Soe adviljasalat ja praetud suured sirmikud.

Eelmist postitust lugenud isikud teavad, et suur sirmik on seen. Lausa söögiseen. Täpsemalt öeldes ERITI hea söögiseen :) Aga seen on siin teisejärguline...vähemalt minu jaoks. Tegin seda kõige lihtsama retsepti järgi. Salati suhtes olin ma aga isegi väga üllatunud. Mõtlesin lihtsalt tavalise toorsalati asemel soojasid aedvilju pakkuda ning kuna see tuli nii imehea, et mu kallis kaasa (kes väga soojalt aedvilju ei armasta ning igast ühepajatoidud on tema arvates puhas raiskamine) palus seda edaspidi tihemini serveerida.
Praetud sirmikud:
1 suur sirmik
1 muna
3sl jahu
sool
pipar
Praadimiseks kasutan alati ainult seene pealmist osa, jala viskan minema. Seda kirjutades tunnen, et pean nii palju selgitama, et teiste seente puhul kasutan ma ikka jalgu ka ja näiteks puravike juures meeldivad mulle jalad kõige rohkem! Aga sirmiku (ning ka võiseene) jalad lendavad mul prügikasti. Muna kloppisin kausis lahti, lisasin soola ja pipart. Jahu tõstsin kuhja eraldi taldriku peale. Seene kübara lõikasin neljaks ning leotasin igat tükki paar hetke munas, seejärel jahus ning lõpuks tõstsin kuuma panni peale. Pannil oli ikka õli ka, muidu läheb jahu kõrbema :) Praadisin need kuldpruuniks ning tõstsin kõrvale.
Salatiks:
1 paprika
2 tomatit
1 sibul
väike peotäis värsket basiilikut
1/2tl soola
1/2tl suhkrut
Koostisosad on ju imelihtsad, lõikasin kõik ribadeks ning viskasin pannile. Lisasin soola ja suhkru ning hautasin veidi. Kõige viimasena viskasin sisse basiiliku ning serveerisin koheselt varem valminud seentega. No ma ei tea... see suhkur seal segus muutis salati mõnusalt karamelliseks, sool tasakaalustas seda ning basiilik oli lihtsalt imehea :) Kui ma ei teaks, ei usuks ma, et miski nii lihtne ning prosta võib nii hästi maitseda. Eriti heaks muutis kooslus praetud seentega. See kõik sobis omavahel. Siiski kujutasin ma seda süües ette, kui hästi sama salat ka liha- või kalatüki kõrvale sobiks... No proovige ise!

Head isu!

Mis seeni mina korjan?

Olen sel aastal juba mitmel korral seenele jõudnud. Enamasti üksi aga kolmel korral ka mõne kaaslasega. Võiks öelda, et seentega on olukord meie kandis siiani olnud vähe nigel. Täna aga sain poolteist ämbrit üht-teist ja isa tõi samuti ämbritäie tatikaid välja. Sain just seened kõik puhastatud ja osad ka valmistatud ning kõige selle juures jäin mõtlema naljakate situatsioonide üle seenemetsas. Üldiselt on need seotud seentega, mida mina korjan. Alati kui keegi on mul metsas kaasas ja mina oma tavapäraseid seeni korjan, vaatab kaaslane suurte imestunud silmadega, mis jama ma korjan, ise kommenteerides, et ta just pani vähe eemal sellistele jalaga :))) Tihtipeale aga, kui ma kodus enda seened valmistan ning serveerin, siis peale maitsemist ei pane ta enam jalaga vaid korjab ise ka hea meelega. Toon siin siis välja läbilõike seentest, mis minu korvi satuvad. Järjestuse panen selliselt, mille leides mul kõige parem meel on, on esimene :) Lisan iga seene juurde ka lingi, kust on näha, et see on tegelikult ka söödav ja hea.

Kuuseriisikas

1. Kuuseriisikas.
Minu absoluutne lemmik! Tavapärane retsept on kuuseriisikas omas mahlas ehk lõikan seene katki, viskan kastrulisse ning kuumutan veidi. Seenest endast tuleb mahla, millele lisan veisi soola, suhkrut ja äädikat ning purki. Kõige lihtsam ja parem. LINK
2. Suur sirmik. Sellest mul endal hetkel pilti ei ole. Eile saime mõned metsast aga praadisin kohe ära. Lingil on ka pilti näha. Mina viskan seene varre minema aga kübaraosa lõikan neljaks ning kastan läbi soola-pipraga maitsestatud munast ning jahust ning seejärel pannile. Praen kuni seen on kuldpruun. Imemaitsev snäkk või kui neid rohkem on siis lausa õhtusöök. Soovitan praetud seent ka majoneesiga leiva peale panna, mmm... Peale proovimist ei pane enam jalaga :) LINK

Kukeseen

3. Kukeseen. Ei vaja erilist kirjeldamist aga tarvitan praetuna või tavalise kastmena. LINK

Lehter-kukeseen

4. Lehter-kukeseen. Seda ka paljud ei korja aga tegelikult on ta väga hea. Kasvab nö perekondadena hästi tihedalt koos ja teda on päris palju (vähemalt meie kandis) See on ka maitsev praetult. Säilitamiseks praen või ning soolaga ära ja hoian sügavkülmas. Kasutan näiteks seenepasta tegemiseks. LINK

Männiriisikas

5. Männiriisikas. Ei vaja ka erilist tutvustamist. Tarvitan marineeritult. See on ses mõttes keeruline seen minu arvates, et seda peab leotama ja seejärel kupatama enne kui üldse marineerima saab hakata. Kui aga kõik töö on tehtud, on vili hea :) LINK

Võiseen

5. Võiseen. Jällegi marineeritult või hoopis soolatult. Jube hea on seenesalat võiseenest, kus kupatad seened ära, tükeldad, lisad sibulat ning hapukoort ja soola. Lihtne aga maitsev. Mul endal pilt paha kuna tegin selle peale seene pesemit. See on igavesti limane ja märg. LINK Võiseenega koos korjan ka kaseriisikat. Eraldi ma kaseriisikat otsima ei lähe aga kui leian, võtan kaasa. LINK

Timpnarmik

6. Timpnarmik. No see on esimene, mille peale ma kuulen, et ma igast saasta korjan. Ei tea, minule maitseb. Jällegi seen, mida võib panna otse pannile ning maitseb imehästi. Tavaliselt praen narmikud, kukekad ja puravikud kõik koos ning panen kas sügavkülma või purgiga külmkappi. Purgiga need aastat ei säili aga mõned kuud on meil küll vastu pidanud. LINK
Eraldi ma välja ei hakanud tooma aga väga maitsevad mulle ka igasugused puravikud. Neid on nii palju erinevaid sorte, et ma ei teegi neil väga vahet. Teistest eristan kivipuravikku, kuna see läheb siniseks lõikekohast ning sapipuravikku, kuna see maitseb kibedalt. Üks sapipuravik terves potis rikub ära kogu söögi. Seetõttu maitsen ma absoluutselt igat puravikku enne kui korvi viskan. Panen lihtsalt keele vastu puraviku jalga lõigekohast ning kui muidu on toores puravik maitsetu siis sapipuravikul tunned kohe kibedat maitset. Viska suure kaarega minema sel juhul. Oi ma olen kallanud terve pannitäie seeni kunagi ära, sest sapipuravik oli hulgas :(
Seened, millele mina jalaga panen: Pilvik. No on mõttetu seen minu jaoks. Kui kellelgi on imehea pilviku retsept, palun jagage, tahaks kohe proovida, kas ka see seen võib hästi maitsta :)

EDIT! Unustasin täiesti ära sellise seene nagu kuldharik :) Mina kasutan nime kukehari. See käib otse pannile koos kõikide teiste imeheade söögiseentega. Kui leian, alati korjan. Ärge neid talluge!!! Jube tihti on metsas nendele metsas peale astutud :( LINK

Ilusat seenerohket sügist!

Pohlamoos õuntega

Nüüd siis lubatud pohlad, mis moosikas sai keedetud. Ka pohlad on Nõvalt korjatud ja kui nüüd mõtlema hakata siis see oli vist minu esimene teadlik pohlade korjamine ...? Võimalik, et kunagi väiksena käisin emaga pohlal aga ise ma seda ei mäleta. Seega tõesti esimene jah. Naljakas :) Viimased aastad oleme ostnud jõulude ajal pohlamoosi verivorside kõrvale aga no kui juba vorstid on ise tehtud siis mis see moosi keetmine sinna juurde enam on. Minu päris esimene isiklik pohlasaak oli 2,2kg. Kuna ma moosisuhkrut ei kasuta, mõtlen alternatiivne, et moos paksemaks saada. Pohlade puhul kasutasin jälle õuna. Mul oli parajasti mingit magusat suveõuna, mida sisse segasin.
Kokku kasutasin:
2,2kg pohlasid
950g puhastatud õuna
1kg suhkrut
Õunad püreestasin saumikseriga ning lisasin pohladele. Püreestasin selle tõttu, et minule isiklikult ei meeldi pohlamoosi sees õunatükid. Õun on rohkem maitseks ja tarretiseks. Segasin veel hulka ka suhkru ning keetsin tunnikese jagu. Suhkrut läks tavapärasest vähem aga pohlad säiliksid ju ka ilma suhkruta, lihtsalt keedetult. Sellisel juhul peaks aga moosipurgile avades suhkrut hulka panema kuna see on liiga hapu. Ma panin suhkru kohe sisse ära. Purkidesse sain kokku 2,85 liitrit moosi. Maitses jube hästi, tahaks kohe ka verivorsti juurde saada :)))

Head isu!

Mustikamoos

Käisin augusti jooksul kolmel korral mustikal aga moosipurke sain vaid mõned. Nüüd eelmisel nädalavahetusel Nõval seenel käies avastasin metsaaluse, mis oli veel praegugi mustikaid täis. Lisaks mustikatele oli seal ka palju pohli. Pohladest vähe hiljem aga etteruttavalt ütlen, et ka nendest tuli moos :) Ma ei ole viimased aastad eriti toormoosi teinud ... kui siis mõned üksikud karbid. Viimane kord kui minult küsiti, et kas ma tõesti raatsin mustikaid keeta, jäin ma täitsa mõtlema. Ilma suhkruta mari on muidugi hea aga palju ma mustikakooki ikka teen, mul veel ju ka maasikad ja muud marjad, mis vajavad koogitamist ning vahepeal tahaks lihtsalt kreemikooki ka :) Üldiselt on nii, et kui toormoosi sügavkülmast võtan, ei suuda me seda korraga ära süüa ja üle poole läheb halvaks. Kahju on. Seetõttu teengi moosid suhkruga keedetult. Need säilivad kaua ka avatuna. Mustikaid panin ikka mõned karbid ka niisama sügavkülma. Nõvalt korjasin tunni ajaga 4,5kg marju. Kasutasin korjamiseks kombaini. Ma parema meelega olen metsas korjamas vähem aega ning olen valmis kodus marjade puhastamisega tegelema. Oi, kui mul järgmine aasta natukene juba vaarikaid on, keedan ma mustikatest ja vaarikatest ühise keedise! Ei jõua juba ära oodata :)
Kaua säilivaks mustikamoosiks:
4,5kg marju
3,2kg suhkrut
Keeta tund aega tasasel tulel ja purkdesse.
Kuna ma ei hoia oma purke külmkapis, pean tegema korraliku suhkru kogusega moose, et need tõesti ka säiliksid. Vana kombe kohaselt käib 1kg marjade kohta 800g suhkrut, noh mul tuli peaaegu nii palju :) Sellise suhkru koguse juures ei saa moos mitte mingi valemiga käärima minna.

Head isu!

Vaarikapeenar

Alates ajast, mil metsakodu soetatud sai, olen ma unistanud vaarikapeenrast. Läinud on palju...4 aastat? ja lõpuks sain väga hea diiliga palju taimi. Aitäh Annale orgunni eest! Tuli külla ja pagassis ilutses 35 taime :) Täna hakkasin peenart rajama. Teate KUI raske on peenra rajamine heinamaale??? Võttis võhma ikka korralikult välja aga pole hullu. Plaan oli selline, et tuleb kaks kitsast peenart, mille vahelt muruniidukiga läbi saab. Nädalavahetusel võtsin vikatiga heina maha ja isa lasi muruniidukiga ka veel üle, et parem kaevata oleks. Täna peale metsas müttamist hakkasin kaevama. peenar tuli umbes  40cm lai ja 6m pikk. Eemaldasin mätta ja uuristasin nii sügavaks kui võimalik aga meil on paha pinnas, väga kivine, niiet sain peenra vaid nii labidasügavuseks. Põhja tassisin vana virtsa. Kui koha ostsime 4 aastat tagasi, tellisime hunniku sõnnikut. Hunnik oli nii suur, et oleme sellest ainult pool ära kasutanud ja teine pool on enamuses mullaks muutunud. Sedasama virtsa viskasin oma kraavi põhja ja kastsin voolikust. Järgmisena jagasin taimed u 40cm vahedega peenrale ja tassisin peale uue viljaka mulla. Vajutasin kinni ja kastsin uuesti. Kõige peale kraapisin varem välja aetud mulla ning katsin niitmisest tulnud rohuga. Rohi pidavat niiskust hoidma või midagi sellist ... ma täpselt ei saanudki aru aga pidavad hea saama :)))) Täna tegin ühe peenra, homme tuleb teine kõrvale. Ma kohe tunnen kui rahul ma endaga olen, tänane päev läks asja ette! Mul on järgmiseks suveks igal juhul vaarikakoogi valmistamise päev broneeritud niiet ... parem oleks!

Põldmarjamoos õuntega

Viimastel päevadel on saanud palju mööda metsi mütata. Maaelu privileeg ja kavatsen seda nädala lõpuni nautida :) Seenelt tulles märkasin, et põlluäär sinetas põldmarjadest ja kuna seenesaak oli tõsiselt kesine siis vahetasin kodus ämbrid ning läksin põllu äärde marjule. Tegelikult olen ma juba kaks nädalat plaaninud põldmarju korjama minna kuid lihtsalt ei ole jõudnud. Mulle väga meeldib moos põldmarjadest, eriti hea, kui sinna oleks lisada ka väheke õunu. Õnneks oli meil parajasti ka veidi õunu kodus niiet moos läks keema järgmiselt:
3kg põldmarju
1,5kg puhastatud tükeldatud õunu
3,6kg suhkrut

Marjad ja õunad suhkruga potti ja hääästi vaikselt podisema, et kõigepealt suhkur ära sulaks. Siis võib kuumust lisada aga suurelt podiseda ei tohiks. 1,5h keetmist ja purkidesse :)
Head isu!