Pad Thai krevettidega

Suve pikendamiseks käisime oktoobri lõpus Tais puhkamas, kus saime mitu nädalat nuudlitest ja riisist toituda :))) Eks tegelikult sai seal ka kõike muud aga igas menüüs kõige paremini teadsime me sööki nimega Pad Thai, mida pakuti erinevat moodi: krevettidega, erinevate mereandidega, kanaga, loomalihaga jne. Tellides sai ise ka valida, missuguste nuudlitega seda rooga soovid. See oli seal kalli kaasa lemmik söök kuna ta teadis mida ta saab kui selle tellib ja see maitses talle. Meile kõigile maitses tegelikult aga teised eksperimenteerisid rohkem kohalike toitudega...vastu pükse saime ka rohkem :) Pad Thaid soovis abikaasa edaspidi ka koduses menüüs kohata. Korra ma juba katsetasin seda aga kuna mul ei olnud sel hetkel kõiki vajalikke koostisosasid kodus olemas, ei tulnud see päris õige. Seekord olid ettevalmistused tehtud ja tulemused hämmastavalt head:) Nii palju täpsustan, et sellist asja nagu tamarindi pasta ma lihtsalt ei suutnud leida kahest poest, mida külastasin, seega asendasin selle Worchesteri kastmega, mille koostises seda leidub.
Kogusest piisab vabalt 4 suure söömaga inimesele.
Kasutasin:
250g riisinuudleid
180g kooritud krevette
2 muna
5 suuremat küünt küüslauku
2-3cm jupp porrut (parem oleks kasutada rohelist sibulat väike punt)
oaidusid
50g röstitud pähkleid (mul maapähkel)
õli
1 laim
tšillit (soovi korral)
Kastmeks:
4sl Worchesteri kastet
9tl kalakastet
6tl sojakastet
80ml kanapuljongit
5tl tšillikastet
4tl fariinsuhkrut
Lasin potis vee keema, keerasin pliidi kinni ja panin nuudlid paariks minutiks vette ligunema. Need ei tohi päris valmis saada vaid nii kolmveerandi peale kuna hiljem lähevad need veel pannile. Vahepeal segasin kokku kastme, milleks lihtsalt ühendasin kõik kastme komponendid ja segasin korralikult. Tulemus peaks olema magus-hapu kaste, mis on samas hästi soolane ning piisavalt tšilline. Samal ajal pannil kuumutasin õli, lisasin küüslaugu, porru ja krevetid. Segasin neid pannil nii minuti-kahe jagu, seejärel kallasin hetkeks kõrvale ning lõin panni keskele kaks muna, mida hakkasin pannilabidaga kohe segama, et tuleks munapuder. See puder peaks aga olema hästi õhuke, seega tuleks kasutada maksimaalset kogu panni pinda või lausa munad ükshaaval teha. Esimesel korral jätsin krevetid muna tegemise ajal pannile, lihtsalt lükkasin kõrvale ja tulemuseks oli krevetiomlett. Ju mul pole piisavalt suur pann. Seejärel lükkasin panniletagasi krevetid ja lisasin nuudlid ning kallasin peale kastme. Segasin nuudleid plastikust toidutangidega ehk segamise all mõtlen nende pidevat tõstmist tangide ning pannilabida abil. Lihtsalt segades läheb asi pudruks. Vahepeal maitsesin ning lisasin poole laimi mahla pigistades ning minu jaoks oli vürtsikust vähe, seega lisasin Taist toodud kohalikku tšillit. Imepisikesed aga VÄGA kanged kuivatatud kaunad. Lisasin neid kaks ka ja võttis juba veidi tulitama :) Kõige viimasena lisasin peotäie idusid ning segasin veel veidi. Kokku vast 4-5 minutit aga eks peab maitsema, et nuudlid oleksid valmis. Serveerides lisasin laimipooliku ja kallasin toidu üle hakitud maapähklitega, täpselt nagu seda igal serveerimisel Tais tehti. Raputasin peale ka veidi idusid juurde kuna mulle need hästi maitsevad.
Kallile kaasale meeldis seekordne pad thai VÄGA, ta oli hämmingus, et ma lõpuks suutsin genereerida Tai söögikohtadega absoluutselt konkureeriva Pad Thai. Miks ma kasutan oma kalli kaasa sõnu kui suurt kaalunumbrit toitude hindamisel? Sest ta on minuga selles mõttes aus ja pirtsutab päris palju söögiga. Kui talle meeldib siis on see nagu toidukriitiku hea arvustus. Tänase kohta võiks öelda, et lausa väga hea :)

Kes pole seda varem söönud ja ei oska võrdlusmomenti tekitada, võiks seda ikka proovida. Meil oli hea see moment tekitada, kuid siiski on tegemist tõesti hea toiduga, mitte nostalgiliste meenutustega hiljutisest reisist.

Head isu!

Soe adviljasalat ja praetud suured sirmikud.

Eelmist postitust lugenud isikud teavad, et suur sirmik on seen. Lausa söögiseen. Täpsemalt öeldes ERITI hea söögiseen :) Aga seen on siin teisejärguline...vähemalt minu jaoks. Tegin seda kõige lihtsama retsepti järgi. Salati suhtes olin ma aga isegi väga üllatunud. Mõtlesin lihtsalt tavalise toorsalati asemel soojasid aedvilju pakkuda ning kuna see tuli nii imehea, et mu kallis kaasa (kes väga soojalt aedvilju ei armasta ning igast ühepajatoidud on tema arvates puhas raiskamine) palus seda edaspidi tihemini serveerida.
Praetud sirmikud:
1 suur sirmik
1 muna
3sl jahu
sool
pipar
Praadimiseks kasutan alati ainult seene pealmist osa, jala viskan minema. Seda kirjutades tunnen, et pean nii palju selgitama, et teiste seente puhul kasutan ma ikka jalgu ka ja näiteks puravike juures meeldivad mulle jalad kõige rohkem! Aga sirmiku (ning ka võiseene) jalad lendavad mul prügikasti. Muna kloppisin kausis lahti, lisasin soola ja pipart. Jahu tõstsin kuhja eraldi taldriku peale. Seene kübara lõikasin neljaks ning leotasin igat tükki paar hetke munas, seejärel jahus ning lõpuks tõstsin kuuma panni peale. Pannil oli ikka õli ka, muidu läheb jahu kõrbema :) Praadisin need kuldpruuniks ning tõstsin kõrvale.
Salatiks:
1 paprika
2 tomatit
1 sibul
väike peotäis värsket basiilikut
1/2tl soola
1/2tl suhkrut
Koostisosad on ju imelihtsad, lõikasin kõik ribadeks ning viskasin pannile. Lisasin soola ja suhkru ning hautasin veidi. Kõige viimasena viskasin sisse basiiliku ning serveerisin koheselt varem valminud seentega. No ma ei tea... see suhkur seal segus muutis salati mõnusalt karamelliseks, sool tasakaalustas seda ning basiilik oli lihtsalt imehea :) Kui ma ei teaks, ei usuks ma, et miski nii lihtne ning prosta võib nii hästi maitseda. Eriti heaks muutis kooslus praetud seentega. See kõik sobis omavahel. Siiski kujutasin ma seda süües ette, kui hästi sama salat ka liha- või kalatüki kõrvale sobiks... No proovige ise!

Head isu!

Täidetud kalkun

Olen pikka aega mõelnud, et tahaksin tervet kalkunit proovida teha. Üldiselt kalkuniliha mulle meeldib, eriti grillituna. Jõulude ajal oli suurem seltskond koos ja sai rohkem huvitavamaid retsepte proovida. Kalkuni saamise lugu oli omaette saaga aga lõppes see sellega, et leidsin Prisma sügavkülmast 2,5kg kaaluva isendi. Kuna tegime nagunii ka sealiha, sobis väike kalkun mulle hästi. Kalkun käes, jäin keset poodi mõtlema, et millega ma siis nüüd täidan seda :))) Tark tüdruk, et varem välja ei viitsinud mõelda! Tuiasin mööda poodi kuni mõte oli olemas, härra kalkun sai täidetud peekonisse mässitud hakklihapallidega. Kogu roa valmistamiseks kasutasin:
Kalkuni jaoks:
1/2pk taluvõid
värske petersell ja seller
sool
pipar
Meira ürdisegu
õli
Täidise jaoks:
550g hakkliha
2 muna
1,5 dl riivsaia
1,5 sibulat
3 küüslaugu küünt
sool
pipar
värske basiilik
1pk peekoni ribasid
Panni põhja:
paar porgandit
mõni õun
sibul
küüslauk
petersell
sool

Nii, kalkuni võtsin päev varem sulama ja valmistamist alustasin võist. Võist tegin ma blenderis peotäie peterselli, vähese selleri ja soolaga maitsevõi. Kalkuni määrisin kokku õliga ning maitsestasin soola, pipra ning ürdiseguga. Seejärel, liginedes kalkunile tagant poolt, võtsin ma rinna pealt naha lahti nii, et eest jäi see kinni ehk tekkis rinna ja naha vahele tühimik, kuhu ma selle maitsevõi toppisin. Tegin seda selleks, et muidu puine rinnaliha mahlane jääks. Kalkuniga ma muud ei teinudki, edasi hakkasin segu meisterdama. Segasin hakkliha, muna, riivsaia, hakitud sibula ja küüslauguga ning maitsestasin segu soola ja pipraga. Viimasena puistasin segusse sügavkülmast võetud värske basiiliku. Voolisin käte vahel pallikesed ning iga pallikese mässisin peekoniriba sisse. Peekoniga pallikesed toppisin kalkuni sisse. Kuna kõik sisse ei mahtunud, asetasin neid ka niisama ahjupannile kalkuni kõrvale. Ahjupanni põhja ladusin porgandid, õunasektorid, pooleks lõigatud sibulad ning terved küüslaugud. Peale raputasin soola ja peterselli. Oleksin hea meelega pannud ka kaalikat aga meil üks on selline, et kui kaalikas on muu toiduga ühel pannil siis ka muu toit ei kõlba süüa kuna sellel on vastik " kaalika maitse juures." Juurviljade peale asetasin kalkuni, et ka alt poolt õhk läbi käiks. Viskasin hõbepaberi üle panni ja ahju 180 kraadi juures veidi üle tunni. Arvestasin kilo kalkuni kohta 30 minutit ahjus olemise aega ja 2,5kg juures siis umbes 1h15 min millest viimased 20 minutit oli liha ahjus ilma hõbepaberita ja grillreziimil, et see pealt kenasti pruunistuks. Serveerisin eraldi sisu ja rinnaliha ning koivad-tiivad ja muu liha.

Mul jäi maitsevõid väheke järele, sulatasin selle ja valasin enne serveerimist lihale, seetõttu on see pealt roheline

Kalkuni liha oli hea, soola peaks teinekord rohkem panema :))) Hakklihapallikesed olid aga imehead täpselt sellistena nagu need olid!!!

Head isu!

Kodused verivorstid

Nagu viimastel aastatel on kombeks saanud, sai ka sel korral enne jõule kodus verivorste valmistatud. Võtsin selle traditsiooni üles kuna poe vorstid on ... kergelt öeldes rämps. Meil peres isa jubedalt armastab pekiseid vorste, mina jällegi ei kannata absoluutselt pekikuubikuid. Seetõttu sai tehtud kahte sorti vorste: ühed pekiga ja teised suitsulihaga. Suitsuliha omad lähevad alati kõigile peale seega neid tegime rohkem. Suur aitäh minu emale ja tädi Terjele, kes mul sel korral abiks olid!
Kogused on suured, kokku sai 121 vorsti. Meil endal suur pere ja sai ka laiali jagada. Kasutasin sea soolt ja sea verd. Ma panen kirja kogused, mis kokku ostsin ja siis mis vahekorras jagasin peki ja suitsulihaga vorstidele:
15m soolt
1,5l  verd
2kg kruupi
4 suurt sibulat (meil lihtsalt rohkem polnud, muidu oleksin pannud 6)
8 küüslaugu küünt
1/2l peenestatud majoraani (Eesti loodusest korjatud mitte poe oma)
1kg suitsuliha
0,5kg soolapekki
sool
pipar
Kõigepealt lähemalt majoraanist. Mina korjan seda ise. Üldjuhul kasvab see põldude või heinamaade servas või metsa ääres. Meie maakohas on see kergesti leitav seega ei näe vajadust poest osta. Kuivatan seda kimpudena kuid vorstis kasutan ainult õisikute osa. Kuivatatult korjan õisikud varte küljest ja peenestan need kahe käe vahel purki. Olen suhteliselt kindel, et poe oma oleksin vähem pannud. Soole ja vere saan Jürist kohaliku lihameistri käest. Verd on varasematel aastatel saanud tuua ka turult. Üldjuhul tuleb turul seda ette tellida ning mõttekas on uurida kui soolane veri on. Mõni paneb minimaalselt soola, teine aga kamaluga. Soolt saab isegi Prisma sügavkümast aga mina eelistan seda värskelt. Kui raskemini hangitavad koostisosad käes siis muu pole enam keeruline. Sool külma vette likku, kruup keema - ei tohiks täiesti pudruks keeta, ennem tooremad kui liiga valmis. Kruup valmis, tuleks see ära jahutada. Kui jääb väheke leige, pole hullu, sobib ka. Kruubi keemise ajal lõikasin häästi peeneks sibula ja küüslaugu ning ka suhteliselt väikeseks suitsuliha. Kuna isale peki tükid meeldivad siis need jätsime suuremateks :) Nüüd vastavalt mitu sorti erinevat vorsti sa teha soovid, nii mitmesse kaussi jaga kruup täpselt selles vahekorras kui palju missugust vorsti sa soovid. Minul siis kahte sorti vorstid, seega jagasin kruubi nii, et veerandist (ehk 0,5kg toorest kruubist) tuli pekiga vorst ja kolmveerand (ehk 1,5 kg) kogusest tegin suitsulihaga vorsti. Küüslaugu ja sibula jagasin samas vahekorras kaussidesse kruubi peale. Seejärel majoraan ning maitse järgi soola ja pipart. Selles etapis tuleb kõik maitseained lõplikult lisada kuna peale vere lisamist mina näiteks enam ei söenda maitsta. Paras pirtsperse, ma tean! Soola lisamisel tuleb meelde jätta mis vere müüja ütles selle soolasuse kohta. Ehk kui veri on päris soolane siis tasub kruup jätta umbes selline, et kui peaksin massi ilma vereta otse sööma siis lisaksin veel soola. Kui veri keskmiselt soolane siis mina teen kruubi kohe veidi ülesaatud maitsega. Ennem soolasem kui mage minu arvates ja soolasust saab hiljem keetmisel ka veel reguleerida. Vere lisamisel lähtun mina vahekorrast 0,75l verd ühe kilo kruubi kohta. See on absoluutselt piisav ja kuigi olen näinud retsepte, kus soovitatakse 1l verd panna, leian ma, et nii palju ei ole vaja. Maitse asi.

Nii, kui vorsti sisu valmis, tuleks hakata seda soolde toppima. Olen kuulnud varianti, kus seda tehakse tavalise lehtriga ehk sool libistatakse lehtri otsa ning avast topitakse pulgaga massi soolde. JUBE aeganõudev ja tüütu töö ning seetõttu mina seda varianti ei kasuta. Kuna meie suguvõsas on vorste alati ise tehtud, on ära proovitud erinevad variandid ning ehitatud selleks huvitavaid agregaate. Kõige paremini toimiv on vahend, mida edaspidi nimetan kui "vorstimasin" :))) Tegemist omamoodi lehtriga mille lai osa on suur ja piklik ning sama diameetriga nii ülemises kui alumises osas. Selle sisse mahub rohkem massi. Massi soolde toppimiseks on masina teiseks osaks nui, mis on sama lai kui lehter. Vorstimasina kitsas ots on ka päris pikk, et sinna palju soolt peale mahuks. Seega nüüd tuleks otsida veekausist soole ots ja hakata seda lehtri kitsa osa peale toppima hakata. Mina panen peale ühe soole korraga. Teinekord on aga sool nii pikk, et lausa ei mahu peale ja siis tuleb muidugi kuskilt katki lõigata. Sool masina kitsal osal, topin laia osa massi täis. Edasi tuleks vorsti teha kahekesi - üks lükkab nuiaga masinast massi soolde ning teine võtab soolt vastu. Kuna nui on sama lai kui masin, tühjeneb masin ühe lükkega. Soole otsa võib kas sõlme siduda või soole niidiga kinni panna ning seejärel lased soole nii pikalt massi täis kui palju masinasse on mahtunud. Kui masin tühi aga sool otsas veel pole, panen selle uuesti täis ja lasen massi soolde edasi. Kordan seda kuni kas ühte sorti mass on otsas või saab sool otsa. Eelneva tagajärjel on mul üks ülimalt pikk vorst, teinekord meetrine või pikemgi :)  Siis hakkan soolt keerama kohtadest kus soovin teha jätkukohti ehk ma saan nüüd otsustada kui pikki vorste tahan. Keerukohad seon niidiga ka kinni kuna mina ei tea kuidas poevorstidel keerud kinni peavad, minul päris kindlasti tulevad need väga kergelt lahti. Vorstid võib jätta ka pikemaks ja tehanäiteks rõngas vorste. Meie tegime viie vorstiga jupid. See tähendab siis, et sidusime ära viis vorsti ning viienda vorsti järel sidusin kaks niiti järjest kahe cm vahega. Vahest lõikasin jupid lahti. Ja nii siis tegimegi vorstikesi kuni kõik mass oli otsas. Kuna mul oli kahte sorti massi, sidusin ühe maitse vorstid musta niidiga ning teise maitse omad sinisega, et hiljem aru saaksin mis on mis. Vorstijupid kogusin kõik ühte kaussi. Üks etapp tehtud.

Edasi peab neid vorste kuumutama. Selleks tuleb ajada pott veega keema ning kui vesi keeb, tuli alt ära keerata ning vorstid võib vette panna. Vesi ei tohi keeda kui vorstid sees on!!!  Muidu vorstid keevad katki, tõsiselt, hoiduge sellest. Kuumas vees võiksid vorstid liguneda 15-20 minutit. Üldiselt on nii, et kui viskad vorstid vette, vajuvad need põhja ning välja võib võtta siis kui vorstid pinnale tulevad ning on halli värvi. Potist tuleks vorstid kuskile restile või pannile mõneks hetkeks jahtuma tõsta ning kui need on juba natukene jahtunud, tuleks neid kuivatada. Kui kogus ei ole suur ning vorstid saab ühekordselt restile panna, võivad need ka restil kuivada. Meil oli aga suur kogus ning seetõttu panime need rippuma. Kuna meil rippusid need külmas ruumis, lasime neil seal lausa kaks päeva kuivada. Varem polnud vorste lihtsalt vaja :) Ega nad tegelikult ei pea nii kaua kuivama, võid kasvõi valmistamise õhtul need juba ahju visata aga kui tarvis pikemalt säilitada siis võiks üleöö ikka lasta kuivada. Seejärel kilekotikestega külmkappi kui varsti tarvitate või sügavkülma pikemaks säilitamiseks. Ajaliselt tegime vorste algusest lõpuni 5 tundi. Kõige lihtsam oli massi valmistamine ja soole täitmine ning kõige tüütum töö vorstide sidumine ning keetmine.
Meil esimene vorstiproov tehtud ja asi tuli hää :) Ikkagi hea tooraine ning armastusega valmistatud, hoopis teine maitse kui poest toodud vorstidel.

 Head isu!

Juustune ahjuforell

Kaladest sööme üldjuhul kas lõhet või forelli ning ikka ahjus või grilli peal. Sel korral jälle ahjukala. Et ei oleks ainult tuim tükk kala, lisan teinekord juurvilju, millest meie lemmikud on brokkoli ja lillkapsas. Porgandi ja kaalika puhul saadetakse mind kuu peale :) Seekord sai ka tehtud suhteliselt rammus väike roog kalast, juurviljadest ning juustust. Kasutasin:
forell
brokkoli (külmutatud)
lillkapsas (külmutatud)
juust
parmesani juust
majonees
sool
pipar
Puhastasin natukene forelli, see tähendab, et eemaldasin kõik luud ning ka naha. Puhta kalaliha tükeldasin ning lükkasin ahjupotti, peale raputasin soola ja pipart. Külmutatud brokkoli ja lillkapsa panin paariks minutiks keevasse vette ning seejärel tükeldasin õisikuid väiksemaks. Viskasin juurviljad kala peale, raputasin natukene veel soola ning laotasin õisikutele paar supilusikat majoneesi. Kõige peale läksid riivitud juustud. Ahjupotile kaas peale ja u 20 minutiga oli valmis. Maitse oli mõnus juustune ja juurviljad sobivad ka jube hästi sellesse kompotti :) Siin kohal ei ole üldse oluline MIS juurviljad, pange seda mis leidub, lihtsalt porgandid ja kaalikas jne võiks enne ahju panekut poolpehme olla juba.

Head isu!

Chinese ehk Hiinapärane kana ja nuudliroog

Tänane menüü koosnes hiinapärasest toidust. Hiinapärane kana ja nuudlitega juurvilja vokiroog. Kõigepealt valmistasin kana. Selleks kasutasin:
200g kanafileed
2tl riivitud ingverit
2tl purustatud küüslauku
2 keskmine sibul
3sl sojakastet
2sl autrikastet
200ml vett
1/2 dl suhkrut
veidi soola
Lõikasin kana väikesteks tükkideks ja pruunistasin kergelt pannil. Lisasin pruunistamise ajal ka ingveri, küüslaugu ja tükeldatud sibula. Eemaldasin segu pannilt ja valasin vee asemele, lisasin suhkru ja keetsin sellest siirupi. Kui siirup valmis, panin kana siirupisse ja lisasin soja- ning austikastme. Edasi hautasin hetke kaane all kuni liha oli valminud. Lisasin maitse järgi soola ja valmis see oligi. Väga mõnus magusapoolne kana. Nagu mett oleks kasutanud :)

Kana kõrvale tegin nuudliroa. Kasutasin Santa Maria Thai vokinuudled. Kasutasin:
2 peotäit nuudleid
200grammi külmutatud juurvilju (selline vokisegu kus oli sibulat, paprikat jne, ribadeks lõigatud)
300ml vett
2sl sojakastet
1sl austikastet

1tl riivitud ingverit
1tl purustatud küüslauku
soola
Kallasin vee pannile, lisasin nuudlid ning külmutatud juurviljad ning hautasin kaane all kuni need olid suhteliselt valmis. Edasi lisasin kastmed, ingveri ja küüslaugu ning veidi soola. Valmis see oligi.

Kaasa oli kõigepealt väga üllatunud, et mis sa oskad hiina toitu teha või...nohh oskan miskit jah. Raske see ikka on. Serveerisin ära ja kui esimesed ampsud olid võetud, keerasid minu poole suured silmad küsimusega, et miks ma VAREM seda teinud pole??? Pole nagu pähe tulnud teha, ükspäev muska tuli töölt ja rääkis kui head nuudlivokki ta töö juures sai, sealt tuli mõte alles. Kui toit oli juba poole peal, tuli uus kommentaar, et hiina toitu me enam välja sööma ei lähe, see on täpselt sama hea! Ei nohh, mina olin igatahes kõrvust tõstetud :)))) Hea meelega teen seda veel :) Järgmisena proovime siis kevadrulle ka ehk isegi.

Head isu!

Põdra keel

Keelega on nii, et kellele meeldib ja kellele mitte. Mõne jaoks on kõigest mõte sellest lausa tülgastav. Mina vähemalt proovin ära kõik veidrused mis ette satuvad. Keel on tavapärane minu jaoks, ei midagi erilist ega vastikut. Igatahes üles ma selle kirjutan, ehk keegi tahab proovida :) Puhastasin keele ning panin külma veega potti, kuhu lisasin vürtsi, terapipart, soola, loorberilehte. Maitseainetega keel kees ikka no paar tundi. Kuskil 2,5-3h. Seejärel võtsin keele kuumast veest ja tõstsin kõrvale asetatud külma veega kaussi, kus keelel lõi nahk lahti ning selle sai ära tõmmata. Seejärel jahutasin ning lõikasin lahti. Kahju, et aega oli seekord vähe, muidu oleks teinud ka tarretise ümber aga eks teine kord. Head isu!

Karlssoni lihapallid tomatikastmes

Mul on ammusest ajas mõttes olnud teha lihapalle tomatikastmes ja iga kord kui selle peale mõtlen, tulevad meelde Karlsson ja Väikevend :))) Mul pole aimugi mis palle see Karlsson tegelikult sõi aga valmistasin oma ettekujutuse nendest. Varasemalt on mõttes olnud teha neid laisalt ja kasutada kastme sisse lihtsalt frikadelle aga ilmselgelt ei ole frikadellid nii head kui isetehtud hakklihapallid. Seega, tegin ise lihapalle, tomatikastet ja serveerisin täistera spagettidega. Valmistasin seda juba mõni aeg tagasi aga siia jõuab retsept väikse viivitusega kuna aeg on kallis ja viimasel ajal pole mahti seda arvuti taga raisata nii palju kui enne.

Nii, kokku sain 50 lihapalli kuna tegin hästi pisikesed, frikadellide suurused. Kastet tuli ka nii, et sai kolme inimese kahe päeva söök.
Kasutasin:
400g veisehakkliha
1 suur sibul
3 küüslaugu küünt
1/2 tl viie pipra segu
1 tl hakklihamaitseainet
2 muna
1/2 sidruni mahl
1 tl tsillipulbrit (kuivatatud ja pulbristatud kodune tsilli)
soola
pipart

Segasin kokku hakkliha, peenestatud sibula, küüslaugu jt koostisosad. Tahtsin panna veel ka riivsaia aga õnnetul kombel seda kodus ei leidunudki, mäletasin valesti. Tsillit panin suhteliselt palju nagu retseptist näha aga seda seetõttu, et tegingi vürtsikad pallid magushapus kastmes. Taignast veeretasin pallikesed ja praadisin. Kui pallid valmis, tõstsin need kõrvale ja hakkasin valmistama tomatikastet. Selleks kasutasin:
2 sibulat
4 küüslaugu küünt
6 küpset tomatit
1 purk purustatud tomateid (400g)
1 sl suhkrut
1 tl soola
1 sidruni mahl
2 sl õli
pool peotäit basiiliku lehti

Peenestasin sibula-küüslaugu ning praadisin neid vähese õliga poti põhjas. Lisasin eelnevalt hakitud tomatid ning kuumutasin kuni tomat oli täielikult katki. Seejärel lisain purgi purustatud tomateid ning maitseained (külmutatud basiiliku hakkisin) ning keetsin segu kuni kõik oli omavahel segunenud ja suhteliselt pudruks keenud. Kui kaste valmis, kallasin sisse lihapallid ja keetsin veel paar minutit.
Edasi juba keetsin spagetid ning serveerisin.Pallid võtsid suu kergelt õhetama ja samas kastme mahesus tasakaalustas seda hästi.

Head isu!

Ahjulõhe toorjuustuga

Meie kandis pole kalaauto päris ammu käinud... viimane suvi sai ka läbi ilma, et oleksime kala grillinud, imelik mõelda kohe. Ja kuna meie Lõuna-Eesti kohaliku forelli auto ei hakka enne novembrit sõitma, käis kallis kaasa Tallinna poodides head kraami otsimas. Forelli seekord ei saanud aga ühe jube suure lõhe tiris koju küll. Rootsi oma kahjuks kuna meie ketipoed ju Eesti kaupa ei müü.
Kokku kasutasin:
1,5 kg puhastamata lõhet
u 100g küüslauguga toorjuustu
4 sl riivitud parmesani juustu
4 sl tavalist riivjuustu
sool
pipar
sidrun
till

Puhastasin lõhe, eemaldasin luud ning neljale inimesele tegin õhtusöögiks kolmekilosest lõhest ühe poole. Puhastatud lõhepooliku lõikasin fileetükkideks. Kogu kalapool seitsmeks tükiks. Asetasin need pannile üksteise kõrvale nagu terve kala pool. Eelnevalt tükeldasin, et valminud portsjone oleks parem tõsta ja serveerida. Igale tükile lõikasin keskele sälgu, mis sügavuselt ulatus peaaegu nahani. Iga tüki sälgu täitsin toorjuustuga, mida läks u 1,5 tl tüki kohta. Seejärel maitsestasin tükid soola-pipraga ning pigistasin peale poole sidruni mahla ja tükeldasin jämedalt värske tilli. Kõige peale raputasin parmesani ja tavalise juustu. Kala peale asetasin fooliumi ning küpsetasin 190 kraadini eelsoojendatud ahjus u 10-13 minutit. Seejärel eemaldasin fooliumi ning keerasin ahju 300 kraadi ning grillreziimile, kus küpsetasin veel paar minutit kuni juust peal muutus pruunikaks. Kala sai väga mõnus mahlane ja maitsev! Mahlasust andis lisaks toorjuust ja parmesan omalt poolt mõnusat maitsenüanssi.Serveerisin rohelise salati ning hapukoore-majoneesikastmega. Kastme valmistasin järgmiselt:
2 dl hapukoort
1,5 dl majoneesi
1 suurem hapukurk
1/4 keskmist paprikat
1/2 tomatit
Sool
Pipar
sirunimahl
0,5 tl kanget sinepit
4 sl kurgivedelikku

Hakkisin tomati, kurgi ja paprika imepisikesteks tükkideks, segasin peale majoneesi ja hapukoore ning maitsestasin soola, pipra, sinepi, hapukurgivedeliku ning ühe sidruni mahlaga. Hea kui kaste saab enne serveerimist külmkapis tunnikese seista, et maitsed saaksid seguneda. Sobib ideaalselt kala kõrvale.

Magustoiduks tegin ka sidrunikooki kuid seda retsepti tahan veel katsetada. Kuna ma seda kunagi varem teinud polnud, tegin üks ühele internetist võetud retsepti järgi ja see ei rulnud nii hea kui lootsin aga mul juba maitstes sai selgeks mida muuta tahaksin. Küll lähiajal teen ja annan siis ka retsepti.
Head isu!

Kana-kookose kaste riisiga

Ma ei teagi miks aga viimasel ajal ei ole jälle palju kodus kokkamist toimunud. Eks üht-teist on ikka saanud meisterdada õhtusöögiks aga ei midagi uut ega huvitavat. Viimase aja üks uus katsetus oli minu jaoks kookospiim. Väga pikka aega olen ma poes riiulil vaadanud kookospiima ja alati tahan seda korvi tõsta aga enne kui käsi tõuseb, ütleb mõistus: " kamoon, sa ei oska sellega nagunii midagi peale hakata! On sul mingit mõtet kus seda kasutada? Ei jah, no siis kõnni edasi." Ja nii ma edasi olen kõndinud, ma tõesti ei tea kus või kuidas seda kasutada ... ju vist magustoitudes ... miskites suppides olen kuulnud ... kuskil kindlasti veel. Seekord mõtlesin asja enda jaoks valmis seda pidi, et õhtusöögi mõte oli olemas, ainult kookospiim oli puudu. Nii tõusis käsi kiirelt riiulilt purki võtma ja mõistusel polnud midagi kobiseda :)

Kokku kasutasin:

riis
u 350g kanafileed
ananassikonserv (228g)
400 ml kookospiima
100 ml kanapuljongit
1 keskmine sibul
2 küüslaugu küünt
0,5 tl jahvatatud inver
3 tl karrit
sool
pipar

Tükeldasin kanafilee ning praadisin seda koos sibula ja küüslauguga kuni sibul oli klaasjas. Praadimise ajal maitsestasin kana soola, pipra, karri ja ingveriga. Hea meelega oleksin riivinud sisse värsket ingverit kuid unustasin seda poest osta ja kasutasin seega kodus leiduvat jahvatatud varianti. Karrit panin maitseainetest kõige rohkem, lausa 3 tl, ingverit kõigest 0,5 tl kuna ma ei olnud seda varem kasutanud ja ei osanud hinnata selle maitset. Värske puhul on maitse kohe hästi tunda aga kuivatatud maitseainete õige mekk tuleb toidule juurde tihtipeale alles natukene kuumutades või seistes. Maitse järgi lisasin soola ja pipart ning seejärel kookospiim, puljong ning ananassikonserv ilma vedelikuta. Kuna kookospiim on iseenesest imal ja ennem magusapoolne siis konservi vedeliku magusus oleks asja veel hullemaks ajanud. Niigi uhasin soola päris palju sisse, et maitse minu jaoks tasakaalustuks. Edasi lasin kastmel vaikselt podiseda keemiseni ja lülitasin pliidi välja jättes kastme sooja pliidiplaadi peale järelküpsema. Seejärel panin riisi keema ning kui riis oli valmis, oli ka kaste kenasti paksenenud. Serveerisin riisi koos kana-kookose kastmega ning peale raputasin natukene estragoni värviks:)
Söök tuli hea ja iga uus asi on huvitav AGA minu jaoks jäi söök siiski veel natukene liiga imala maitsega - oli küll tunda karri tugevust, mis mulle meeldis aga midagi jäi puudu ... kindlasti oleks värske ingver asjale vürtsi lisanud ja äkki isegi värsket sidrunit järgmine kord sisse pigistada. Miski vürts oli minu jaoks igatahes puudu aga seda enam olen kindel, et proovin varsti jälle sama sööki teha, et veel kord katsetada :) Kellel on nõuandeid, mida lisada või mida teisiti teha siis kõik on teretulnud!

Head isu!

Võileivatort

Täna oli minu viimane tööpäev kohas kus olen töötnud üle 6 aasta ... ma ei oska veel seisukohta võtta, kas olen selle üle õnnelik või mitte. Ühelt poolt muidugi olen kindlasti väga õnnelik aga teiselt poolt on kahju mõnest toredast töökaaslasest, keda ma enam nii tihti ei näe. Tundeid kokku võttes võib vist väita, et ma olen asjade seisuga üldiselt väga rahul :)
Tänase puhul kutsusin töökaaslasi viimasele kohvile oma kallisse kabinetti ja kohvi kõrvale pakkusin võileivatorti, kreemiseid võileibu ja oma tavapärast vaniljetäidisega kringlit. Üritan need vähehaaval siia kirja panna. Kringliteost ma rohkem ei räägi, kasutasin oma vana retsepti, mille leiab siit.

Kõigepealt siis võileivatort. Olen seda korduvalt valmistanud nii suitsukana, singi-juustu kui kalaga aga seekord otsustasin teha lihtsalt singiga.
Selleks kasutasin:
1 kg sinki - minu arvates on parim maasuitsu sink :)
1 kg majoneesi
3 röstsaia - kuna saiad on eri suurusega, mainin ära, et kasutasin Leiburi Kuldset röstsaia.
sool
pipar
juurviljapuljong
Kaunistamiseks:
1 pk viilutatud sinki
roheline sibul-till-petersell
Basiilikulehed
kirsstomatid
toorjuust

Selle kogusega tegin tordi suurusega 3x4 saiaviilu.
Kõigepealt lasin singi läbi hakklihamasina. Mina kasutan oma vanakooli masinat, mis on minu arvates maailma parim :) Segasin purustatud singi ühe kilo majoneesiga - ehk üks suur 900 grammine pudel ja törtsu panin veel peale aga teoreetiliselt oleks ka sellest 900st piisanud. Segule lisain maitse järgi soola ja pipart. järgmisena tegin valmis puljongi. U 350 ml sooja vett ja üks puljongikuubik. Edasi lõikasin saiaviiludelt kõik servad ära. Üritasin seda teha minimaalse kaduga. Siis ladusin kihi saia kandikule ning tõstsin supilusikaga puljongit saiale. Eriti immutasin saiade ühenduskohtasid aga üldiselt läks supilusikatäis puljongit saiaviilu peale. Immutades võid kindel olla, et tort tuleb mahlane ilma singisegu ka väga vedelaks tegemata. Immutatud saiade peale määrisin korraliku kihi singisegu ning selle peale uus kiht saia, mis sai jälle immutatud ning nii edasi. Kokku ladusin 4 kihti saia. Viimase kihi immutasin ning peale ja külgedele jagasin singisegu.
Kaunistamiseks lõikusin rohelist sibulat, tilli ning peterselli ning segasin need omavahel ära. Edasi kaunistasin kõik ääred kokku segatud maitserohelisega ning peale keerasin mõned singikaunistused ning asetasin kirsstomateid kuhu sobis. Toorjuustu panin pakist otse tordipritsi ning pritsisin ääred ning tegin paar lillekest ning asetasin basiilikulehed kuhu sobis. Eks see pealmine osa on mängimine oma ande järgi.
Õhtul tegin koogi valmis ja järgmisel päeval pakkusin. Hetkeks mõtlesin, et kaunistada võiks hommikul, et maitseroheline oleks värskelt lõigatud aga kuna hommikul oleks kiireks läinud, tegin kõike õhtul ning tasub mainida, et väga hea, et õhtul tegin. Esiteks toorjuust oli jõudnud koogi peal tänu sellele mõnusaks kõvaks tõmmata ning maitseroheline oli ka täpselt sama ilus nagu õhtul. Hommikul oleks pidanud ääred uuesti singiseguga määrima, et maitseroheline hästi külge jääks.
Tort tuli hea mahlane ja igal juhul parem kui need mida poodides müüakse :)
Kusjuures singi-majoneesi massi jäi 250 ml alles, sellest tegin järgmise toidu edasi aga kui plaanis pole siis peaks koguseid natukene vähendama või ühe saiariba võrra suurema tordi tegema.Head isu!