Kodused verivorstid

Nagu viimastel aastatel on kombeks saanud, sai ka sel korral enne jõule kodus verivorste valmistatud. Võtsin selle traditsiooni üles kuna poe vorstid on ... kergelt öeldes rämps. Meil peres isa jubedalt armastab pekiseid vorste, mina jällegi ei kannata absoluutselt pekikuubikuid. Seetõttu sai tehtud kahte sorti vorste: ühed pekiga ja teised suitsulihaga. Suitsuliha omad lähevad alati kõigile peale seega neid tegime rohkem. Suur aitäh minu emale ja tädi Terjele, kes mul sel korral abiks olid!
Kogused on suured, kokku sai 121 vorsti. Meil endal suur pere ja sai ka laiali jagada. Kasutasin sea soolt ja sea verd. Ma panen kirja kogused, mis kokku ostsin ja siis mis vahekorras jagasin peki ja suitsulihaga vorstidele:
15m soolt
1,5l  verd
2kg kruupi
4 suurt sibulat (meil lihtsalt rohkem polnud, muidu oleksin pannud 6)
8 küüslaugu küünt
1/2l peenestatud majoraani (Eesti loodusest korjatud mitte poe oma)
1kg suitsuliha
0,5kg soolapekki
sool
pipar
Kõigepealt lähemalt majoraanist. Mina korjan seda ise. Üldjuhul kasvab see põldude või heinamaade servas või metsa ääres. Meie maakohas on see kergesti leitav seega ei näe vajadust poest osta. Kuivatan seda kimpudena kuid vorstis kasutan ainult õisikute osa. Kuivatatult korjan õisikud varte küljest ja peenestan need kahe käe vahel purki. Olen suhteliselt kindel, et poe oma oleksin vähem pannud. Soole ja vere saan Jürist kohaliku lihameistri käest. Verd on varasematel aastatel saanud tuua ka turult. Üldjuhul tuleb turul seda ette tellida ning mõttekas on uurida kui soolane veri on. Mõni paneb minimaalselt soola, teine aga kamaluga. Soolt saab isegi Prisma sügavkümast aga mina eelistan seda värskelt. Kui raskemini hangitavad koostisosad käes siis muu pole enam keeruline. Sool külma vette likku, kruup keema - ei tohiks täiesti pudruks keeta, ennem tooremad kui liiga valmis. Kruup valmis, tuleks see ära jahutada. Kui jääb väheke leige, pole hullu, sobib ka. Kruubi keemise ajal lõikasin häästi peeneks sibula ja küüslaugu ning ka suhteliselt väikeseks suitsuliha. Kuna isale peki tükid meeldivad siis need jätsime suuremateks :) Nüüd vastavalt mitu sorti erinevat vorsti sa teha soovid, nii mitmesse kaussi jaga kruup täpselt selles vahekorras kui palju missugust vorsti sa soovid. Minul siis kahte sorti vorstid, seega jagasin kruubi nii, et veerandist (ehk 0,5kg toorest kruubist) tuli pekiga vorst ja kolmveerand (ehk 1,5 kg) kogusest tegin suitsulihaga vorsti. Küüslaugu ja sibula jagasin samas vahekorras kaussidesse kruubi peale. Seejärel majoraan ning maitse järgi soola ja pipart. Selles etapis tuleb kõik maitseained lõplikult lisada kuna peale vere lisamist mina näiteks enam ei söenda maitsta. Paras pirtsperse, ma tean! Soola lisamisel tuleb meelde jätta mis vere müüja ütles selle soolasuse kohta. Ehk kui veri on päris soolane siis tasub kruup jätta umbes selline, et kui peaksin massi ilma vereta otse sööma siis lisaksin veel soola. Kui veri keskmiselt soolane siis mina teen kruubi kohe veidi ülesaatud maitsega. Ennem soolasem kui mage minu arvates ja soolasust saab hiljem keetmisel ka veel reguleerida. Vere lisamisel lähtun mina vahekorrast 0,75l verd ühe kilo kruubi kohta. See on absoluutselt piisav ja kuigi olen näinud retsepte, kus soovitatakse 1l verd panna, leian ma, et nii palju ei ole vaja. Maitse asi.

Nii, kui vorsti sisu valmis, tuleks hakata seda soolde toppima. Olen kuulnud varianti, kus seda tehakse tavalise lehtriga ehk sool libistatakse lehtri otsa ning avast topitakse pulgaga massi soolde. JUBE aeganõudev ja tüütu töö ning seetõttu mina seda varianti ei kasuta. Kuna meie suguvõsas on vorste alati ise tehtud, on ära proovitud erinevad variandid ning ehitatud selleks huvitavaid agregaate. Kõige paremini toimiv on vahend, mida edaspidi nimetan kui "vorstimasin" :))) Tegemist omamoodi lehtriga mille lai osa on suur ja piklik ning sama diameetriga nii ülemises kui alumises osas. Selle sisse mahub rohkem massi. Massi soolde toppimiseks on masina teiseks osaks nui, mis on sama lai kui lehter. Vorstimasina kitsas ots on ka päris pikk, et sinna palju soolt peale mahuks. Seega nüüd tuleks otsida veekausist soole ots ja hakata seda lehtri kitsa osa peale toppima hakata. Mina panen peale ühe soole korraga. Teinekord on aga sool nii pikk, et lausa ei mahu peale ja siis tuleb muidugi kuskilt katki lõigata. Sool masina kitsal osal, topin laia osa massi täis. Edasi tuleks vorsti teha kahekesi - üks lükkab nuiaga masinast massi soolde ning teine võtab soolt vastu. Kuna nui on sama lai kui masin, tühjeneb masin ühe lükkega. Soole otsa võib kas sõlme siduda või soole niidiga kinni panna ning seejärel lased soole nii pikalt massi täis kui palju masinasse on mahtunud. Kui masin tühi aga sool otsas veel pole, panen selle uuesti täis ja lasen massi soolde edasi. Kordan seda kuni kas ühte sorti mass on otsas või saab sool otsa. Eelneva tagajärjel on mul üks ülimalt pikk vorst, teinekord meetrine või pikemgi :)  Siis hakkan soolt keerama kohtadest kus soovin teha jätkukohti ehk ma saan nüüd otsustada kui pikki vorste tahan. Keerukohad seon niidiga ka kinni kuna mina ei tea kuidas poevorstidel keerud kinni peavad, minul päris kindlasti tulevad need väga kergelt lahti. Vorstid võib jätta ka pikemaks ja tehanäiteks rõngas vorste. Meie tegime viie vorstiga jupid. See tähendab siis, et sidusime ära viis vorsti ning viienda vorsti järel sidusin kaks niiti järjest kahe cm vahega. Vahest lõikasin jupid lahti. Ja nii siis tegimegi vorstikesi kuni kõik mass oli otsas. Kuna mul oli kahte sorti massi, sidusin ühe maitse vorstid musta niidiga ning teise maitse omad sinisega, et hiljem aru saaksin mis on mis. Vorstijupid kogusin kõik ühte kaussi. Üks etapp tehtud.

Edasi peab neid vorste kuumutama. Selleks tuleb ajada pott veega keema ning kui vesi keeb, tuli alt ära keerata ning vorstid võib vette panna. Vesi ei tohi keeda kui vorstid sees on!!!  Muidu vorstid keevad katki, tõsiselt, hoiduge sellest. Kuumas vees võiksid vorstid liguneda 15-20 minutit. Üldiselt on nii, et kui viskad vorstid vette, vajuvad need põhja ning välja võib võtta siis kui vorstid pinnale tulevad ning on halli värvi. Potist tuleks vorstid kuskile restile või pannile mõneks hetkeks jahtuma tõsta ning kui need on juba natukene jahtunud, tuleks neid kuivatada. Kui kogus ei ole suur ning vorstid saab ühekordselt restile panna, võivad need ka restil kuivada. Meil oli aga suur kogus ning seetõttu panime need rippuma. Kuna meil rippusid need külmas ruumis, lasime neil seal lausa kaks päeva kuivada. Varem polnud vorste lihtsalt vaja :) Ega nad tegelikult ei pea nii kaua kuivama, võid kasvõi valmistamise õhtul need juba ahju visata aga kui tarvis pikemalt säilitada siis võiks üleöö ikka lasta kuivada. Seejärel kilekotikestega külmkappi kui varsti tarvitate või sügavkülma pikemaks säilitamiseks. Ajaliselt tegime vorste algusest lõpuni 5 tundi. Kõige lihtsam oli massi valmistamine ja soole täitmine ning kõige tüütum töö vorstide sidumine ning keetmine.
Meil esimene vorstiproov tehtud ja asi tuli hää :) Ikkagi hea tooraine ning armastusega valmistatud, hoopis teine maitse kui poest toodud vorstidel.

 Head isu!