kui mass oli tagasi potis maitsestasin üle. Lisasin veits soola ja isegi suhkrut juurde.
Tavaliselt serveeritakse leivasuppi kas vahu- või hapukoorega. Mina tegin segu hapukoorest ja maitsestamata jogurtist, mida maitsestasin vähese vanillsuhkru ja tavalise suhkruga.

Minu mälestused leivasupist olid head aga oma tehtud supp on ikka kõige parem :)))Head isu!

Monday, October 17, 2011

Lillkapsa püreesupp

Ega iga päev ei jaksa ka liha süüa, seega põdrale vahepalaks tegin mõnusa püreesupi lillkapsast.
selleks kasutasin:
1/2 lillkapsast
1 kartul
2 porgandit
1 väiksem pastinaak
1/2 pk maitsestamata Creme Bonjouri
sool
pipar
1/2 juurviljapuljongi kuubikut

Lõikusin porgandi ja kartuli ning panin 3l potti keema umbes 2l veega. mõne aja pärast lisasin hakitud lillkapsa ja pastinaagi ning maitseained. Keetsin kuni kõik komponendid olid täiesti pehmed. Mõni hetk enne täielikku valmimist lisasin puljongikuubiku. Soola siis selle võrra vähem ikka eks :) Seejärel blenderdasin kogu massi ning lisasin toorjuustu, mis sulas kuumas supis kenasti. Peale röstisin ahjus saiakuubikuid ja raputasin estragoni. Väga mõnus mahe supp sai. Maitseainetest ei pannud mitte midagi erilist, tegin hästi tavalise ja lihtsa supi, mis tuli väga maitsev!Head isu!

Põdra keel

Keelega on nii, et kellele meeldib ja kellele mitte. Mõne jaoks on kõigest mõte sellest lausa tülgastav. Mina vähemalt proovin ära kõik veidrused mis ette satuvad. Keel on tavapärane minu jaoks, ei midagi erilist ega vastikut. Igatahes üles ma selle kirjutan, ehk keegi tahab proovida :) Puhastasin keele ning panin külma veega potti, kuhu lisasin vürtsi, terapipart, soola, loorberilehte. Maitseainetega keel kees ikka no paar tundi. Kuskil 2,5-3h. Seejärel võtsin keele kuumast veest ja tõstsin kõrvale asetatud külma veega kaussi, kus keelel lõi nahk lahti ning selle sai ära tõmmata. Seejärel jahutasin ning lõikasin lahti. Kahju, et aega oli seekord vähe, muidu oleks teinud ka tarretise ümber aga eks teine kord. Head isu!

Sunday, October 16, 2011

Pasteet põdra maksast

Kuna põdrajahi hooaeg on täies hoos, on järgnevad postitused põdramaigulised :) Kõigepealt panen kirja oma maksapasteedi retsepti, mida tegin põdra maksast. Kuna põdra maks on maailma suur, lõikasin selle neljaks ja saan neli korda pasteeti teha. Üks osa tuli umbes kolmveerandkilone tükk.
Ühesõnaga kasutasin kokku:

1/4 põdra maksa
2 keskmist sibulat
2 keskmist porgandit
4 küüslaugu küünt
1/2 pk taluvõid
soola
pipart
suhkrut
tüümiani
konjakit

Lõikasin porgandi tükkideks ning hautasin tükke pannil kuni need olid poolenisti pehmed, seejärel lisasin hakitud sibula, küüslaugu ning maksa ja hautasin edasi. Vahepeal lisasin soola-pipart, 1 sl suhkrut ja umbes 1 kuhjaga teelusikatäis tüümiani. Kui porgand oli pehme ja maks läbi küpsenud, võtsin panni tulelt ja ajasin kogu pannil oleva massi hakklihamasinast läbi. Pannile jäi ka vedelikku, selle kõik lisasin pasteedi hulka. Kuna kasutasin hakklihamasina suuremat sõela, lasin massi kahel korral läbi. Kui mass olemas, segasin mikseriga ning maitsesin kas on soola juurde tarvis. Kui mass on veel väga soe, saab või lisada tükkidena ning mikserdades sulab see ise seal. Kui aga on juba jahtunud, peaks või eelnevalt pehmeks sulatama ja seejärel massi sisse mikserdama. Seejärel törts konjakit maitseks ning võib segu lõplikult ära segada. Konjakit natukene, et selle maitse ei tapaks kõike muud ja pasteet ei muutuks mõrudaks. Kõigepealt näiteks kolm-neli supilusikatäit ning sejärel maitse kas see on okei või tahad juurde panna.
Mõnus värske saiapäts juurde ja nosimine alaku!Head isu!

Ahjukartulkid tüümiani ja meega

Kui ma kartuleid valmistan siis oma kodus ei ole ma veel kunagi teinud lihtsalt keedetud kartuleid. Ikka mingi puder või ahjuvorm või siis ahjukartulid on kõige tavalisem. Selle retsepti järgi tehtud kartulid on meil suuremate sünnipäevade firmakas. Alati läheb neid mitu head pannitäit ja neid kohe tellitakse, et kas neid nämmasid kartuleid saab ka :)
Vaja läheb:
Toored kartulid
Kuivatatud tüümian
kartulimaitseaine
Sool
Mesi
Õli

Koorin kartulid ja lõikan sektoriteks. Ahjupannile kartulite alla panen küpsetuspaberi kuna mesi ahjus teeb muidu panniga korraliku töö ja küürimist on oi kui palju. Kartulid pannile ja kallan üle vähese õliga (et need ahjus ära ei kuivaks) ning lisan pannitäiele (ületame, et ma teen terve suure ahjuplaaditäie) kartulitele 3 kuhjaga tl tüümiani, 4 sl mett ning 3 tl kartulimaitseainet, peale raputan häääästi natukene soola. Kartulimaitseaine on ka soolane aga kuna mesi teeb asja päris magusaks, lisan tavaliselt veel soola. Segan kõik omavahel kokku ja kuna osa maitseaineid jääb ka panni põhja, raputan otse pakist natuke tüümiani ja kartulimaitseainet veel ka peale õrnalt. Mugav on muidugi segada segu kokku kausis ja siis kallata pannile aga kui on kiire siis ma segan otse pannil :)
Pann ahju ja 200 kraadi juures (küpsetamine alt-ülevalt) 50 minutit, seejärel grillreziimil 5-10 minutit.
Imehead kartulid ja alati on kõigile väga maitsenud :)Head isu!

Monday, October 10, 2011

Karlssoni lihapallid tomatikastmes

Mul on ammusest ajas mõttes olnud teha lihapalle tomatikastmes ja iga kord kui selle peale mõtlen, tulevad meelde Karlsson ja Väikevend :))) Mul pole aimugi mis palle see Karlsson tegelikult sõi aga valmistasin oma ettekujutuse nendest. Varasemalt on mõttes olnud teha neid laisalt ja kasutada kastme sisse lihtsalt frikadelle aga ilmselgelt ei ole frikadellid nii head kui isetehtud hakklihapallid. Seega, tegin ise lihapalle, tomatikastet ja serveerisin täistera spagettidega. Valmistasin seda juba mõni aeg tagasi aga siia jõuab retsept väikse viivitusega kuna aeg on kallis ja viimasel ajal pole mahti seda arvuti taga raisata nii palju kui enne.

Nii, kokku sain 50 lihapalli kuna tegin hästi pisikesed, frikadellide suurused. Kastet tuli ka nii, et sai kolme inimese kahe päeva söök.
Kasutasin:
400g veisehakkliha
1 suur sibul
3 küüslaugu küünt
1/2 tl viie pipra segu
1 tl hakklihamaitseainet
2 muna
1/2 sidruni mahl
1 tl tsillipulbrit (kuivatatud ja pulbristatud kodune tsilli)
soola
pipart

Segasin kokku hakkliha, peenestatud sibula, küüslaugu jt koostisosad. Tahtsin panna veel ka riivsaia aga õnnetul kombel seda kodus ei leidunudki, mäletasin valesti. Tsillit panin suhteliselt palju nagu retseptist näha aga seda seetõttu, et tegingi vürtsikad pallid magushapus kastmes. Taignast veeretasin pallikesed ja praadisin. Kui pallid valmis, tõstsin need kõrvale ja hakkasin valmistama tomatikastet. Selleks kasutasin:
2 sibulat
4 küüslaugu küünt
6 küpset tomatit
1 purk purustatud tomateid (400g)
1 sl suhkrut
1 tl soola
1 sidruni mahl
2 sl õli
pool peotäit basiiliku lehti

Peenestasin sibula-küüslaugu ning praadisin neid vähese õliga poti põhjas. Lisasin eelnevalt hakitud tomatid ning kuumutasin kuni tomat oli täielikult katki. Seejärel lisain purgi purustatud tomateid ning maitseained (külmutatud basiiliku hakkisin) ning keetsin segu kuni kõik oli omavahel segunenud ja suhteliselt pudruks keenud. Kui kaste valmis, kallasin sisse lihapallid ja keetsin veel paar minutit.
Edasi juba keetsin spagetid ning serveerisin.Pallid võtsid suu kergelt õhetama ja samas kastme mahesus tasakaalustas seda hästi.

Head isu!

Sunday, September 25, 2011

Ahjulõhe toorjuustuga

Meie kandis pole kalaauto päris ammu käinud... viimane suvi sai ka läbi ilma, et oleksime kala grillinud, imelik mõelda kohe. Ja kuna meie Lõuna-Eesti kohaliku forelli auto ei hakka enne novembrit sõitma, käis kallis kaasa Tallinna poodides head kraami otsimas. Forelli seekord ei saanud aga ühe jube suure lõhe tiris koju küll. Rootsi oma kahjuks kuna meie ketipoed ju Eesti kaupa ei müü.
Kokku kasutasin:
1,5 kg puhastamata lõhet
u 100g küüslauguga toorjuustu
4 sl riivitud parmesani juustu
4 sl tavalist riivjuustu
sool
pipar
sidrun
till

Puhastasin lõhe, eemaldasin luud ning neljale inimesele tegin õhtusöögiks kolmekilosest lõhest ühe poole. Puhastatud lõhepooliku lõikasin fileetükkideks. Kogu kalapool seitsmeks tükiks. Asetasin need pannile üksteise kõrvale nagu terve kala pool. Eelnevalt tükeldasin, et valminud portsjone oleks parem tõsta ja serveerida. Igale tükile lõikasin keskele sälgu, mis sügavuselt ulatus peaaegu nahani. Iga tüki sälgu täitsin toorjuustuga, mida läks u 1,5 tl tüki kohta. Seejärel maitsestasin tükid soola-pipraga ning pigistasin peale poole sidruni mahla ja tükeldasin jämedalt värske tilli. Kõige peale raputasin parmesani ja tavalise juustu. Kala peale asetasin fooliumi ning küpsetasin 190 kraadini eelsoojendatud ahjus u 10-13 minutit. Seejärel eemaldasin fooliumi ning keerasin ahju 300 kraadi ning grillreziimile, kus küpsetasin veel paar minutit kuni juust peal muutus pruunikaks. Kala sai väga mõnus mahlane ja maitsev! Mahlasust andis lisaks toorjuust ja parmesan omalt poolt mõnusat maitsenüanssi.Serveerisin rohelise salati ning hapukoore-majoneesikastmega. Kastme valmistasin järgmiselt:
2 dl hapukoort
1,5 dl majoneesi
1 suurem hapukurk
1/4 keskmist paprikat
1/2 tomatit
Sool
Pipar
sirunimahl
0,5 tl kanget sinepit
4 sl kurgivedelikku

Hakkisin tomati, kurgi ja paprika imepisikesteks tükkideks, segasin peale majoneesi ja hapukoore ning maitsestasin soola, pipra, sinepi, hapukurgivedeliku ning ühe sidruni mahlaga. Hea kui kaste saab enne serveerimist külmkapis tunnikese seista, et maitsed saaksid seguneda. Sobib ideaalselt kala kõrvale.

Magustoiduks tegin ka sidrunikooki kuid seda retsepti tahan veel katsetada. Kuna ma seda kunagi varem teinud polnud, tegin üks ühele internetist võetud retsepti järgi ja see ei rulnud nii hea kui lootsin aga mul juba maitstes sai selgeks mida muuta tahaksin. Küll lähiajal teen ja annan siis ka retsepti.
Head isu!