Napoleoni kook

Olen kuulnud ja näinud, et napoleoni tehakse ka erinevate retseptide järgi - küll keedukreemiga kui kondentspiima kreemiga, küll paarikihilisena kui 12kihilisena. Minul on oma retsept mida olen kasutanud juba aastaid. Paremat kooki kui oma napoleon ei ole ma seni ka saanud, et oma retsepti muuta. Minu kook koosneb neljast kihist ja keedukreemist. Tahaks jubedalt proovida kodust napoleoni, mis on tehtud 10-12 kihiga ja mis on raskuse all seisnud jne, oleks huvitav. Kahjuks pole võimalust olnud. Tean ühte inimest, kes pidavat sellist kooki tegema ... peaks tüütama hakkama, et proovida saaks :)

Kogused on üheks suureks koogiks. Suur tähendab ahjuplaadi suurune. Täpselt poole kogusega teen ma väikese ehk poole ahjuplaadi koguse. Vahe on siis ainult selles, et kui põhjasid küpsetan, siis poole koguse koogi puhul kasutan kahte ahjuplaadi suurust põhja, mis mõlemad tuleb kohe ahjust võttes pooleks lõigata. Hiljem on põhi juba krõbe ja võib lõigates puruneda valest kohast. Nii jääb 4 poolikut põhja. Suure koogi puhul 4 suurt põhja. Kreemi kogus ka siis poole väiksem.
Põhja taigna tegin ma ka varem ise järgmise retsepti järgi:
500 g margariini
2 muna
2 klaasi vett
1 kg jahu
Segasin toasooja margariini teiste komponentidega kokku taignapalliks, asetasin palli külma tunniks-kaheks ning siis jagasin neljaks ning rullisin lahti ja küpsetasin.

Nüüd olen ma mugavam ja minu arvates sobib see ka maitselt paremini seega kasutan lehttainast. Ostan sellist mis ei ole rullis vaid lehtedena. Kiloses pakis on 4 lehte - ideaalne suureks koogiks ja väikses pakis 2 lehte.
Seekord kasutasin ka 1 kg lehttainast kuna tegin suure koogi. Rullisin ükshaaval 4 lehte lahti suure ahjuplaadi suuruseks ning küpsetasin ükshaaval. Küpsetamisel peab vaatama, et ahi ühtlaselt küpsetaks, lehte ei tohi liiga pruuniks lasta! Ennem natukene heledam kui tumedam. Tumedaks tõmbunud leht annab kohe teise välimuse ja maitse. Põhjasid rullides, rullisin lehed vahepeal ikka liiga suured nii, et ei mahtunud plaadile ära. Siis lõikasid servad maha, mõttetu on jätta taigen nii suureks, et plaadi servad on kaetud, ainult põhi ikka sest meil on vaja sirget plaati. Taignast lõigatud servad tõstsin kõrvale ning viimasena viskasin kõik servad ahjuplaadile ning küpsetasin ka need. Küpsenud servad näppisin puruks ja seda puru kasutasin hiljem koogi peale raputamiseks. Minu arvates alati PEAB olema jäetud taignapuru koogi peale raputamiseks, muidu pole kook õige välimusega :)
Põhjad valmis, hakkasin keedukreemi valmistama. Selleks kasutasin:
1200 ml piima
6 sl jahu
6 munakollast (mina kasutasin 7 kuna osad olid jube pisikesed)
12 sl suhkrut (suht kuhjaga ikka)
1 sl vaniljesuhkrut
1 pk taluvõid

Mõõtsin piima potti ja panin tulele. Samal ajal vahustasin munakollased suhkru ja vaniljesuhkruga pehmeks vahuks. Teises kausis segasin 6 sl jahu veel umbes 100 ml piimaga aga võib teha ka veega. Jahu-piima segu segasin mikserdades, et tükke sisse ei jääks. Vahepeal segasin piima ja kontrollisin, et see ei läheks kõrbema. Kui piim oli juba auravalt kuum aga veel ei keenud, kallasin piima sisse munakollase-suhkrusegu ja edasi piima segamiseks kasutasin mikserit. Mikser teeb kreemi mõnusaks pehmeks ja ei lase tükki minna. Kui muna-suhkrusegu sees, tuleb kreemi pidevalt segada, et see põhja ei kõrbeks. Segu hästi natukene jahutab piima aga kui segu jälle täiesti kuum ja võib varsti keema minna, siis kallasin sisse jahu-piimasegu. Seda segu võiks kallata vähehaaval niristades ja ise samal ajal pidevalt mikserdades sest jahusegu võtab kohe tükki kui ei segata. Eks kui tükid sees, saab ka koogi tehtud aga nagu iga teise kreemiga, ega ta kõige parem pole :) Peale jahusegu lisamist hakkab kreem kohe paksenema seega hoolikalt mikserdada ning kui kreem ilus siidjas ja jahusegu kenasti segunenud, siis lisan võitükid ning mikserdan kuni või on sulanud. Ongi kreem valmis :) Põhja kõrbemise oht on kõige suurem peale munasegu lisamist ning peale jahusegu lisamist. Igaks juhuks võib mõlema segu sissesegamise hetkeks poti pliidilt ära tõsta. KUI peaks põhja kõrbema ... näiteks mikserdades hakkab kreemi pinnale tulema tumedaid tükke, siis võiks kreemi kohe uude potti kallata ja põhja mitte kraapida - nii on võimalik, et kõrbemaitset ei jää kreemile aga see tähendab, et neid mustasid kõrbetükke ei tohiks väga kreemi sisse jääda. Muidu kogu koogil kõrbemaitse juures. Edasi kreem ka jahtuma ning kui kreem on juba vähemalt toasoe, võib hakata kooki kokku panema. Mina teen tavaliselt ahjuplaadi peale - põhja küpsetuspaber, selle peale plaat, kreem, plaat kreem kuni neljas plaat on paigas. Neljanda plaadi peale tuleb veel kreem ning kreemi peale nüüd siis taigna puru. Kook peaks vähemalt 12h külmikus seisma. Ma tavaliselt teen koogi üks päev varem, et see saaks vähemalt 24h seista. 36h pärast kook veelgi parem :) Kui liiga vähe seista lasta siis võivad põhjad kuivad jääda ja kreem valgub hammustamisel lihtsalt välja.
Enne serveerimist lõikan kõik ääred u 1 cm laiuselt ära, et kook oleks kena välimusega ja siis äärte maitsemisest saan juba aru kas kook tuli hea :) Seekord tuli väga hea!
Head isu!