Thursday, July 14, 2011

Maasikamoosid

Suve alguses tegin mõne purgi maasikamoosi basiilikuga ja jäin ootama paremaid saake kuna suve alguse Eestimaise maasika hind oli ikka ulmeliselt kõrge! tuli turule kilohinnaga 10 eurot!!! Varsti oli maasikas 2.50 eurot aga esiteks polnud see minule hea aeg vaaritamiseks ja teiseks 2.50 on ikkagi vanas vääringus üle 40 krooni/kg. Päris palju moosimaasika hinnaks, eelmine aasta ostsin 20 krooni/kg!!! Turuhinnad on üldse ikka hämmastavad praegu - lähed üks päev turule, on hind 2.50 ja järgmisel juba 3 või 4 eurot. Hindasid tõsteti eelmisel aastal kuni 5 krooni võrra nüüd 1-2 euro võrra! Hämmastav alatus! Ma olen turumüüjate peale täitsa solvunud ja näiteks nektariinid ja muu puuvili on Prismas sama hinnaga, mina ei tea ... lõpeta või turul käimine ära. Kahju muidugi, mulle jubedalt meeldib turul käia ja Keskturg oli minu koduturg kus juba näod olid tuttavad ja tee selge. Lõpuks eelmine nädal oli ilusa maasika hind 3.50-6!!!! eurot. Lisaks nendele olid müügil ka sellised maasikad, millel sinine kiht oli juba peal ja kui maasikaid nuusutasin siis hallituse hais lõi kohe näkku - ja nende eest taheti 2-2.50 eurot kilost!!! Mul ei ole lihtsalt sõnu. Otsustasin, et mina see aasta maasikamoosi ei tee ja kõik. Solvusin lõpuni ära. Kuna ma aga pika vihaga pole siis juba nädal hiljem läksin turule ühte kilo maasikaid otsima ja leidsin imehead ilusad, suured maasikad hinnaga 2.80 kg. Kuna kalli kaasa ema ja vanaema olid ka huvitatud, andsin alla ja ostsin 16 kg ära. Siiani ei ole ma tegelikult rahul, et oma boikotti lõpuni ei viinud sest hind oli ikkagi jube kõrge aga muska sööb mul ju ainult maasika ja vaarika moosi ja kahju oleks kui mul talle talvel pudru peale maasikamoosi pakkuda poleks ju. Sellest kogusest võtsin siis 6 kg marju endale ja tegin kolme sorti moosi:
  1. Maasika keedumoos vaniljega
  2. Maasika keedumoos sidruniga
  3. Kõige tavalisem maasika toormoos
Ma tegin oma moosid vähese suhkruga, ei tea kas või mida see suhkru sisaldus mõjutab aga mulle ei istu need maasikad-suhkur 1:1 vahekorras moosid. Milleks siis üldse maasikad kui tahad suhkrut süüa? Ei tea kas häbeneda aga 6 kg moosi peale ei läinud mul isegi 1 kg suhkrut ära...
1. Maasika keedumoos vaniljega - selleks kasutasin 3 kg puhastatud maasikaid, tegin nad oma popi Tupperware pudrunuiaga puruks, lisasin u 400g suhkrut ja panin potiga pliidile. Kuskil nii 35 minutit keetsin, siis lisasin 1 pudelikese vaniljeessentsi. Huvitaval kombel ei olnud pakil ega pudelikesel kirjas palju seal sees on aga no teate küll neid pakke kus 4 ülipisikest klaaspudelikest on sees kas vanilje-, rummi- või muu essentsiga. Segasin moosi ära ja maitsesin. Suhkrut tundus isegi palju aga no veel vähem oleks vist lausa imelik panna??? Õigustan ennast veel ka sellega, et maasikad ise olid ka tõesti väga magusad :). Moos purkidesse, kaaned peale ja valmis!
2. Maasika keedumoos sidruniga - 1,5 kg puhastatud maasikaid potti, nuiaga puruks, 200g suhkrut hulka ja keema. Keetsin ka nii 30 minutit ja seejärel lisasin eelnevalt riivitud ühe suure sidruni koore ning sama sidruni mahla. Ostsin selleks kokku 5 sidrunit kuna arvasin, et neid läheb palju aga kui selle ühe koore ja mahla olin ära pannud ja maitsesin, sain kiirelt aru, et rohkem sidrunit pole kindlasti vaja. Edasi oleks juba liialdamiseks läinud. Moos jäi mõnusalt hapukas - sidruni hapukas, mitte vähese suhkru mõttes hapukas :) Peale sirduni lisamist keetsin veel vast paar minutit maksimum ja siis juba purkidesse ja valmis.
3. Kõige tavalisem maasika toormoos - Alles jäi veel 1,5 kg puhastatud maasikaid, need panin blenderisse ja tegin täitsa püreeks. Püreele lisasin 200g suhkrut ning maailma lihtsaim toormoos oli valmis. Ei pannud isegi mingeid lisandeid seekord. Moos plastiktopsidesse ja sügavkülma. Kaili käis ka eile külas ja rääkis, et ta pani toormoosi kilekottidega külma. Minu jaoks oli see jube ahvatlev mõte, et ohohh, võtab vähe ruumi ja igati mugav. Kui välja sulama võtad, siis paned moosi kuskile topsi, millega külmikusse sulama tõsta. Aaaaga teades missugune kobakäpp ma kipun olema siis olen päääris kindel, et kui MINA paneks oma moosid kilekottidega külma siis mingil hetkel oleks mul terve sügavkülm moosi täis ja ma peseks seda ning kiruks ennast. Mul võib kõike juhtuda - arvatavasti oleksin nädalaks puhkama sõitnud ja sel ajal oleks kõik päevad elekter ära ja moos läheks käärima ja kilekott plahvataks sügavkülmas nii, et kõik muud tooted oleks ka moosi täis. See oleks minu puhul nii tavaline seega ma hoidusin ilmselgest katastroofist aga mõte iseenesest mulle meeldis :)Vahvat moosikeetmist ja head isu!

Wednesday, July 13, 2011

Mandliparfee

Parfee on magustoit mida juba ammu olen tahtnud valmistada ja nüüd sobis see ideaalselt. Mõnus magus ja külm lõpetus õhtule. Magustoidu tegin tegelikult juba eelmisel õhtul valmis kuna see pidi sügavkülmas olema.
Leidsin ka ühe mandliparfee retsepti kuid minu jaoks oli see suht halvasti kirjutatud - nt koostisosades olid kirjas ühes toiduained aga kirjelduse järgi polnud neid vajagi. Kuna ma seal veel üht-teist muutsin, siis kirja panen ikka selle mille järgi mina seda valmistasin.
Parfee tegemiseks valmistasin eraldi kolm massi: toorjuustumass, munamass ja mandlimass. Koostisosad olid vastavalt:
Toorjuustumass: 250 g toorjuustu; 500 ml vahukoort;
Munamass: 100g suhkrut; 100 ml kohvikoort; ;5 muna; 500 ml vahukoort
Mandlimass: 200g mandleid; 120g valget suhkrut; 4 sl fariinisuhkrut; 200ml kohvikoort
Kõik koostisosad võtsin juba eelnevalt külmkapist välja, et oleksid toasoojad. Esimesena valmistasin toorjuustumassi. Vahutasin vahukoore, segasin hulka toorjuustu. Valmis, lihtne :) Järgmisena munamass ... see oli juba veits keerulisem. Lõin kaussi 5 muna ning vispeldasin neid kuumaveevannis. Vispeldamise ajal lisasin suhkru, kohvikoore, vahustamata vahukoore ja lihtsalt vispeldasin. Mulle üldiselt see kuumaveevanni süsteem ei meeldi, JUBE kaua võtab aega! Seega kummutasin segu väiksesse potti ja kuumutasin seda madalal kuumusel otse pliidi peal. Nii kaua kuumutasin kuni segu hakkas natukene paksenema, siis aitas. Tõstsin jahtuma. Mandlid viskasin blenderisse ja lasin tükkideks. Samal ajal lisasin mandlimassile mõeldud suhkru kuiva panni peale ja ootasin kuni see sulama hakkab. Mandlite tükid lisasin pannile suhkru sisse ja segasin pidevalt kuni mandlitükid olid mõnusalt karamellised. Seejärel kallasin pannile kohvikoore ning võtsin panni pliidilt ära. Segasin kohvikoore mandlitega ning lisasin munamassile. Et toorjuustumass kohe päriselt ära ei sulaks, lasin muna-mandlimassil korralikult jahtuda. Päris ära jahtuda ma ei jõudnudki lasta (kiire hakkas, pidime kodunt ära minema, muidu oleksin rohkem jahtuda lasknud), selline väheke soe oli kui ma toorjuustumassi ka juurde vispeldasin. Edasi vooderdasin keeksivormi toidukilega ning kallasin saadud massi vormi. Jätsin kilet pikalt üle ääre, et saaksin tõmmata selle ka peale, et külmas miskit maitset juurde ei saaks ning asetasin vormi sügavkülma. Koguseliselt peaks mainima, et parfeed tuli väga palju. Meile 5 kesi oleks vabalt jätkunud poolest kogusest ja oleks isegi veits üle jäänud :) Aga kuna see tuli niiiiiiii imehea siis on mul isegi hea meel, et seda palju sai :))) Parfee ise on suhteliselt magus seega kõrvale serveerisin maasika-basiiliku toormoosi. Viskasin blenderisse lihtsalt peotäie maasikaid, lisasin 5 lehte värsket basiilikut ja 1sl suhkrut ja blenderdasin kuni segu oli ühtlane. Jätsin moosi meelega vähese suhkruga kuna maasikad ise olid juba magusad ja natukene hapukam moos oli väga hea magusa parfee kõrvale.

Head isu!

Valgehallitusjuustuga täidetud kanafilerull peekonis Krimmipärase salatiga

Pearoaks oma õhtusöögil tahtsin teha miskit kergemat kuna suveaeg ka, seega kui valida oli kas sealiha või kanaliha, läksin viimase peale välja. Ka lisandiks tegime lihtsalt salatit.
Rulli tegemiseks lõikasin fileetüki lahti, maitsestasin mõlemalt poolt soola ja pipraga ning filee keskele asetasin värsked basiilikalehed, lehtede peale valgehallitusjuustu ning natukene tilli. Rullisin filee kokku ning selle ümber keerasin peekoni. Seda küll müüdi peekoni nime all aga põhimõtteliselt oli see ilma pekita, suhteliselt taine. Ma poes spetsiaalselt valisin sellise :) Peekon ümber, sidusin rulli niidiga kinni ja asetasin iga rulli eraldi fooliumi sisse, et kui juust välja voolama hakkab, jääb see vähemalt liha ümber küpsema selle asemel, et panni põhjas kõrbeda. Kui esimesed külalised olid kohal, panin liha ahju: 190 kraadi ja 4o minutit. Kallis kaasa arvas, et liha jäi liialt kuiv ja oleks võinud vähem aega ahjus olla. Mina kuivust ei täheldanud aga 40 minuti järel oli liha küll täiesti valmis, seega oleks võinud vabalt ka vähem aega ahjus hoida. Liha kõrvale valmistas mu kallis kaasa Krimmipärase salati. Kuna ta hiljuti just sealt tuli, tõi ta kaasa kohalikku tomatit, punast sibulat ja rafineerimata maisiõli. Hakkis sibula ja meie kohaliku väikese kurgi, Krimmi kohaliku tomati, maitsestas soola-pipra ning maisiõliga. Seda kohalikku õli müüdi seal nii, et ta tõi koju 1,5 liitrise plastmasspudeli sees, kuhu see tal kohapeal villiti :) Pudel nägi suhteliselt õudne välja, villisime kodus ta kohe ümber. Maitselt meenutab see pähklit, seega minu jaoks oli salatil mõnus pähkli maitse. Kastmeid lihale ma hästi teha ei oska veel, eks kunagi hakkan ka neid valmistama, seni peab liha lihtsalt salatiga sööma, sorri :)

Head isu!

Soolane tomati-sibula kook rukkipala põhjal

Meil on jälle hoogu võtnud vahva traditsioon, kus head sööki ja selle valmistamist nautivad sõbrad saavad kord kuus kokku ja üks leibkond pundist valmistab teistele sööki. Kambas on meil neli kokandushuvilist seega üks teeb süüa iga 3 kuu tagant. Oleme teinud ka blogi, kus iga kokkaja ka kirja paneb mida kuidas tegi, koos piltidega mis siis välja tuli :) Me kõik oleme algajad kokkajad seega nalja saab ka ja kõik pole kaugelti ideaalne VEEL :))) Lähemalt meie BLOGIST. Ka blogis on kirjas minu kokkamine aga teen sealt copy-paste ka oma blogisse. Seda juba seetõttu, et seal kolm rooga järjest, ma tahaksin neid kõiki eraldi kirja panna, muidu jutt tuleb sama.
Juulikuu oli siis minu kokkamise kuu ja eile tuli Tiigi tänava restorani meiega kokku 5 inimest. Menüüs oli kolmekäiguline õhtusöök:
  • Rukkipala põhjal soolast kooki (oli mingis mõttes Quiche moodi aga õiget nimetust ma sellele panna ei osanudki....)
  • Valgehallitusjuustuga täidetud kanafilerull peekonis Krimmipärase salatiga
  • Mandliparfee
Hetkel alustan siis soolasest koogist rukkipala põhjal.
Tavaliselt on koogid jahu ja võiga tehtud taignal ja muretaignal aga ma tahtsin midagi teistsugust, leiba tahtsin. Ostsin siis rukkupala ja mõtlesin sellest teha umbes taolist tainast nagu küpsistest tehakse - et purustad küpsised, lisad või, segad ja surud vormi põhja. Mõeldud-tehtud! rebisin rukkipalad umbes kuueks tükiks ja viskasin tükid blenderisse. Ise tegelikult kartsin ka, et blender ütleb mulle selle peale, et lolliks oled läinud?!? Aga ei, blenderdas leiva väga heaks leivapuruks, poleks tegelikult uskunudki :) kasutasin kokku põhjaks ühe paki rukkipala. Eelnevalt sulatasin 1 pk taluvõid (jah, seda tundus ka mulle palju aga kuna ma no tõesti mitte kuskil mujal seda ei kasutanud, panin kõik sisse :)) ja nüüd siis segasin või ja leivapuru ning surusin saadud segu lahtikäiva koogivormi põhja. Põhi jäi suhteliselt paks aga samas (vähemalt mind) see ei häirinud, tegigi just maitse mahedamaks ja põhi polnud ka konkreetne kõva põhi vaid mõned koostisosad olid natukene ka põhja sisse vajunud. Mida ma järgmine kord vist teeksin, on see, et eelküpsetaksin põhja natukenegi. See ei jäänud toores aga kui täidise peale kallasin, siis vedelam osa vajus põhja sisse kõik :) Pidin poole küpsemise peale vedelat uuesti peale valama. Enivei, põhi valmis, hakkasin täidist valmistama. Selleks kloppisin kokku 4 muna, 200 ml kohvikoort, pool pakki Creme Bonjouri, 100 ml maitsestamata jogurtit ning maitseainetest soola, pipart, kuivatatud tüümiani ning basiilikut. Jätsin kokku kopitud segu kõrvale ja hakkisin ülejäänud koostisosad: tomat, mugulsibul (1 valge ja 1 punane), konservananass. Hakkisin 3 tomatit, sibulad ja 4 ananassirõngast peeneks ning jagasin rukkipõhja peale ära. Hakitud massi peale kallasin eelnevalt klopitud segu ja lükkasin ahju u 200 kraadi peale. Muidugi küpsemise ajal voolas põhjast natukene vedelat massi ka välja ning mis välja ei voolanud, voolas rukkipõhja sisse :) Umbes 20 minutit lasin küpseda, samal ajal kloppisin veel 2 muna kokku 150 ml kohvikoorega. Võtsin koogi ahjust välja, kallasin uue segu peale (enam ei voolanud kuhugile). Raputasin peale 150 g riivitud juustu ja segu sisse lükkasin eelnevalt sektoriteks lõigatud tomati ning nende vahele jagasin värsked basiilikalehed. Lehtede peale asetasin pooleks lõigatud mozzarellapallikesed ja lükkasin segu tagasi ahju. Ahjus oli see veel umbes 25 minutit. Ahjust välja võttes tõstsin rõdule jahtuma. Mozzarellapallikesed sulasid lehtede peale ära ja jahtudes muutusid kõvaks ... halb oli lõigata. Maitse oli muidugi väga hea :) Serveerisin jahedalt.

Head isu!

Tuesday, July 12, 2011

Ürdivõi

Igal suvel on maitsevõi üks asi mida meil suhteliselt tihti laualt leiab. See kaob ka imekiirelt alati seega panen retsepti ka siia kirja, ehk keegi on huvitatud seda lihtsat aga maitsvat võid ka ise tegema.
Kasutan alati ürte mida parajasti värskena peenralt korjata saan ehk siis:
basiilik
tüümian
estragon
till
roheline sibul
lisaks läheb vaja soola ning 1 küüs küüslauku ning otseloomulikult võid :) Ise kasutan margariine mitte seda taluvõid. Helesinises pakis Rama light on mu lemmik üldjuhul, see on mõnusa maheda maitsega. Võtan margariini juba varakult külmkapist välja, et see oleks toasoe, samal ajal hakin kõik ürdid nii peeneks kui vähegi võimalik. Ega ma koguseid ei oskagi öelda, aga kõiki ürte umbes ühepalju - sibulat vast natukene vähem kui teisi aineid. Küüslaugu purustasin pressiga ning lisasin koos soolaga. Küüslauku ma palju ei pannud kuna see matab teiste ürtide maitse ära. Kui küüslauguvõid teha siis paneks küüslauku rohkem ja teisi ürte lihtsalt maitseks aga seekord tegin ürdivõid. Sool, ürdid ja küüslauk võile lisatud, segasin kõik kausis ära, tõmbasin kile peale ja jätsin vähemalt mõneks tunniks seisma enne serveerimist, et ürdid jõuaksid maitset anda ja sool sulada. Parim on isegi teha või valmis õhtul, hommikul üle maitsta ega soola või muud maitset vähe pole ja siis päeval serveerida.
Serveerimiseks tõin peenralt jääsalati lehe ja tegin väikse "junnikese" sina keskele :)
Parim on pakkuda koos isetehtud leivaga loomulikult ;)
Head isu!

Pärnaõiesiirup

Ükspäev sõbrantsi Tabasallu koju viies nägin kuidas seal paar inimest kilekottidega pärnaõisi korjavad. Ühesõnaga pärnad juba õitsesid, nüüd pidi kiiresti tegutsema kuna pärn õitseb väga lühikest aega ja õied tuleb noppida õigel hetkel kui need ei ole hakanud veel närbuma.
Parajasti oli plaan maale sõita, seega lootsin leida kohta kust puhtaid õisi korjata, linnast ju ikka ei korja. Maale jõudes hakkasin uurima kust võiks saada ja see polegi nii lihtne kui ma alguses arvasin. Lõpuks tuli välja, et sugulase sõbranna hoovis kasvavad pärnad ja need kenasti õitsevad. Mis siis ikka, redel autosse ja autole hääled sisse, sõitsime kohale. Mina ronisin redeli otsa, istusin ja korjasin, ema hoidis samal ajal redelit, et ma ei kukuks :) Saime suure prisma kilekotitäie õisi, mille jagasime sõbralikult pooleks, pool kotti kuivatamiseks ja pool kotti siirupiks - kõik olid rahul.
Kummutasin pool kotti õisi potti ja kallasin 2l keevat vett peale. Surusin õied ühe väiksema kaanega kuuma vee sisse ja jätsin 24 tunniks ligunema. 24 tundi hiljem võtsin väikese kaane õite pealt ära ja panin poti pliidile, kus lasin õitel keeda u 5 minutit (päriselt keeda, podisedes). Seejärel lasin natukene jahtuda ning võtsin peoga õied vedelikust välja ja pigistasin need vedeliku sisse nii kuivaks kui sain. Õitest tuli pigistades päääris palju õiemett, kõik kleepus mõnusalt :)
Pressitud õied läksid ära viskamiseks. Vedeliku (2l) panin pliidile ja lisasin sellele 1 kg suhkrut ning kuumutasin umbes 1,5h. Lootsin, et siirup läheb vähe paksemaks ka aga ei läinudki, täitsa vedelaks jäi. Samas ma ei tahtnud väga palju suhkrut panna ka niiet jäi vedelapoolne siirup. Isa maitses mu siirupit ja see pidavat pärnaõiemee maitsega olema :) Igatahes tõesti hea siirup on. Ma ei kasutaks seda morsi tegemisel :) vaid maitseks magustoitude sisse, pannkookide peale ja veel kohvi sisse maitseks. Mul just paar päeva enne siirupi tegemist oli peas mõte uurima hakata kuidas kohvisiirupeid tehakse ja kui omatehtud pärnaõiesiirupit maitsesin oli väga õnnelik, et sain kaks ühes :) Ühele osale siirupile mõtlesin veel, et ostan mõrumandli essentsi ja kui lahti teen, kummutan essentsi siirupi sisse, siis nagu PÄRIS kohvisiirup, väikse mandli kõrvalmaitsega :) Hetkel proovisin vaniljeessentsiga ja jube hea jäi küll.
Enivei, panin oma siirupi 0,25l pudelitesse ja kaanetasin.Täiendan postitust natukene kuna paljud on küsinud kuidas ma oma pudelid kaanetasin. Minu jaoks on see nii tavaline protsess, kunagi sai kõik siirupid pandud sellistesse pudelitesse, mis vajasid kaanetamist. Pudeli korke müüdi varem poes täpselt nagu praegu purgi kaasi ning neid kaanetati sellise "aparaadiga":Panid korgi pudelile peale, "aparaadi" korgi peale ning hakkasid sellega korki igast nurgast nö kinni suruma. Kuna see on suhteliselt raske töö ja ma ei olnud seda ammu kasutanud, pean tänama Mikit, kes mul selle töö õlle kõrvale ära tegi :) Õnneks meil oli veel ka korke alles vanast ajast aga kui kõigepealt neid poodi läksin otsima, tuli välja, et neid ei müüdagi enam. Turult soovitati otsida :)

Head isu!

Vahvad täidetud munad



Nädal peale minu tähtsat päeva hakkasid uued pidustused, seekord isal. Menüü oli suhteliselt tavaline aga üht teist huvitavat sai ka tehtud. Kuna valmistasime rosoljet ja pidime tegema ka täidetud mune, tulid mulle kohe meelde meie munadepühad maal mil tegime vahvaid täidetud mune. Lähemalt saab sellest lugeda Delight Cafe blogist.
Niisiis, samal ajal kui hakkisin rosolje jaoks keedetud punast peeti, panin ka munad keema. Keetsin kõvaks, jahutasin ning koorisin. Kooritud munad peitsin hakitud peedi kaussi. Umbes 12 tunni pärast võtsin munad peedi seest välja, loputasin ning lõikasin pooleks. Kuna peet värvus ka suhteliselt kaugele muna sisse, olid ka munakollased väheke roosakad. Et aga täidetud munad efektsed välja näeksid, tegin ma nii, et peedi sees olnud munadelt võtsin kollased välja ja hakkisin need rosolje sisse ning rosoljesse mõeldud valgetel munadel võtsin kollased välja ning tegin nendest täidise oma lilladele munadele.
Jube ilusad ja efektsed tulid, tekitas külalistes palju küsimusi :)
Head isu!

Tuesday, July 5, 2011

Marinaadid kanale ja sealihale

Suvine aeg, tuleb ju grillida kuni liha enam nähagi ei taha :)
Kuna tulemas oli tavalisest suurem seltskond, marineerisin liha rohkem kui tavaliselt: Seakarbonaadi tükid kahte moodi ja kanakoivad kahte moodi. Üritan ka kirja panna mis kokku miksisin.

1. Kanakoivad apelsini-sidruni marinaadis.
3,5 kg koibi
0,5 l apelsinimahla
3 apelsini
3 sidrunit
sool
pipar
4 loorberilehte
pool mugulsibulat
1 küüslaugu küüs

Tahtsin, et marinaadile jääks reaalselt ka apelsini-siruni maitset, seega ei lisanud sinna eriti teisi maitseaineid. Sibula hakkisin hästi peeneks, nii annab see minu arvates rohkem maitset kui rõngad. hakkisin ka küüslaugu, sidruni, apelsini ja segasin koos maitseainete ja mahlaga kõik ära. Apelsini ja sidruni koorisin eelnevalt kuna kartsin, et koor annab kibea maitse. Kile peale ja seisma.

2. Sea kaelakarbonaad melissi-sidruni marinaadis keefiriga
5 kg sea kaelakarbonaadi
1 liiter keefiri
2 suurt peotäit melissilehti
3 sidrunit
4 loorberilehte
pool mugulsibulat
1 küüslaugu küüs
pipar
sool

Tüheldasin liha parajateks kuubikuteks, et hiljem vardasse ajada. Kuna jällegi tahtsin just eriti melissi-sidruni maitset, panin ülejäänud maitseaineid vähe. Sibul, küüslauk jälle väikeseks hakitud, lisatud melissilehed, hakitud sidrun ja ülejäänud maitseained, kallasin kogu segu keefiriga üle ja segasin kõik omavahel. Kile peale ja külmkappi.

3. Kanakoivad/Sea kaelakarbonaad keefirimarinaadis

Tegin peaaegu sama marinaadi kahele kogusele - üks kanale ja teise sea kaelakarbonaadile, seega räägin kui ühest marinaadist, kus toon välja erisused kana ja sea puhul kus neid leidub. Muud kogused ei ole pooleks jagatud kahe marinaadi peale vaid nii palju kui kirjas, läks kummalegi.

3,5 kg kanakoibi/ 5 kg sea kaelakarbonaadi
1 l keefiri
6 loorberilehte
1 suur peotäis hakitud peterselli
1 suur peotäis hakitud estragoni
2 mugulsibulat
5 küüslaugu küünt
1 tl Santa Maria šašlõkimaitseainet
sool
pipar

Hakkisin jällegi sealiha, koivad jäid nagu nad on, lisasin hakitud rohelise materjali, mugulsibula, küüslaugu ja maitseained. Lisasin mõlemale segule ka liitri keefiri ja segasin. Kanale lisasin ka 2 tl Türgist toodud kebabimaitseainet (kanakebabile mõeldud). Kiled peale ja külmkappi.


Kuna pidin vahepeal ära sõitma, tegin marinaadid suhteliselt varakult valmis. Varakult tähendab, et valmistasin marinaadid teisipäeval ja grillimine toimus reedel. Kuna liha oli pidevalt külmkapis, oli see reedeks täitsa hea. Pikem aeg marinaadis ligunemiseks teeb liha pehmemaks ja seega vajab ka vähem aega sütel. Üldjuhul on igasugused marinaadid head aga ainus mind mind häirib on mage liha. Mulle ei meeldi lisada grillitud lihale ise soola. Kui just tegemist ei ole värske veisefileega, millele väga maitseaineid enne grillimist ei lisatagi :) Seetõttu soola panen mina alati ennem rohkem kui vähem. Kirja pandud marinaadides tuleb arvestada ka asjaolu, et keefir ja apelsinimahl ise muudavad maitse mahedamaks ja vähendavad soola mõju.

Igatahes liha tuli hea :)

Head isu!

Vahvlid nigu vanaemal muiste

Juba mõni aeg tagasi sai tehtud on üks mõnus vahvlipäev, pole lihtsalt olnud mahti kirja panna. Internetist leiab palju erinevaid vahvlite retsepte aga sellist PÄRIS õiget vanaema krõbeda vahvli retsepti on keeruline leida. Ma kunagi aastake tagasi leidsin kuskilt ühe ja hakkasin seda modifitseerides küpsetama teinekord kuni tänaseks on hea retsept käes :) Parajalt võised ja mõnusad kõrbedad - täpselt nii nagu olema peab!
Esimene vahvlite küpsetamise reegel on ÕIGE APARAAT, ehk vanaema Esta :) Kui esimest korda selle välja otsisin, siis küürimist oli nii paari tunni jagu ikka, eks kunagi sai puhastamata sahvrisse lükatud ja nüüd nägi see ikka jubejube välja. Vahvleid on saanud nüüd vahepeal ikka teha aga kirja panen ühe viimastest, kus tüdrukutel igav hakkas ja magusaisu tuli :) Samast päevast ja samadest vahvlitest on juttu ka Delight Cafe blogis.

Retsept mille järgi tegime oli järgmine:

200 g võid
4 muna
2,5 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
3 dl jahu
1,3 dl piima

Koguse kahes blogis võivad natukene erineda kuna need olid silma järgi määdetud ja silmamõõt on ju kõigil erinev :)) Ja lisamuna retsepti tuli salaja...
Sulatasime või ja lasime sel natukene jahtuda. Samal ajal kloppisime munad suhkruga ning lisasime sulatatud võile. Edasi läksid ülejäänud koostisosad suvaliselt samasse kaussi, kus me segasime need kõik kenasti kokku. Proovikook jäi veits kinni aga kuna kasutasime ka võõrast masinat sest enda oma ei olnud kodus parajasti, süüdistan ma seda :) Samas eks asi oli ka silma järgi koguste mõõtmises, taigen tundus ka natukene vedel, seega lisasime jahu ja muna ning edasi tulid juba vahvlid imehead! Ülaltoodud retsept on juba see kuhu olime lisanud natukene jahu ja muna juurde.
Et vahvlikogemusest viimast võtta, planeerisime sinna juure korraliku ja päris õige koorejäätise ja mõnusa jääkohvi. Et jäätisega mitte alt minna, sai valituks parimatest parim "Regatt". Viimati kui pannkooke jäätsiega sõime, sai ostetud seda "Eriti rammus koorejäätis" jäätist. Ei tea kes seda teeb ja ei taha teada ka, tegemist on jubedusega! Nagu külmutatud vahukoor ... judinad jooksevad üle selja kui selle jäätise peale mõtlen, kohutav! Seega jäätisega "Regatt" oli ikka kindla peale minek seekord ja me ei pidanud pettuma :)
Mõnus soe suvepäev vahvlite, koorejäätise ja jääkohviga mmmmõnus :)
Head isu!