Kodused verivorstid

Nagu viimastel aastatel on kombeks saanud, sai ka sel korral enne jõule kodus verivorste valmistatud. Võtsin selle traditsiooni üles kuna poe vorstid on ... kergelt öeldes rämps. Meil peres isa jubedalt armastab pekiseid vorste, mina jällegi ei kannata absoluutselt pekikuubikuid. Seetõttu sai tehtud kahte sorti vorste: ühed pekiga ja teised suitsulihaga. Suitsuliha omad lähevad alati kõigile peale seega neid tegime rohkem. Suur aitäh minu emale ja tädi Terjele, kes mul sel korral abiks olid!
Kogused on suured, kokku sai 121 vorsti. Meil endal suur pere ja sai ka laiali jagada. Kasutasin sea soolt ja sea verd. Ma panen kirja kogused, mis kokku ostsin ja siis mis vahekorras jagasin peki ja suitsulihaga vorstidele:
15m soolt
1,5l  verd
2kg kruupi
4 suurt sibulat (meil lihtsalt rohkem polnud, muidu oleksin pannud 6)
8 küüslaugu küünt
1/2l peenestatud majoraani (Eesti loodusest korjatud mitte poe oma)
1kg suitsuliha
0,5kg soolapekki
sool
pipar
Kõigepealt lähemalt majoraanist. Mina korjan seda ise. Üldjuhul kasvab see põldude või heinamaade servas või metsa ääres. Meie maakohas on see kergesti leitav seega ei näe vajadust poest osta. Kuivatan seda kimpudena kuid vorstis kasutan ainult õisikute osa. Kuivatatult korjan õisikud varte küljest ja peenestan need kahe käe vahel purki. Olen suhteliselt kindel, et poe oma oleksin vähem pannud. Soole ja vere saan Jürist kohaliku lihameistri käest. Verd on varasematel aastatel saanud tuua ka turult. Üldjuhul tuleb turul seda ette tellida ning mõttekas on uurida kui soolane veri on. Mõni paneb minimaalselt soola, teine aga kamaluga. Soolt saab isegi Prisma sügavkümast aga mina eelistan seda värskelt. Kui raskemini hangitavad koostisosad käes siis muu pole enam keeruline. Sool külma vette likku, kruup keema - ei tohiks täiesti pudruks keeta, ennem tooremad kui liiga valmis. Kruup valmis, tuleks see ära jahutada. Kui jääb väheke leige, pole hullu, sobib ka. Kruubi keemise ajal lõikasin häästi peeneks sibula ja küüslaugu ning ka suhteliselt väikeseks suitsuliha. Kuna isale peki tükid meeldivad siis need jätsime suuremateks :) Nüüd vastavalt mitu sorti erinevat vorsti sa teha soovid, nii mitmesse kaussi jaga kruup täpselt selles vahekorras kui palju missugust vorsti sa soovid. Minul siis kahte sorti vorstid, seega jagasin kruubi nii, et veerandist (ehk 0,5kg toorest kruubist) tuli pekiga vorst ja kolmveerand (ehk 1,5 kg) kogusest tegin suitsulihaga vorsti. Küüslaugu ja sibula jagasin samas vahekorras kaussidesse kruubi peale. Seejärel majoraan ning maitse järgi soola ja pipart. Selles etapis tuleb kõik maitseained lõplikult lisada kuna peale vere lisamist mina näiteks enam ei söenda maitsta. Paras pirtsperse, ma tean! Soola lisamisel tuleb meelde jätta mis vere müüja ütles selle soolasuse kohta. Ehk kui veri on päris soolane siis tasub kruup jätta umbes selline, et kui peaksin massi ilma vereta otse sööma siis lisaksin veel soola. Kui veri keskmiselt soolane siis mina teen kruubi kohe veidi ülesaatud maitsega. Ennem soolasem kui mage minu arvates ja soolasust saab hiljem keetmisel ka veel reguleerida. Vere lisamisel lähtun mina vahekorrast 0,75l verd ühe kilo kruubi kohta. See on absoluutselt piisav ja kuigi olen näinud retsepte, kus soovitatakse 1l verd panna, leian ma, et nii palju ei ole vaja. Maitse asi.

Nii, kui vorsti sisu valmis, tuleks hakata seda soolde toppima. Olen kuulnud varianti, kus seda tehakse tavalise lehtriga ehk sool libistatakse lehtri otsa ning avast topitakse pulgaga massi soolde. JUBE aeganõudev ja tüütu töö ning seetõttu mina seda varianti ei kasuta. Kuna meie suguvõsas on vorste alati ise tehtud, on ära proovitud erinevad variandid ning ehitatud selleks huvitavaid agregaate. Kõige paremini toimiv on vahend, mida edaspidi nimetan kui "vorstimasin" :))) Tegemist omamoodi lehtriga mille lai osa on suur ja piklik ning sama diameetriga nii ülemises kui alumises osas. Selle sisse mahub rohkem massi. Massi soolde toppimiseks on masina teiseks osaks nui, mis on sama lai kui lehter. Vorstimasina kitsas ots on ka päris pikk, et sinna palju soolt peale mahuks. Seega nüüd tuleks otsida veekausist soole ots ja hakata seda lehtri kitsa osa peale toppima hakata. Mina panen peale ühe soole korraga. Teinekord on aga sool nii pikk, et lausa ei mahu peale ja siis tuleb muidugi kuskilt katki lõigata. Sool masina kitsal osal, topin laia osa massi täis. Edasi tuleks vorsti teha kahekesi - üks lükkab nuiaga masinast massi soolde ning teine võtab soolt vastu. Kuna nui on sama lai kui masin, tühjeneb masin ühe lükkega. Soole otsa võib kas sõlme siduda või soole niidiga kinni panna ning seejärel lased soole nii pikalt massi täis kui palju masinasse on mahtunud. Kui masin tühi aga sool otsas veel pole, panen selle uuesti täis ja lasen massi soolde edasi. Kordan seda kuni kas ühte sorti mass on otsas või saab sool otsa. Eelneva tagajärjel on mul üks ülimalt pikk vorst, teinekord meetrine või pikemgi :)  Siis hakkan soolt keerama kohtadest kus soovin teha jätkukohti ehk ma saan nüüd otsustada kui pikki vorste tahan. Keerukohad seon niidiga ka kinni kuna mina ei tea kuidas poevorstidel keerud kinni peavad, minul päris kindlasti tulevad need väga kergelt lahti. Vorstid võib jätta ka pikemaks ja tehanäiteks rõngas vorste. Meie tegime viie vorstiga jupid. See tähendab siis, et sidusime ära viis vorsti ning viienda vorsti järel sidusin kaks niiti järjest kahe cm vahega. Vahest lõikasin jupid lahti. Ja nii siis tegimegi vorstikesi kuni kõik mass oli otsas. Kuna mul oli kahte sorti massi, sidusin ühe maitse vorstid musta niidiga ning teise maitse omad sinisega, et hiljem aru saaksin mis on mis. Vorstijupid kogusin kõik ühte kaussi. Üks etapp tehtud.

Edasi peab neid vorste kuumutama. Selleks tuleb ajada pott veega keema ning kui vesi keeb, tuli alt ära keerata ning vorstid võib vette panna. Vesi ei tohi keeda kui vorstid sees on!!!  Muidu vorstid keevad katki, tõsiselt, hoiduge sellest. Kuumas vees võiksid vorstid liguneda 15-20 minutit. Üldiselt on nii, et kui viskad vorstid vette, vajuvad need põhja ning välja võib võtta siis kui vorstid pinnale tulevad ning on halli värvi. Potist tuleks vorstid kuskile restile või pannile mõneks hetkeks jahtuma tõsta ning kui need on juba natukene jahtunud, tuleks neid kuivatada. Kui kogus ei ole suur ning vorstid saab ühekordselt restile panna, võivad need ka restil kuivada. Meil oli aga suur kogus ning seetõttu panime need rippuma. Kuna meil rippusid need külmas ruumis, lasime neil seal lausa kaks päeva kuivada. Varem polnud vorste lihtsalt vaja :) Ega nad tegelikult ei pea nii kaua kuivama, võid kasvõi valmistamise õhtul need juba ahju visata aga kui tarvis pikemalt säilitada siis võiks üleöö ikka lasta kuivada. Seejärel kilekotikestega külmkappi kui varsti tarvitate või sügavkülma pikemaks säilitamiseks. Ajaliselt tegime vorste algusest lõpuni 5 tundi. Kõige lihtsam oli massi valmistamine ja soole täitmine ning kõige tüütum töö vorstide sidumine ning keetmine.
Meil esimene vorstiproov tehtud ja asi tuli hää :) Ikkagi hea tooraine ning armastusega valmistatud, hoopis teine maitse kui poest toodud vorstidel.

 Head isu!

Kreemine kook

Tundub, et ma lihtsalt ei oska lahjasid kooke teha... ma ei teagi mis on lahja kook tegelikult, jogurtikook? Korra proovisin, ei tulnud kõige parem, eks varsti proovin jälle. Hetkel selline periood, kus külmkapis leidub alati pudingut, shokolaadi, kohupiima ja sellised ained seega minu koogid ka nendest koosnevad. Seekordne kook on pudingust, vaniljekreemist, vahukoorest ja kodujuustust. Täpsemalt kasutasin:
200ml shokolaadipudingut
50g piimashokolaadi
300g kodujuustu
2dl vahukoort
2dl vaniljekreemi (kasutasin vahustatavat Sunnuntai oma)
1/2dl suhkrut
40g valget shokolaadi
2sl jahu
175g Digestive küpsiseid
50g võid
2sl kakojoogi pulbrit
Kõigepealt purustasin küpsised ja segasin kakaojoogi pulbriga ning seejärel sulatatud võiga. Ehk põhja tegin kakaomaitselise. Põhja jätsin külmkappi ootama ning segasin kokku shokolaadipudingu ja sulatatud piimashokolaadi. Teises kausis vahustasin suhkruga segatud vahukoore ja lisasin sellele vahustatud vaniljekreemi. Selle segu sisse kummutasin veel ka kodujuustu, sulatatud valge shokolaadi ja jahu. Küpsisepõhjale jagasin kõigepealt tumeda kihi ehk shokolaadipudingu oma ning seejärel heleda kihi ehk kodujuustu oma. Kui alguses tundub, et kodujuustu kihti on jube palju ja koogivorm vaat et peaaegu täis siis selle pärast ei tasu muretseda, et kook liiga kõrge tuleb sest see kõik vajub alla. Mul oli vorm kolmveerand täis aga kui lõpuks kook oli jahtunud, oli see täitsa normaalne õhuke. Niisiis, kõik kihid kenasti vormis, lükkasin vormi 160 kraadisesse ahju 40 minutiks. Kõige parem on see kook täielikult jahtunult ehk siis näiteks õhtul teha ja ööseks külmkappi seisma jätta.
Mulle väga meeldivad sellised kreemised koogid ja pean tunnistama, et üle poole koogist sõin mina üksinda ära :)))) Niiiiii hea oli lihtsalt, et ma ei jäänud rahule enne kui kook otsas!

Head isu!

Juurvilja püreesupp kanaga

Supipäev!!! Ma ei ole eriline supiinimene aga ma õpin ka alles :) Kallis kaasa on mul veidi tõbine seega midagi suurt kokkama ei hakanud kuna tal nagunii erilist isu pole. Tegin juurviljasuppi kanaga. Alguses ei pidanud see püreesupp olema aga mulle tundus, et nii oleks hea. Oligi :)
Kasutasin:
800ml vett
2 väiksemat kartulit
2 keskmist porgandit
1 sibul
1/2 punast paprikat
3 küüslaugu küünt
1 purk purustatud tomatit
1,5 kanapuljongi kuubikut
1,5sl Merevaiku
1sl mett
õli
sool
pipar
basiilik
parmesani juust!!!
Hakkisin sibula ja 2 küüslaugu küünt ning kuumutasin neid veidi õlis. Lisasin tükeldatud kartuli ja porgandi ning vee. Keetsin natukene pehmemaks ja lisasin puljongikuubikud ning konservi. Keetsin kuni porgand ja kartul olid pehmed. Samal ajal tükeldasin kana ja pruunistasin selle panni peal. Kana maitsestasin vähese soola ja pipraga ning riivisin peale ka ühe küüslaugu küüne ning ribadeks lõigatud paprika. Kui juurviljad olid pehmed, lükkasin kogu juurviljade kompoti blenderisse ja blenderdasin ühtlaseks massiks. Tagasi potti valades lisasin supile kana ja paprika ning lisasin merevaigu ja mee. Kõige viimasena viskasin potti väikse peotäie sügavkülmast võetud värsket basiilikat. Kui merevaik on sulanud, on ka supp valmis. Serveerides raputasin supile parmesani juustu. Mina kasutasin riivitud kuivatatud varianti. Parmesan selle supi peale on vajalik, see toob kõik maitsed kokku ja on lihtsalt super!

Head isu!

Meekana

Tänane õhtusöök: meekana ananassiga. Kana ja ananass sobivad minu arvates imehästi kokku! Lisame nende kahe hulka veel ka mett ning veidi juustu ning mina olen müüdud :)
Mis ma siis kasutasin:
kanafilee (igaühele üks fileetükk, seega mul 2tk)
2 ananassiviilu (purgist)
2sl mett
2 küüslaugu küünt
soola
pipart
õli
Esiteks maitsestasin filee soola ja pipraga ning panin kõrvale oma korda ootama. Pann juba kuumas vähese õliga ja sinna riivisin küüslaugu sisse. Raputasin nats panni, et kõik õli saaks küüslaugumaitseliseks ja seejärel panin ka fileetükid pannile. Väga kiirelt keerutasin neid pannil, et mõlemad küljed oleksid veidi valged ning seejärel lisasin pannile mee ning hakkasin fileetükke mee sees keerutama kuni kana oli välimuselt peaaegu valmis. See käis hästi kiirelt ja tegelikult mesi andis kanale pruunika värvuse ja see ei olnud täiesti valmis veel. Võtsin kana pannilt ning asetasin ahjupannile. Iga fileetüki peale asetasin ühe (võib ka kaks :)) ananassirõnga ning raputasin üle vähese juustuga. Ahjupannile kaas või hõbepaber peale ning 200 kraadi juures ahju nii umbes 20 minutit.
Superluks kana. Mee maitse on imeline koos ananassi ja kanaga. See on "must do again" retsept :) Maailma lihtne, kiire ja maitsev.

Head isu!

Juustune ahjuforell

Kaladest sööme üldjuhul kas lõhet või forelli ning ikka ahjus või grilli peal. Sel korral jälle ahjukala. Et ei oleks ainult tuim tükk kala, lisan teinekord juurvilju, millest meie lemmikud on brokkoli ja lillkapsas. Porgandi ja kaalika puhul saadetakse mind kuu peale :) Seekord sai ka tehtud suhteliselt rammus väike roog kalast, juurviljadest ning juustust. Kasutasin:
forell
brokkoli (külmutatud)
lillkapsas (külmutatud)
juust
parmesani juust
majonees
sool
pipar
Puhastasin natukene forelli, see tähendab, et eemaldasin kõik luud ning ka naha. Puhta kalaliha tükeldasin ning lükkasin ahjupotti, peale raputasin soola ja pipart. Külmutatud brokkoli ja lillkapsa panin paariks minutiks keevasse vette ning seejärel tükeldasin õisikuid väiksemaks. Viskasin juurviljad kala peale, raputasin natukene veel soola ning laotasin õisikutele paar supilusikat majoneesi. Kõige peale läksid riivitud juustud. Ahjupotile kaas peale ja u 20 minutiga oli valmis. Maitse oli mõnus juustune ja juurviljad sobivad ka jube hästi sellesse kompotti :) Siin kohal ei ole üldse oluline MIS juurviljad, pange seda mis leidub, lihtsalt porgandid ja kaalikas jne võiks enne ahju panekut poolpehme olla juba.

Head isu!

Magusad pärmi-lehttaigna rullid

See oli laupäeva hommik ja kell polnud veel kümmegi kui mul juba kuklid ajus kerkisid :) Tegin magusaid vanilje-mandlirulle ja sarapuupähkli rulle. Kasutasin:
Pärmi-lehttainas
taluvõi
Marsan Ekströms vaniljekaste
mandlilaastud
purustatud sarapuupähklid
demerara suhkur
Valmistusviis oli mõlemal juhul sarnane: Rullisin taigna lahti ja pintseldasin sulatatud võiga üle. Vanilje-mandlirullide jaoks segasin vaniljekastme pulbri vähese piimaga kokku ja pintseldasin ka selle taignale. Panin kastmepulbrisse vähe piima ja tegin hästi paksu vaniljekastme, et see vahelt kohe välja ei voolaks! Toimis, ei voolanud kuskile ka küpsemise ajal. Seejärel puistasin taignale ka mandlilaaste ning raputasin suhkrut. Valisin demerara ja fariinsuhkru vahel aga tegelikult võib panna ka täiesti tavalist valget suhkrut kui pruuni ei leidu. Edasi rullisin taigna kokku ja lõikasin tükkideks, täpselt nagu kaneelirulle teeks. Asetasin rullid ahjuplaadile ning raputasin igaühele veel natukene suhkrut ja mandlilaaste peale. Sarapuupähkli rullide puhul raputasin võiga määritud taignale jällegi suhkru ja seekord siis purustatud sarapuupähkleid. Jällegi keerasin rulli ja ahjupannil raputasin veel pähklipuru ka iga tüki peale. Ahjus 200 kraadi juures kuni rullid on kuldpruunid. Maaailma head ja eriliselt lihtsad ikka. Minu erilised lemmikud on vaniljekastmega aga sarapuupähkel meeldib mulle ka väga niiet need olid ka jube maitsvad :)

Head isu!

Lambapraad

Mulle ei ole kunagi lambaliha väga maitsenud. Nii kaua kui ma mäletan, tuleb meelde kasuka maitse. Seega kui ma mõned aastad tagasi Islandile sattusin, olin ma natukene murelik kuna seal oli kõige tavapärasem roog kas lammas või kala (lõhe ja forell). Kuna sealsel pinnal on kartuli kasvatamine suhteliselt keeruline, nägid praed välja sellised, et liha või kala oli taldrikul kaks korda rohkem kui kartulit :))) Meil Eestis täpselt vastupidi. Oma suureks üllatuseks hakkasin ma seal heast lambalihast väga lugu pidama. Tegelikult on ju asi täiesti toorainest kuni selle valmistamiseni kinni. Praegu mul ei tule ka ette, et lambaliha oleks hästi tavaline mida pakutakse näiteks külas olles. Ikka siga või kana, teinekord ka loomaliha. Kuna lammast pole kuskilt võtta olnud, ei ole ka meie toidulaual minu kokkamisperioodil seda kohanud. Nüüd sain ühe mõnusa värske lamba jala ja midagi pidi sellest valmistama. Kuna suur tükk, küpsetasin seda siis kui parajasti olid külalised tulemas, nelja peale oli kogus paras ja natukene jäi ülegi. Marineerisin ja küpsetasin jalga koos kondiga ning enne serveerimist eemaldasime liha... või noh, mis ma kiitlen, küpsetamine ja serveerimine jäi kalli kaasa teha kuna mehed ja lapsed jäeti koju ning tüdrukud shoppasid ja jõudsid koju alles siis kui laud oli kaetud :) Lihakogust ma ära ei kaalund, räägin lihtsalt marinaadist ja valmistamisviisist.
Liha panin parinaadi 24h enne ahju panekut. Marinaadiks kasutasin:
2sl mett
sool
pipar
3sl SM American BBQ kaste (original)
1tl rosmariini
4sl sojakastet
õli
Mis siin ikka, määrisin lamba õliga kokku, lisasin sojakastme ning soola, pipra, rosmariini, BBQ kastme ning mee. Kätega hõõrusin kõik lamba külge nii, et kõik küljed olid marinaadiga kaetud. Panin liha kohe ahjupannile ning katsin täielikult hõbepaberiga ja jätsin külmkappi seisma. Ahju läks liha samuti hõbepaberi all. Ahjus oli see 2,5 tundi 160 kraadi juures. Liha tuli mõnus mahlane ja maitsev ning kondi küljest tuli väga ilusti lahti. Nüüd tuleb välja, et mulle mitte ainult ei meeldi hästi tehtud lammas vaid, et ma oskan ise ka seda päris hästi teha :)

Head isu!

Basiiliku panna cotta

Magustoiduks panna cotta, mis on Itaaliapärane magustoit. Tegemist suhteliselt rammusa asjaga jälle. Aga taas selline magustoit mida ma varem polnud teha proovinud seega lihtsalt huvi pärast pidin valmistama. Kuna ma olen seda varem ka söönud ja just klassikalist varianti, maasika toormoosiga siis mina otsustasin teha miskit huvitavamat ja sügavkülmas leidub mul värsket basiilikut, seega proovisin sellega.
Kokku kasutasin (kogus kahele):
250ml vahukoort
kolmveerand zelatiinilehte
1vaniljekaun
väike peotäis basiiliku lehti
25g suhkrut
Valasin vahukoore väiksesse kastrulisse, lisasin basiiliku lehed ja suhkru. Poolitasin vaniljekauna, lisasin kauna sisu vahukoorele ja viskasin kauna enda ka kastrulisse. Kuumutasin keemiseni ning hästi madalal tulel keetsin maksimaalselt minuti. Eemaldasin basiiliku lehed ja vaniljekauna. Otsisin erinevaid nõusid, kõigepealt pokaali ja kallasin läbi peene sõela selle sisse ning asetasin külma. Pokaalist saab otse kenasti serveerida. Teisena tahtsin proovida sellist serveerimist kus nõust kummutatakse panna cotta välja taldrikule. Selleks kasutasi oma silikoonist muffinivormi :)))) Kallasin ühte pesasse segu läbi sõela ja asetasin ka selle külma. Külmas võiks see seista vähemalt 4-5 tundi aga mulle isegi meeldiks kui üleöö oleks külmas. Mul vormi oma seisiski üleöö ja vormist tuli ka kenasti välja nii, et kastsin vormi enne hetkeks kuuma vee sisse ning seejärel kummutasin taldrikule.
Maitsest - ma olin üllatunud ja täitsa tõsiselt kohe. Basiilik oli super valik!!! See mõnus maitsenüanss mis basiilik panna cottale andis oli hämmastavalt hea. Tavaline panna ei ole jälle üldiselt mu lemmik kuna on liiga rammus no ja ega basiilik seda rammusust ära ei võtnud :))) aga ta peitis selle koore maitse ära ja tõesti hea oli. Ütleme nii, et igapäevaseks magustoiduks ei sobi aga kui külalisi tuleb ja tahad kohvi kõrvale midagi head ja huvitavat siis see just ongi see!

Need mustad täpikesed on vanilje seemned :)
Sellise serveerimise viisi puhul soovitan kasutada kolmveerand želatiinilehte

Head isu!

Magustoidu kõrvale filmisoovituseks päris kindlasti EI ole film "Immportals" ega "Captain America"

Chinese ehk Hiinapärane kana ja nuudliroog

Tänane menüü koosnes hiinapärasest toidust. Hiinapärane kana ja nuudlitega juurvilja vokiroog. Kõigepealt valmistasin kana. Selleks kasutasin:
200g kanafileed
2tl riivitud ingverit
2tl purustatud küüslauku
2 keskmine sibul
3sl sojakastet
2sl autrikastet
200ml vett
1/2 dl suhkrut
veidi soola
Lõikasin kana väikesteks tükkideks ja pruunistasin kergelt pannil. Lisasin pruunistamise ajal ka ingveri, küüslaugu ja tükeldatud sibula. Eemaldasin segu pannilt ja valasin vee asemele, lisasin suhkru ja keetsin sellest siirupi. Kui siirup valmis, panin kana siirupisse ja lisasin soja- ning austikastme. Edasi hautasin hetke kaane all kuni liha oli valminud. Lisasin maitse järgi soola ja valmis see oligi. Väga mõnus magusapoolne kana. Nagu mett oleks kasutanud :)

Kana kõrvale tegin nuudliroa. Kasutasin Santa Maria Thai vokinuudled. Kasutasin:
2 peotäit nuudleid
200grammi külmutatud juurvilju (selline vokisegu kus oli sibulat, paprikat jne, ribadeks lõigatud)
300ml vett
2sl sojakastet
1sl austikastet

1tl riivitud ingverit
1tl purustatud küüslauku
soola
Kallasin vee pannile, lisasin nuudlid ning külmutatud juurviljad ning hautasin kaane all kuni need olid suhteliselt valmis. Edasi lisasin kastmed, ingveri ja küüslaugu ning veidi soola. Valmis see oligi.

Kaasa oli kõigepealt väga üllatunud, et mis sa oskad hiina toitu teha või...nohh oskan miskit jah. Raske see ikka on. Serveerisin ära ja kui esimesed ampsud olid võetud, keerasid minu poole suured silmad küsimusega, et miks ma VAREM seda teinud pole??? Pole nagu pähe tulnud teha, ükspäev muska tuli töölt ja rääkis kui head nuudlivokki ta töö juures sai, sealt tuli mõte alles. Kui toit oli juba poole peal, tuli uus kommentaar, et hiina toitu me enam välja sööma ei lähe, see on täpselt sama hea! Ei nohh, mina olin igatahes kõrvust tõstetud :)))) Hea meelega teen seda veel :) Järgmisena proovime siis kevadrulle ka ehk isegi.

Head isu!

Croissant

Tavaliselt mõnus pühapäev on täna :) Sai juba ka vähe küpsetatud ja kuna väike tegelane magab, kasutan aega hästi ära ja panen kohe kirja ka tänase ahjutäie.
Täna oli laisa inimese küpsetamise päev. See tähendab, et kasutasin valmis pärmi-lehttainast. Tegin sellest kahte sorti croissante: juustu-basiiliku ja juustu-sibula. Räägin lähemalt juustu-sibula sisust ja eelkõige seal kasutatud sibulast. Kallis kaasa tuli ükspäev töölt jutuga, et sealses söögikohas on maitseainete kõrval ka kuivatatud sibulatükid, mida toidule raputada saab. Ütlesin et jajaa, santa marial on jah mingid sibulalaastud ja küüslaugulaastud nendes pisikestes purkides. Sellepeale raputas ta pead, et neil on kohe suured pakid ja suhteliselt suured sibulatükid. Eks sinnapaika see jutt sel päeval jäi aga järgmine kord kui poodi läksin, tulid need sibulad mulle maitseainete riiuli juures meelde ja üles ma need sealt leidsingi. Korralikud suured pakid kergelt pruunistatud kuivatatud sibulast. Mitte rõngad ega ribad vaid tükid, suhteliselt suured tükid tõesti. Ostsin koju ühe paki ja nüüd kasutan neid kõikjal. Hämmastavalt maitsvad asjad. Vahepeal lausa krõpsude pähe söön neid kui toitu teen :)))) Mõnusalt krõbedad on ka. Ma Eestis ei ole neid varem poes tähele pannud ja võimalik, et pole osanud otsida lihtsalt aga neid kavatsen ma siit väga palju kaasa osta kui tagasi tuleme ja Eestist neid tõesti saada ei ole! Neid samu sibulaid kasutasin ka tänastes juustu-sibulacroissantides
Koguseid pole väga mõtet kirja panna kuna see kõik käib jälle tunde järgi aga mina kasutasin:
Pärmi-lehttainas (mul oli kokku seda 0,7kg aga tegin ka viineripirukaid)
Taluvõi - seda läks umbes 25g 0,7kg peale
külmutatud värske basiilik
riivitud juust
kuivatatud sibulatükid
sool
muna
Rullisin taigna ristkülikukujuliselt lahti ja määrisin seda sulatatud võiga, mille peale raputasin juustu ja kergelt soola. Ühele tainapoolele raputasin veel hakitud basiilikut ning teisele kuivatatud sibulatükke. Lõikasin taignast kolmnurksed tükid ning rullisin need kokku alustades laiemast otsast. Seejärel tõstsin ahjuplaadile ja määrisin enne ahju (220 kraadi) panekut munaga. Ahjus hoidsin kuni olid kuldpruunid. Maailma lihtsad ja jube head tulid :) Kui aus olla siis kui ma oleksin teadnud, et need juustu-sibulacroissandid nii hästi maitsevad, poleks ma vist viineripirukaid üldse tegema hakanudki ja basiiliku omasid oleksin ka vähem teinud :)

Head isu!

Pannkoogid pärmiga

Juba ammu olen proovinud teha häid pakse pannkooke nii sooda kui küpsetuspulbriga aga need vajuvad ikka peale jahtumist ära seega läksin nüüd kindla peale välja ja tegin pärmiga.
Kasutasin:
25g pärmi
500ml piima
600g jahu
2muna
10sl suhkrut
0,5tl soola
0,2dl õli
vanillsuhkrut
Sulatasin pärmi soolaga ning segasin suhkru, lahtiklopitud munade, piima, jahu ja teiste ainetega ja lasin kerkida. Päris suureks kerkis, mul jäi kausist igatahes puudu ja hakkas üle ajama :) Kavatsesin tainast kaks korda kergitada aga kui juba üle kerkis, hakkasin ruttu küpsetama, et tainast eest ära saada ja unustasin täielikult eelmise mõtte. Mõnus, päris õiged paksud pannkoogid, ma olen rahul :)

Head isu!

Õhtul saime pannkooke filmi kõrvale nosida, seekord oli kinokavas film nimega "Immortals." See film oli nii halb, et ma ei taha sellest rohkem rääkida. Samas paar päeva tagasi vaatasime filmi nimega "Drive," mis mulle väga meeldis. Kuigi tegemist oli täiesti tüüpilise draamaga siis heaks teeb filmi selle venitatud kaadrid. Pikad kaadrid sellest kuidas mees lihtsalt aknast välja vaatab või mööda linna ringi sõidab. Kuidagi lummavad kaadrid lausa, palju annab nendele juurde ka soundtrack, mis oli samuti super! Film oli ülimalt uimane ja aeglane ning kui üldiselt ajaks see mind närvi siis selle puhul tegi see just filmi heaks :)

Yes, yes, again toorjuustukook

Tean, tean, see mitte ei hakka naeruväärseks muutuma vaid juba ammu ON naeruväärne. Jälle üks juustukook, no mis ma teha saan, külmkapis oli üks eestist kaasa ostetud köögi toorjuust esimese detsembri kuupäevaga. Pidin ju ära tegema. Ma siis ei hakka kohe koogist rääkima. Kuna meil siin suhteliselt palju vaba aega, oleme palju filme vaadanud. Eile vaatasime filmi nimega "Sucker punch" mis muide eesti keelde tõlgituna oli " Tagasi reaalsusesse." Filmide tõlked on meil andekad kui otsetõlke peale mõelda. Minu arvates parim tõlge üldse on seriaalil "Jake and the fatman" ehk siis eesti keeles "Kuhu koer on maetud" ?!?! Ei kommenteeri. Enivei kui muska kuulis, et täna vaatame filmi Sucer punch, oli ta kindel, et tuleb mingi Adam Sandleri komöödia, kõlab tõesti selliselt aga Sandleri asemel saime filmi, mida lühidalt kommenteriks nii, et piinatud Charlie inglid kohtuvad Sin citys :) Andekas oli, soovitan vaadata. See kas meeldib või ei meeldi üldse, vahepealset varianti ei ole.
Koogist: Kuna see toorjuustu säilivusaja märkamine tuli nii viimasel hetkel siis polnud mul väga mõtlemisaega mida sellega teha seetõttu tuli väga igav kook. Kasutasin:
400g toorjuustu
300g shokolaadipudingit
0,7 dl suhkrut
2 muna
180g digestive küpsiseid
75g võid
Kõik, rohkem midagi ei kasutanudki. Muidugi kui kook juba ahjus oli, leidsin kapist igast huvitavaid asju mida oleks võinud kasutada aga heaküll, teine kord siis. Sel korral ma isegi ei kirjelda retsepti väga täpselt kuna selles ei ole ju midagi. Põhi nagu ikka küpsisepõhi ja pealmise osa jaoks segasin kokku toorjuustu ja pudingu, lisasin suhkru ning munad ja kallasin saadud segu põhjale. Küpsetasin 160 kraadi juures 60 minutit. Jälle väike veevann ahjus jne. Kook tuli hea, ei midagi meeliületavat aga hea. Ma meelega ei pannud väga palju suhkrut, seega kook ei ole liialt magus vahelduseks shokolaadi sisaldavatele kookidele :) Mõnus oli igatahes tükikest filmi kõrvale nautida koos hea teega :)

Head isu!