Heeringakreemiga/Singikreemiga ampsukad

Lisaks võileivatordile pakkusin viimase tööpäeva lauale väikeseid ampsuleibasid heeringakreemiga ning saiasid singi-basiiliku kreemiga. Singikreem tuli suures osas juba tordist üle jäänud singi-majoneesi segust, mida mul oli alles 250 ml. Sellele kogusele lisasin 1 pk Creme Bonjour küüslauguga toorjuustu (200 g) ja peotäie värskeid basiiliku lehti ning vahustasin. Segu jätsin paariks tunniks külmkappi seisma, et see pärast tordipritsiga saia peal kena välja näeks. Vahepeal võtsin saia ette ning surusin pitsiga saiast ringikesed. Laotasin need kandikule ning külmkapis oleva kreemi toppisin tordipritsi sisse ning pritsisin massi saiadele. Basiiliku maitse oli tugevalt tuntav ning ka kreemi värvus sai vahvalt rohekas :)))) Maitsesid hästi ja kadusid kiirelt!Kuna tahtsin nii saia kui leiba, otsustasin leiva peale teha miskit soolasemat. Valik langes heeringa peale. Ostsin 400 grammise paki suitsumaitselist heeringat õlis, nõrutasin seda majapidamisepaberi peal ning viskasin seejärel blenderisse, kuhu lisasin ka kaks pakki maitsestamata toorjuustu (kokku 400g). Kasutan hetkel igasuguseks peenestamiseks blenderit kuna mu saumikser on ära maal, muidu on saumikser selleks tööks arvatavasti mugavam. Heeringakreemi sisse miskeid maitseaineid ei olnud mõtet panna, segu iseenesest sai juba soolane ja heeringa spetsiifiline maitse on nii tugev, et ma ei oskaks sellele miskit maitseainet lisada, millel ka mõtet oleks :) Kreemi lükkasin jälle külma paariks tunniks ning seejärel pritsisin leivale. Kuna kasutasin vormileiba, siis leivaviilud lõikasin neljaks lihtsalt. Heeringakreemiga leivad tulid nagu ... heeringakreemiga leivad :) Mõnusalt (toor)juustused. Head soolased ampsud!

Mis ma järgmisel korral teisiti teeks oleks vast see, et lisaksin kreemidele eelnevalt vahustatud vahukoort (näiteks Rama Cremefine vahukoort - soolaseit toite tehes meeldib mulle see rohkem kui igasugused Tered ja asjad), mis annaks kokku mõnusalt vahuse kreemi.

Head isu!

Võileivatort

Täna oli minu viimane tööpäev kohas kus olen töötnud üle 6 aasta ... ma ei oska veel seisukohta võtta, kas olen selle üle õnnelik või mitte. Ühelt poolt muidugi olen kindlasti väga õnnelik aga teiselt poolt on kahju mõnest toredast töökaaslasest, keda ma enam nii tihti ei näe. Tundeid kokku võttes võib vist väita, et ma olen asjade seisuga üldiselt väga rahul :)
Tänase puhul kutsusin töökaaslasi viimasele kohvile oma kallisse kabinetti ja kohvi kõrvale pakkusin võileivatorti, kreemiseid võileibu ja oma tavapärast vaniljetäidisega kringlit. Üritan need vähehaaval siia kirja panna. Kringliteost ma rohkem ei räägi, kasutasin oma vana retsepti, mille leiab siit.

Kõigepealt siis võileivatort. Olen seda korduvalt valmistanud nii suitsukana, singi-juustu kui kalaga aga seekord otsustasin teha lihtsalt singiga.
Selleks kasutasin:
1 kg sinki - minu arvates on parim maasuitsu sink :)
1 kg majoneesi
3 röstsaia - kuna saiad on eri suurusega, mainin ära, et kasutasin Leiburi Kuldset röstsaia.
sool
pipar
juurviljapuljong
Kaunistamiseks:
1 pk viilutatud sinki
roheline sibul-till-petersell
Basiilikulehed
kirsstomatid
toorjuust

Selle kogusega tegin tordi suurusega 3x4 saiaviilu.
Kõigepealt lasin singi läbi hakklihamasina. Mina kasutan oma vanakooli masinat, mis on minu arvates maailma parim :) Segasin purustatud singi ühe kilo majoneesiga - ehk üks suur 900 grammine pudel ja törtsu panin veel peale aga teoreetiliselt oleks ka sellest 900st piisanud. Segule lisain maitse järgi soola ja pipart. järgmisena tegin valmis puljongi. U 350 ml sooja vett ja üks puljongikuubik. Edasi lõikasin saiaviiludelt kõik servad ära. Üritasin seda teha minimaalse kaduga. Siis ladusin kihi saia kandikule ning tõstsin supilusikaga puljongit saiale. Eriti immutasin saiade ühenduskohtasid aga üldiselt läks supilusikatäis puljongit saiaviilu peale. Immutades võid kindel olla, et tort tuleb mahlane ilma singisegu ka väga vedelaks tegemata. Immutatud saiade peale määrisin korraliku kihi singisegu ning selle peale uus kiht saia, mis sai jälle immutatud ning nii edasi. Kokku ladusin 4 kihti saia. Viimase kihi immutasin ning peale ja külgedele jagasin singisegu.
Kaunistamiseks lõikusin rohelist sibulat, tilli ning peterselli ning segasin need omavahel ära. Edasi kaunistasin kõik ääred kokku segatud maitserohelisega ning peale keerasin mõned singikaunistused ning asetasin kirsstomateid kuhu sobis. Toorjuustu panin pakist otse tordipritsi ning pritsisin ääred ning tegin paar lillekest ning asetasin basiilikulehed kuhu sobis. Eks see pealmine osa on mängimine oma ande järgi.
Õhtul tegin koogi valmis ja järgmisel päeval pakkusin. Hetkeks mõtlesin, et kaunistada võiks hommikul, et maitseroheline oleks värskelt lõigatud aga kuna hommikul oleks kiireks läinud, tegin kõike õhtul ning tasub mainida, et väga hea, et õhtul tegin. Esiteks toorjuust oli jõudnud koogi peal tänu sellele mõnusaks kõvaks tõmmata ning maitseroheline oli ka täpselt sama ilus nagu õhtul. Hommikul oleks pidanud ääred uuesti singiseguga määrima, et maitseroheline hästi külge jääks.
Tort tuli hea mahlane ja igal juhul parem kui need mida poodides müüakse :)
Kusjuures singi-majoneesi massi jäi 250 ml alles, sellest tegin järgmise toidu edasi aga kui plaanis pole siis peaks koguseid natukene vähendama või ühe saiariba võrra suurema tordi tegema.Head isu!

Maasikakook vaniljekreemiga

Just kui mõtlesin oma koogisaagale vaheaja teha otsustas külmkapp pillid kotti panna ja sügavkülma kogutud materjal ähvardas halvaks minna. Kuna tehnikuga läks paar head päeva aega, polnud muud kui välja mõelda, mis marjadega peale hakata. Õnneks suurema osa olen sel aastal maale külmkirstu viinud kuid miskit oli mul ikka kapis ka. Kõige rohkem kahju oli maasikatest. Maasikate vahel leidus ka üks muretainas. Lisaks sügavkülmale aga kartsin tavalises külmas vedeleva 2l piima pärast. Pidin miskit välja mõtlema või asjad ära viskama. Otsustasin TAAAS KORD kooki teha - kõlan nagu katkine plaat: kook...kook...kook...kookkoookookook...
Mõtlesin teha muretaigna põhjal maasikakooki vanilje keedukreemiga - polegi seda ammu teinud (iroonia!). Vajutasin taigna ahjuplaadi põhja, küpsetasin seda 15 minutit, laotasin peale maasikaviilud. Maasikate peale laotasin keedukreemi. Jälle see tavapärane keedukreem mis mul napoleoni vahel käib aga ilma taluvõita. Kreemi retsepti leiab siit. Koguseliselt tegin kreemi poole võrra vähem kui napoleoni puhul. Nii, tainas põhjas, maasikad peal ja kreem maasikatel. Kuna kreemist jäi üle munavalgeid, vahustasin need kõik ära ja jagasin munavalge vahu kreemi peale. Kuna kreem ise oli mõnusalt magus siis ei pannud ma munavalgevahule mitte midagi lisaks. Maasikad-kreem ja munavaht koogil, lükkasin koogi uuesti ahju 200 kraadi juures u 40 minutit oli see ahjus. Välja võtsin kui kook oli pealt ka imeilus kuldpruun :) Kook sai väga mahlane, kohati oli isegi keeruline tõsta teda, pidi tordilabidat kasutama. Aga maitse poolest sai hea ja vähemalt ei läinud asjad täitsa raisku :)
Head isu!

Kodused bruschettad

Kookide vahepalaks kasutasin oma tomateid ära, et miskit maitsvat soolast teha. Sain ka peotäie ise kasvatatud basiilikat ning endal oli mul olemas ka muid bruschetta jaoks vajalikke tooteid. Kõigepealt tahtsin ma aga saada pikka prantsuse saia, mida minu teadmist mööda müüake Tallinnas ainult Stockmannis, Kaubamajas ning Keskturul. Mina tean, et turul müüakse, Stocki ja Kaubamaja kohta olen lihtsalt kuulnud, et olevat. Prismad, Rimid ja muud ketid seda igatahes ei müü, olen korduvalt vaadanud. Keskturul vahetult enne turuhoonesse sisenemist on trepi peal üks saiaputka. Sealt ostsin ära kaks viimast imepehmet prantsuse saia.

Saia katteks kasutasin järgmist:
5 keskmist tomatit
1 hääästi suuur sibul
suur peotäis basiiliku lehti
3 pisemat küüslaugu küünt
oliiviõli
sool
pipar
NoMu Veggie maitseainet

Hakkisin tomati, sibula hästi peeneks, peenestasin noaga ka basiiliku ning küüslaugu. Segasin rohke oliiviõli ja maitseainetega. Saiaviilud röstisin ja hõõrusin kergelt küüslauguga. Samas kuna panin küüslauku ka katte sisse, ei näinud erilist vaeva saia hõõrumisel. Tõstsin katte saiale ja imemaitsvad bruschettad olid valmis. Tõesti head saiad, peaks teinekordki tegema. Prantsuse saia peal on mõnusad väikesed ampsud mida ka külalistele pakkuda.

Head isu!

Õunakook vaniljekreemiga

Häbi lausa missugune koogimaania on praegu käimas ... käisin turul jälle ja no jube ilusad õunad vaatasid vastu, ei saanud ostmata jätta! Ja mis te arvate, kas tuli õhtul õunakook või tuli õhtul õunakook ... jaaah, õhtul tuli õunakook.
Pean ütlema, et tegelikult ei ole ma suur õunakoogi austaja. Üldjuhul seetõttu, et laisa inimese õunakook käib nii, et vahustad munavalge, munakollase, segad sisse veits jahu, suhkrut ja kummutad plaadile. Edasi õunad peale, ehk törts kaneeli ka ja valmis - mina sellist asja hea meelega ei söö. Sihuke õhuke ja sõrmede vahel läheb katki ja ma ei tea mis veel. Ma ei saa aru miks teha midagi lihtsalt selle tegemise pärast? Tänu sellele, et taolisi õuna (ja rabarberi) kooke tehakse, ma neid vist väga ei armastagi. Nüüd olid ilusad õunad käes ja kuigi mul asjasse enam väga usku polnud, otsustasin proovida.

Koogi tegemiseks kasutasin:
4 muna
6 sl suhkrut
11 sl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
2 sl fariinsuhkrut
3 sl mett
1 toru ricotta kohupiima
1 pk (500g) hapukoort
100 ml hapsi
8 suurt õuna

Ülaltoodud kogusega sai vääääga suuuure koogi. Mul oli kõrge äärega suur ahjupann ja see sai äärest ääreni. Vahustasin eraldi munakollased(koos tavalise suhkruga) ja munavalged, segasin kokku, lisasin eelnevalt küpsetuspulbriga segatud jahu. Edasi kummutasin kaussi hapukoore ja kohupiima ning kuna tainas ei tundunud piisavalt magus, lisasin fariinsuhkrut ja mett. Et hapukoor ja kohupiim hästi seguneksid, kasutasin segamiseks pidevalt mikserit. Pidevalt vaatasin kui paks või vedel tainas on ja kuna tahtsin ikkagi veel vedelamaks teha, pidin kasutama külmikus leiduvat vaarika hapsi :). Panin siis 100 ml seda ja sain taigna täpselt nii vedelaks kui soovisin. Õunad sai kooritud ja viilutatud, viilud segasin taigna sisse ning kallasin kogu taigna ahjupannile. Ahju panin selle 200 kraadi juurde ja 45 minutiks, millest viimased 10 minutit oli ahi 180 kraadi peal.

Samal ajal kui kook oli ahjus, valmistasin keedukreemi, mis sobib õunakoogiga imehästi. Valmistasin seda täpselt nagu napoleoni koogi tarvis, lihtsalt võid ei pannud sisse. Kreemi tegemist ma uuesti kirjeldama ei hakka, selle leiab napoleoni retseptist. Koguseliselt tegin pool kreemi kogusest.

Kreem oli juba jõudnud natukene jahtuda kenasti kui kooki sööma hakkasime ja minu arvates selle hapukoorese õunakoogi ja vanilje keedukreemi kooslus sobis imehästi kokku! Võiks arvata, et kasutasin ikka jube palju suhkrut ja kook sai väga magus aga tegelikult mitte. Õunad olid ka hapukad ja koogi magusus oli täpselt paras. Lisaks minu jaoks oluline mahlasus oli tänu hapukoorele ja kohupiimale tagatud. Vot selline on hea õunakook!

Head isu!

Kirsi-vanillitäidisega struudel

Hakkame algusest: Juuli lõpus sai maal kirsse korjatud ja kuna sügavkülmas oli ka üks poolekilone lehttaigen, otsustasin proovida kirsistruudlit. Kirssidele lisaks tegin vanillikreemi ja puha aga struudel läks suht nässu. Viga oli selles, et tainast oli vähe ja ma ei rullinud seda väga suureks ka. Tegin nii, et panin sisu taigna keskele ja lükkasin kahelt poolt taigna peale nii, et topelttaigna osa struudli peal oli u 3 cm pikkune riba. Ja ahju pannes jäi voltimiskoht peale mitte alla, ühesõnaga võite arvata mis juhtus ... struudel vajus laiali. Õnneks vajus ta selliseks, et sisu välja ei voolanud vaid jäi kausikeseks või noh, paadikujuliseks. Maitse oli super aga väljanägemine nässus, ei saanud struudliks nimetada minu pingutusi.

Eile siis katse vol 2:
Kasutasin:
1 kg lehttainast
1 vaniljekreem (kasutasin Sunnuntai oma)
3 sl vaniljepulbrit (Ekströms Marsan nagu ma ikka kasutan)
3 sl suhkrut
1 tl vaniliinsuhkrut
1 tops vaniljepudingit (250 ml)
Kirsse vastavalt soovile.

Ostsin kilose rullis lehttaigna ja rullisin selle lahti sama paberi peal millega see poest tuli. Kreemiks kasutasin seekord Sunnuntai vaniljekreemi. Seda müüakse samasugustes pakendites nagu Flora oma aga see ei ole vahustatav (proovisin, minul ei läinud vahtu) ja see on kergelt karamellise maitsega. Pakendil pole karamellist juttugi aga juba värvus on kastmel pruunikam ja maitse tõesti karamelline. Hea toode, mulle hakkas väga meeldima. Enivei, segasin kokku vaniljekreemi ja pudingi suhkrutega ning samal ajal mikserdades lisasin segusse 3 sl vaniljepulbrit. Varem olen pulbri enne piimaga seganud ja seejärel segudes kasutanud aga seekord tahtsin kreemi nagunii paksemaks saada ja et seda jahu või tärklisega mitte teha, segasin pulbri otse kreemi sisse. Aga igal juhul tuleb pulbri sisse segamise ajal tihedalt vispeldada või mikserdada, et see tükki ei läheks.
Jagasin kreemi ühe veerandi taigna peale nii, et ühelt poolt jäi vaba taigna ruumi täpselt nii palju, et sai selle üle kreemi tõsta, teiselt pool jäi ikka palju palju ruumi üle. Kreemi peale panin kirsid - tänaseks siis sügavkülmast juba. Kuna mul olid päris hapud kirsid, jagasin 1 sl suhkrut veel kirsside peale ära enne kui kokku keerama hakkasin. Kui segu keskel olemas, tõstsin lühema poole koos paberiga üle kreemi, paberi tirisin ära nii, et tainas jäi ilusti kreemi peale. Siis võtsin teiselt poolt pikema taigna osa ning tõstsin ka üle kreemi sisalduva koha koos paberiga nii, et struudel oleks suhteliselt tihe, ei jääks õhuruumi. Paberi võtsin tagasi lahti ja seejärel sain koos paberiga struudli ümber keerata, et korra veel see taigna sisse rullida. Paber, mille peal lahti rullisin oli väga suureks abiks struudli kokku rullimisel, ilma selleta poleks see nii ilus tulnud. Ahjupannile tõstsin selle nii, et viimane lõhe koht jäi struudli alla. Otsade sulgemise tehnikast ei tea ma ka midagi aga tegin nii, et murdsin otsad kokku ja surusin kahvliga peale. Kenasti jäid kokku ja küpsemise ajal ei voolanud kuskilt midagi välja. Struudel oli ahjus 45 minutit 200 kraadi juures ja enne serveerimist sai see 2,5h jahtuda, millest viimased pool tundi lausa külmkapis. Jahedana on seda palju parem serveerida ja sisu oli juba mõnusalt tahkemaks tõmbunud, seega midagi lõikamise ega söömise ajal välja ei voolanud.

Mulle see igatahes jubedalt meeldis ja ka teised kiitsid, ju pidi hea olema :))) Igal juhul tasub teinekordki teha!
Head isu!

Segasalat purki

Mulle jubedalt meeldib hilissuvine aeg, siis on aias ja metsas nii palju saadusi mida sisse teha. Seekord siis tegin salatit, mis koosnes tomatist, kurgist, sibulast, kapsast ja porgandist. Tahtsin teha sellist, mida võimalikult vähe kuumutama peab, et kõik värsked maitsed maksimaalselt säiliksid. Kogused tulid täpselt sellised nagu mul saadusi parajasti käes oli:

12 tomatit
1,1 kg kapsast
4 suurt porgandit
2 paprikat
9 kurki
9 sibulat

Hakkisin kõik ribadeks ja panin suurde kaussi, kuhu lisasin 100 ml õli, 1,5 sl soola, 1,5 sl suhkrut, 2 sl äädikat ning sügavkülmast 2 sl hakitud basiilikat. Segasin kõik korralikult ära ning asetasin salati peale lõikelaua raskuseks ning panin salati 24 tunniks külmkappi seisma.

24h hiljem segasin salati uuesti läbi, maitsesin, midagi lisada ma ei tahtnud, täitsa hea oli. Kummutasin salati potti ja kuumutasin seda 15 minutit. Edasi asi otse purkidesse ja kaaned peale. Tehtud! Maitsev sai, loodan, et peab vastu ka :)))
Minu kogustest tuli kokku 4,5 l salatit.
Täiendan postitust natuke kuna eile avasin ühe purgi salatit, et lauale panna. Varem maitsesin seda massi mis purki läks aga nüüd oli asi saanud veidi laagerduda ka. Super hea salat oli! Selle retsepti juurde peaks tärni panema, et hakkan ka edaspidi tegema seda. Ka sel aastal peaks paar purki juurde tegema!

Head isu!

Banaanipannukad

Puuviljakorvi ümber tiirutas üks üksik imepisike kärbes, nimetagem teda Juhaniks. Et Juhanile omasuguseid juurde ei tuleks, pidin hakkama hoolsalt oma suure tuhinaga ostetud banaanihunnikut ära kasutama. Esimene plaan oli teha banaanipannkooke. Mõeldud-tehtud. Kogused mõõtsin järgmiselt:
2 muna
9 sl jahu
300 ml piima
3 banaani
2 sl hapukoort
1 tl sidruniessentsi
paar tilka vaniljeessentsi
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
2,5 sl suhkrut

Tegin pannkoogitaigna nagu seda ikka tehakse, segamiseks kasutasin algusest peale mikserit. Kõigepealt vahustasin munad suhkru, soola ja essentsidega, lisasin piima ja jahu vaheldumisi, lõpuks hapukoore, seejärel purustasin kahvliga banaanid ning lisasin segusse. Mul olid head väga valmis banaanid, jube lihtsalt läksid katki ja mikserdades muutusid parajaks massiks, tükke taigna sisse ei jäänudki väga. Viimasena lisasin küpsetuspulbri.

Päris hea tainas tuli, st et sai ka suuri pannkooke teha väga kenasti aga ma ise tahtsin väikeseid seekord :) Pannkoogid said üllatavalt head, väga mõnusa banaani maitsega ja mitte mingisugust moosi ma peale ei tahtnud. Igasugune moos oleks arvatavasti banaani omapärase maitse lämmatanud. Enne esimese pannkoogi proovimist olin veel suhteliselt skeptiline, arvasin, et suhteliselt imalad koogid tulevad. Seetõttu lisasin ka sidruniessentsi aga kui juba esimest pannukat proovinud olin, küpsetasin edasi hea meelega kuna maitsesid hästi :) Isegi mu kallis kaasa, kellele üldiselt uued maitsed esimese korraga ei meeldi, oli meeldivalt üllatunud ja sõi kooke isuga. Tema samuti ei tahtnudki moosi peale, need olid ilma poole paremad!Head isu!

Ahju"päikese"kuivatatud tomatid

Plaan oli teha kuivatatud tomateid aga mitte lihtsalt tavalisi tomateid vaid tahtsin ka maitsestada neid eelnevalt. Päikesekuivatusest pole meil mõtet rääkida seega kasutasin ahju.
Kogused on täpselt sellised nagu igaüks ise tahab ja maitseainetest kasutasin basiilikat, tüümiani ning soola. Lõikasin suuremad tomatid sektoriteks, pisikesed pooleks. Taldriku peal segasin kuivatatud basiilika ja tüümiani omavahel ning veeretasin tomatisektoreid maitseaines. Ahjuplaadile asetasin küpsetuspaberi ning paberi peale raputasin meresoola. Soola peale asetasin maitsestatud tomatisektorid. Kui kõik tomatid plaadil, raputasin ka peale natukene soola. Ahju soojendasin 90 kraadi peale ning lükkasin plaadi tomatitega ahju, kus need olid 8 tundi pidevalt sama kuumuse juures.Jäin hetkeks mõtlema nende säilitamise peale, et kas panna õli sisse purki või sügavkülma aga valisin viimase variandi. Jagasin tomatid kahte kilekotti ja panin sügavkülma. Eks kui millalgi pasta tegemiseks läheb siis saab proovida ... muidu niisama maitstes olid küll mõnusad, maitse on neil tugev, nii soola kui ürtide oma aga seda ma taotlesingi - et neid toidu sees vähe kuluks.Head isu!

Napoleoni kook

Olen kuulnud ja näinud, et napoleoni tehakse ka erinevate retseptide järgi - küll keedukreemiga kui kondentspiima kreemiga, küll paarikihilisena kui 12kihilisena. Minul on oma retsept mida olen kasutanud juba aastaid. Paremat kooki kui oma napoleon ei ole ma seni ka saanud, et oma retsepti muuta. Minu kook koosneb neljast kihist ja keedukreemist. Tahaks jubedalt proovida kodust napoleoni, mis on tehtud 10-12 kihiga ja mis on raskuse all seisnud jne, oleks huvitav. Kahjuks pole võimalust olnud. Tean ühte inimest, kes pidavat sellist kooki tegema ... peaks tüütama hakkama, et proovida saaks :)

Kogused on üheks suureks koogiks. Suur tähendab ahjuplaadi suurune. Täpselt poole kogusega teen ma väikese ehk poole ahjuplaadi koguse. Vahe on siis ainult selles, et kui põhjasid küpsetan, siis poole koguse koogi puhul kasutan kahte ahjuplaadi suurust põhja, mis mõlemad tuleb kohe ahjust võttes pooleks lõigata. Hiljem on põhi juba krõbe ja võib lõigates puruneda valest kohast. Nii jääb 4 poolikut põhja. Suure koogi puhul 4 suurt põhja. Kreemi kogus ka siis poole väiksem.
Põhja taigna tegin ma ka varem ise järgmise retsepti järgi:
500 g margariini
2 muna
2 klaasi vett
1 kg jahu
Segasin toasooja margariini teiste komponentidega kokku taignapalliks, asetasin palli külma tunniks-kaheks ning siis jagasin neljaks ning rullisin lahti ja küpsetasin.

Nüüd olen ma mugavam ja minu arvates sobib see ka maitselt paremini seega kasutan lehttainast. Ostan sellist mis ei ole rullis vaid lehtedena. Kiloses pakis on 4 lehte - ideaalne suureks koogiks ja väikses pakis 2 lehte.
Seekord kasutasin ka 1 kg lehttainast kuna tegin suure koogi. Rullisin ükshaaval 4 lehte lahti suure ahjuplaadi suuruseks ning küpsetasin ükshaaval. Küpsetamisel peab vaatama, et ahi ühtlaselt küpsetaks, lehte ei tohi liiga pruuniks lasta! Ennem natukene heledam kui tumedam. Tumedaks tõmbunud leht annab kohe teise välimuse ja maitse. Põhjasid rullides, rullisin lehed vahepeal ikka liiga suured nii, et ei mahtunud plaadile ära. Siis lõikasid servad maha, mõttetu on jätta taigen nii suureks, et plaadi servad on kaetud, ainult põhi ikka sest meil on vaja sirget plaati. Taignast lõigatud servad tõstsin kõrvale ning viimasena viskasin kõik servad ahjuplaadile ning küpsetasin ka need. Küpsenud servad näppisin puruks ja seda puru kasutasin hiljem koogi peale raputamiseks. Minu arvates alati PEAB olema jäetud taignapuru koogi peale raputamiseks, muidu pole kook õige välimusega :)
Põhjad valmis, hakkasin keedukreemi valmistama. Selleks kasutasin:
1200 ml piima
6 sl jahu
6 munakollast (mina kasutasin 7 kuna osad olid jube pisikesed)
12 sl suhkrut (suht kuhjaga ikka)
1 sl vaniljesuhkrut
1 pk taluvõid

Mõõtsin piima potti ja panin tulele. Samal ajal vahustasin munakollased suhkru ja vaniljesuhkruga pehmeks vahuks. Teises kausis segasin 6 sl jahu veel umbes 100 ml piimaga aga võib teha ka veega. Jahu-piima segu segasin mikserdades, et tükke sisse ei jääks. Vahepeal segasin piima ja kontrollisin, et see ei läheks kõrbema. Kui piim oli juba auravalt kuum aga veel ei keenud, kallasin piima sisse munakollase-suhkrusegu ja edasi piima segamiseks kasutasin mikserit. Mikser teeb kreemi mõnusaks pehmeks ja ei lase tükki minna. Kui muna-suhkrusegu sees, tuleb kreemi pidevalt segada, et see põhja ei kõrbeks. Segu hästi natukene jahutab piima aga kui segu jälle täiesti kuum ja võib varsti keema minna, siis kallasin sisse jahu-piimasegu. Seda segu võiks kallata vähehaaval niristades ja ise samal ajal pidevalt mikserdades sest jahusegu võtab kohe tükki kui ei segata. Eks kui tükid sees, saab ka koogi tehtud aga nagu iga teise kreemiga, ega ta kõige parem pole :) Peale jahusegu lisamist hakkab kreem kohe paksenema seega hoolikalt mikserdada ning kui kreem ilus siidjas ja jahusegu kenasti segunenud, siis lisan võitükid ning mikserdan kuni või on sulanud. Ongi kreem valmis :) Põhja kõrbemise oht on kõige suurem peale munasegu lisamist ning peale jahusegu lisamist. Igaks juhuks võib mõlema segu sissesegamise hetkeks poti pliidilt ära tõsta. KUI peaks põhja kõrbema ... näiteks mikserdades hakkab kreemi pinnale tulema tumedaid tükke, siis võiks kreemi kohe uude potti kallata ja põhja mitte kraapida - nii on võimalik, et kõrbemaitset ei jää kreemile aga see tähendab, et neid mustasid kõrbetükke ei tohiks väga kreemi sisse jääda. Muidu kogu koogil kõrbemaitse juures. Edasi kreem ka jahtuma ning kui kreem on juba vähemalt toasoe, võib hakata kooki kokku panema. Mina teen tavaliselt ahjuplaadi peale - põhja küpsetuspaber, selle peale plaat, kreem, plaat kreem kuni neljas plaat on paigas. Neljanda plaadi peale tuleb veel kreem ning kreemi peale nüüd siis taigna puru. Kook peaks vähemalt 12h külmikus seisma. Ma tavaliselt teen koogi üks päev varem, et see saaks vähemalt 24h seista. 36h pärast kook veelgi parem :) Kui liiga vähe seista lasta siis võivad põhjad kuivad jääda ja kreem valgub hammustamisel lihtsalt välja.
Enne serveerimist lõikan kõik ääred u 1 cm laiuselt ära, et kook oleks kena välimusega ja siis äärte maitsemisest saan juba aru kas kook tuli hea :) Seekord tuli väga hea!
Head isu!

Vähe teistmoodi kartulisalat

Ma tegelikult ei oskagi nimetada seda salatit aga kuna kartul oli üks komponent siis nimetagem seda kartulisalatiks. Oma metsanotsu juurde tahtsin pakkuda salatit aga mitte päris kurgi-tomati segu vaid miskit huvitavamat. Vaatasin natukene retseptiraamatutes ringi aga siis tuikas korra peas, et no mida ma otsin, salat tähendab ju seda, et pane täpselt neid komponente mis tahad! Nii otsustasingi teha salatit järgmistest komponentidest:

0,5 kg pisikesi värskeid kartuleid
4 tomatit
kolmveerand pikka kurki
300g kodust suitsusinki
5 redist
5 kõvaks keedetud muna
roheline sibul
purk marineeritud minikurke

Kastmeks:
3 sl majoneesi
4 sl hapukoort
2 tl sidruniessentsi
sool
pipar
4 sl marineeritud kurgivedelikku

Kuna tegemist oli laupäevase päevaga, siis hommikul läksime kõigepealt turule komponente jahtima. Tahtsin just eriti pisikest väikest kartulit ja suitsusinki. Tomati ja kurgi saime oma kasvuhoonest - seda on ikka niiiiii hea öelda :)))) Mul esimest aastat oma kasvuhoone, niiet ma naudin seda lauset veel nii kaua kui saab :) Sibula võtsin ka peenralt aga redise pidi turult võtma. Kusjuures ma pean jälle teemast kalduma ja rääkima natukene turu olukorrast. Teadaolevat käin ma Keskturul, kolmapäeval aga pidin Nõmme turul käima ... jah, koht ise on ilus, puhas, purskaev ja puha aga tundub, et kliendid maksavad selle ilu ka kõik kinni - KOHUTAV kui kallis seal kõik on! Mul oli tarvis küüslauku oma letšo jaoks ja nagu letšo blogis mainisin, maksis Eesti küüslauk 15 eurot/kg!!! Nüüd keskturul vaatasin, et seal on küüslauk max 7-8 eurot kilo. No mida vahet! Ja samamoodi ilus Eesti küüslauk. Ei, Nõmme turg mind ei tõmba kohe üldse.

Tulles tagasi retsepti juurde, siis keetsin kartulid koorega, jahtudes koorisin ning lõikasin neljaks või kuueks. Keetsin ka munad ning 3 muna lõikasin kohe salatisse nii, et jätsin ka suhteliselt suured tükid, kaheksaks lõikasin munad. Singi lõikasin ka suurteks kuubikuteks, samuti tomati ja kurgi. Juurde kallasin kolmveerand purki marineeritud minikurke - neid ei hakkinud üldse. Kogu salat sai suurte tükkidega.

Kastmeks segasin kõik ülalmainitud komponendid kokku ning lisasin kastme salatile ning segasin läbi. Salati peale raputasin ülejäänud munaveerandid, marineeritud kurgid, hakkisin veel viimased redised ning panin salatile kaane peale. Külaliste saabudes võtsin lihtsalt kaane maha ja serveerisin sama kausiga.

Peab ütlema, et salat sai tõesti väga hea ... mõnus vaheldus tavalisele kartulisalatile. Ja need minikurgid olid eriti vahvad seal sees :)Head isu!

Metsanotsu pärlsibulatega

Ammu polnud päris liha teinud. Kui lähimineviku lihatoitudest rääkida, siis saab ainult grillitud kana mainida :) Eile tuli meile aga paar külalist, mis puhul otsustasime metssiga teha jälle. Metssiga on meie peres tavalisem lihatoit kui kodusiga, seega on mul juba ka oma nipid kuidas seda teha ja ka kuidas kindlasti mitte. Paljude arvates on esiteks metssealihal liiga spetsiifiline "oma" maitse. Seda saab tasakaalustada näiteks kadakamarjadega ja/või meega. Minu jaoks on mesi alati kindel asi mida metsanotsu puhul kasutan. Kui parajasti leidub, siis ka kadakamarju. Mitte aga selleks, et notsu oma maitset ära saada vaid see lihtsalt muudab liha maitse veel paremaks :) Teiseks jääb metsanotsu liha tihtipeale nätske ... kuidas võtta - iga liha jääb nätske kui seda liiga vähe küpsetada, metsanotsu vajab lihtsalt veel rohkem küpsemise aega kui kodusiga. See võib tulla hea ka pooleteise tunniga ahjus aga sel juhul peab see enne nii kaks päeva marinaadis laagerduma, muul juhul 2,5-3h ahjus. Ja ahjus olles ei tohiks liha kuiv olla, ikka mingi vedelikuga koos.

Mina võtsin hommikul sügavkülmast välja oma lihatüki, mis kaalus u 1,5 kg, panin jäisena vette ligunema päevaks. Õhtul valmistasin marinaadi, milleks läks:
1 suur purk pärlsibulaid - mis ta ongi, kolmveerandliitrine vist.
1,5 sl soola
1 sl purustatud pipart
2 sl mett
10 kadakamarja
100 ml kuiva õunasiidrit.
2 sl sojakastet
1 keskmine sibul
4 küüslaugu küünt

Õunasiider mul lihtsalt oli üks poolik, seetõttu kasutasin ära, muidu poleks pannud ja usun, et midagi poleks ka muutunud.
Tükeldasin liha u 1,5 cm paksusteks viiludeks ja panin kaussi, kuhu peale lisasin kõik ained peale pärlsibulate ja siidri. Kadakamarjad litsusin noa alla puruks ja hakkisin neid veidi enne kui sisse viskasin, et need maksimaalselt maitset annaksid. Kui liha oli kõikide teiste ainetega kokku seebitatud, lisasin pool purki pärlsibulaid ning kallasin peale pool purki pärlsibula vett. Lisaks siider. Liha oli enam kui kolmveerand vedelikuga kaetud. Kausile kile v kaas peale ning külmkappi. Ahju panin liha alles järgmisel õhtul. Enne ahju panemist ajasin panni pliidil kuumaks ning praadisin igat viilu kahelt poolt paar sekundit. Pann peab ikka nii kuum olema, et see liha esimese kihi paari sekundiga pruunikaks tõmbab. Siis liha pannilt otse ahjukotti ning kotti valasin juurde teise poole pärlsibulatest koos vedelikuga. Kott kinni ja ahju. Kõigepealt panin 250 kraadi ja 20 minutit, edasi 160 kraadi ja 1 h ning lõpuni oli ahi lausa 120 kraadi juures. Kokku oli liha mul ahjus 2 tundi ja 30 minutit, siis panin ahju kinni aga jätsin liha veel suletud ahju 15 minutiks enne kui välja võtsin. Välja võttes lõikasin koti lahti ning serveerisin notsut vaagnal koos kotist tulnud pruunikate pärlsibulatega. Liha leem oli ka hea, sellest planeerisin keeta kastet juurde aga kuna esiteks polnud aega ja teiseks ma liha kõrvale vaid salatit pakkusin, ei hakanud seda tegema. Vaagnale tõstsin küll kastet kulbiga nii, et iga lihatükk sai ka natukene peale veel enne serveerimist.
Liha tuli maitsev, kes armastab rohkem magedamat toitu, soovitan vähem soola panna. Aga notsu tuli tõesti mõnusalt pehme ja hea. Üldse mitte kuiv ja nätske nagu mõni on harjunud metssiga mäletama :)
Head isu!

Letšo

Kasvuhoone hakkas tomateid viskama nagu kuuli kuulipildujast ... midagi oli tarvis ette võtta ja kuna mulle jubedalt meeldivad erinevad tomatikastmed ja letšod, saigi täna letšo tegu ette võetud. Seda on saanud teha ka eelnevatel aastatel, kunagi pole lihtsalt retsepti kirja saanud panna.
Korjasime siis kokku:
3 kg tomatit
1,2 kg rohelist paprikat
2 kg sibulat - selle pidin poest ostma, omadel lasen veel kasvada.
20 küüslaugu küünt

Maitsestamiseks läks:
pool klaasi suhkrut
3 sl soola
1 sl pipart
2 sl äädikat
4 sl hakitud basiilikat

Sibula lõikasin pooleks ning sellest ribad. Paprika ka ribadeks. Tomati jätsin sektoriteks kuna ma panen kõik korraga potti ja tulele. Tegelikult tahab tomat vähem hautamist kui sibul ja paprika aga jätsingi siis tomati suuremaks, nagunii läheb hästi katki. Küüslaugu lõikasin ketasteks. Poti panin tulele ja kuumutasin kogu segu kokku u 40 min kuni kõik oli pehme ja mõnus. Maitsestasin ning pistsin purkidesse. Kusjuures basiilika mida kasutasin, oli eelmise aasta värske basiilika, mis sügavkülmast võtsin, mitte kuivatatud. Seekord tegin suhteliselt magusa letšo kuigi pipart on seal ka ikka tunda. Järgmise laari jaoks hangin turult ka tšillipipart, et teha vähe vängemat möksi. Sellest kogusest sai 11 pooleliitrist purki.Head isu!

Arbuusid ja Melonid

Juuni alguses kirjutasin oma arbuuside ja melonite kasvatamisest (vt siit) ja tänaseks on möödas juba ligi kaks kuud. Sain ju kaks väga ilusat ja suurt arbuusitaime tuttavate käest, mis panin kasvuhoonesse ning enda pisikesed ja kidurad taimed panin aiamaale. Aiamaale läks 9 taime maha 4.mail - 5 arbuusi ja 4 melonit. Nagu allolevalt pildilt näha, olid taimed päris pisikesed. Eriti kui võrrelda nendega, mis kasvuhoonesse maha panin: vt piltKuna nii ööd kui päevad olid siiski suhteliselt külmad, ehitasin taimedele "kasvuhooned" peale. Lõikasin 5l veepudelitel põhjad alt ära ning asetasin need taimede peale. Ööseks keerasin pudelitel korgid ka peale. Hommikul võtsin korgid jälle maha. Kui olid juba ilusad ja tõesti soojad ilmad, võtsin päevaks "kasvuhooned" pealt ära aga ööseks jätsin siiski veel kuni juuni lõpuni umbes. Juulist korjasin "kasvuhooned" ära ja enam neid ei kasutanud.Tänaseks näeb sama peenar välja selline:
Taimed on nii suureks läinud, et enam ei saa aru kust üks algab ja teine lõppeb :) Aga pean ütlema, et kasvuhoone taimed on TÄPSELT sama suured kui siis kui ma need sain. Nende peal ei ole mitte mingeid vilju isegi. Õuetaimed on kordades suuremad. Kuigi muld kasvuhoone taga ja kasvuhoones sees on täpselt sama. Seal oli enne mullahunnik, mille ehitades kasvuhoonesse tassisime. Hunniku kohale tegin oma peenra.

Viljad on pisikesed aga ma loodan, et oktoobri alguseks ehk on piisavalt suured, et midagi maitsta. Parempoolsel pildil on arbuusi vili. Melonitest ei saa ma hästi veel aru aga tundub, et sellest võib vili välja kujuneda:





Arbuusidelt korjasin osad viljad pealt ära nii, et taime peale ei jääks rohkem kui 4-5 vilja. Tegelikult peaks 2-3 jääma aga no ma ei raatsi ju ära noppida neid ...

Vaatame ja ootame mis edasi saama hakkab. Eks septembri lõpus teen uued pildid ja raporteerin kuidas kasvavad.

Einesai kodujuustuga

Häbi on tunnistada aga ma ei mäleta millal viimati ise kodus süüa tegin ...
Suvine aeg ja palavus, ega siis palju süüa ei tahagi ja kodus viibime ka nii vähe, et söögitegemisest ei tule midagi välja.
Kuna august on käes ja tuleb ennast tagasi töölainele viima hakata, võtsin ennast kätte ja valmistasin koduse hommikusöögi. Varem käis asi nii, et tass kohvi ja minekule! Äratasin ka oma kalli kaasa täna enne üheksat, et ka tema varajase ärkamisega harjuma hakkaks jälle.
Hommikusöögi menüüs oli einesai kodujuustuga ning meie tavapärane piimakohv pärnaõiesiirupiga.
Einesai on Euroleiva toode. Pakis on kaks kahepoolset pikliku saia seesamiseemnetega. Need on parajalt suured, et üks saiapool täidab ühe inimese hommikutühjuse kõhus.

Kodujuustukatte valmistamiseks kasutasin:
1 pk (300g) kodujuustu. Ostsin juba eelnevalt hapukoorega segatud kodujuustu.
1 sl majoneesi
1 tomat
veerand pakki kanasinki
pool ananassikonservi (väike konserv 227g, sellest u 110g kasutasin)
1 muna
1 sl hakitud porrut
1 tl hakitud basiilikat
sool
pipar
riivitud juust
estragon
Sellest kogusest sai neli einesaia poolikut ehk täpselt üks pakk :)

Kummutasin kodujuustu kaussi, hakkisin hulka kanasingi, ananassi, tomati. Lõin peale muna, lisasin majoneesi ning porru-basiilika. Mul leidus sügavkülmas veel eelmisest aastast peenralt korjatud porrut ja basiilikat, mis olin sügavkülma talveks hakkinud. Kuna uued laarid peenral valmimas, tuleb vana eest ära kasutada :) Maitsestasin soola pipraga ning segasin kõik kokku. Ahjupanni peale asetasin 2 einesaia poolikut ning tõstsin lusikaga saadud segu peale. Segu peale raputasin estragoni (juba selle aasta oma sügavkülmast :)) ning kõige peale riivjuustu. Lükkasin saiad ahju u 170 kraadi peale umbes 25 minutiks ning siis grillreziimil pruunistasin juustu pealt.


Saiad said head! Hea lihtne ja maitsev algus meie uuele elule :)
Luban, et nüüd hakkame korralikult toituma jälle ja saab siingi varsti üht-teist uut juba näha!


Head isu!