Pad Thai krevettidega

Suve pikendamiseks käisime oktoobri lõpus Tais puhkamas, kus saime mitu nädalat nuudlitest ja riisist toituda :))) Eks tegelikult sai seal ka kõike muud aga igas menüüs kõige paremini teadsime me sööki nimega Pad Thai, mida pakuti erinevat moodi: krevettidega, erinevate mereandidega, kanaga, loomalihaga jne. Tellides sai ise ka valida, missuguste nuudlitega seda rooga soovid. See oli seal kalli kaasa lemmik söök kuna ta teadis mida ta saab kui selle tellib ja see maitses talle. Meile kõigile maitses tegelikult aga teised eksperimenteerisid rohkem kohalike toitudega...vastu pükse saime ka rohkem :) Pad Thaid soovis abikaasa edaspidi ka koduses menüüs kohata. Korra ma juba katsetasin seda aga kuna mul ei olnud sel hetkel kõiki vajalikke koostisosasid kodus olemas, ei tulnud see päris õige. Seekord olid ettevalmistused tehtud ja tulemused hämmastavalt head:) Nii palju täpsustan, et sellist asja nagu tamarindi pasta ma lihtsalt ei suutnud leida kahest poest, mida külastasin, seega asendasin selle Worchesteri kastmega, mille koostises seda leidub.
Kogusest piisab vabalt 4 suure söömaga inimesele.
Kasutasin:
250g riisinuudleid
180g kooritud krevette
2 muna
5 suuremat küünt küüslauku
2-3cm jupp porrut (parem oleks kasutada rohelist sibulat väike punt)
oaidusid
50g röstitud pähkleid (mul maapähkel)
õli
1 laim
tšillit (soovi korral)
Kastmeks:
4sl Worchesteri kastet
9tl kalakastet
6tl sojakastet
80ml kanapuljongit
5tl tšillikastet
4tl fariinsuhkrut
Lasin potis vee keema, keerasin pliidi kinni ja panin nuudlid paariks minutiks vette ligunema. Need ei tohi päris valmis saada vaid nii kolmveerandi peale kuna hiljem lähevad need veel pannile. Vahepeal segasin kokku kastme, milleks lihtsalt ühendasin kõik kastme komponendid ja segasin korralikult. Tulemus peaks olema magus-hapu kaste, mis on samas hästi soolane ning piisavalt tšilline. Samal ajal pannil kuumutasin õli, lisasin küüslaugu, porru ja krevetid. Segasin neid pannil nii minuti-kahe jagu, seejärel kallasin hetkeks kõrvale ning lõin panni keskele kaks muna, mida hakkasin pannilabidaga kohe segama, et tuleks munapuder. See puder peaks aga olema hästi õhuke, seega tuleks kasutada maksimaalset kogu panni pinda või lausa munad ükshaaval teha. Esimesel korral jätsin krevetid muna tegemise ajal pannile, lihtsalt lükkasin kõrvale ja tulemuseks oli krevetiomlett. Ju mul pole piisavalt suur pann. Seejärel lükkasin panniletagasi krevetid ja lisasin nuudlid ning kallasin peale kastme. Segasin nuudleid plastikust toidutangidega ehk segamise all mõtlen nende pidevat tõstmist tangide ning pannilabida abil. Lihtsalt segades läheb asi pudruks. Vahepeal maitsesin ning lisasin poole laimi mahla pigistades ning minu jaoks oli vürtsikust vähe, seega lisasin Taist toodud kohalikku tšillit. Imepisikesed aga VÄGA kanged kuivatatud kaunad. Lisasin neid kaks ka ja võttis juba veidi tulitama :) Kõige viimasena lisasin peotäie idusid ning segasin veel veidi. Kokku vast 4-5 minutit aga eks peab maitsema, et nuudlid oleksid valmis. Serveerides lisasin laimipooliku ja kallasin toidu üle hakitud maapähklitega, täpselt nagu seda igal serveerimisel Tais tehti. Raputasin peale ka veidi idusid juurde kuna mulle need hästi maitsevad.
Kallile kaasale meeldis seekordne pad thai VÄGA, ta oli hämmingus, et ma lõpuks suutsin genereerida Tai söögikohtadega absoluutselt konkureeriva Pad Thai. Miks ma kasutan oma kalli kaasa sõnu kui suurt kaalunumbrit toitude hindamisel? Sest ta on minuga selles mõttes aus ja pirtsutab päris palju söögiga. Kui talle meeldib siis on see nagu toidukriitiku hea arvustus. Tänase kohta võiks öelda, et lausa väga hea :)

Kes pole seda varem söönud ja ei oska võrdlusmomenti tekitada, võiks seda ikka proovida. Meil oli hea see moment tekitada, kuid siiski on tegemist tõesti hea toiduga, mitte nostalgiliste meenutustega hiljutisest reisist.

Head isu!

Mango chutney kana

Chutney on indiast pärit vürtsine puuviljakaste. Keeleabi sõnul peaks eesti keeles kirjutama seda tšatni .... weird. Ma ostsin purgi seda kastet juba üle kuu aja tagasi kui uusi ja huvitavaid maitseid otsisin. Viskasin selle korvi teadmata, mis see täpselt on või mis sellest saab. Täna hommikul avasin purgi ja maitsesin seda. See on selline hästi paks tarretunud moos, mis on tugevalt maitsestatud. Maitstes mõtlesin kohe kana peale, tundus olevat kindla peale minek. Googeldasin veidi ja sain häid palju häid mõtteid, millest ühe lihtsama ka käiku lasin.
Kasutasin:
250g kanafileed
2sl mango chutneyt
1tl riivitud küüslauku
1tl riivitud ingveri
oliiviõli
soola
porrut
Lõikasin kanafilee väiksemateks tükkideks, riivisin ingveri ja küüslaugu, tükeldasin porru. Kuumutasin pannil veidi õli ja lisasin hästi veidikese soolaga maitsestatud kanafilee tükid. Pruunistasin neid paar minutit ning seejäral keerasin kuumuse maha ning lisasin porru ja küüslaugu. Jällegi paari minuti pärast lisasin 2 suurt supilusikat mango chutneyt ja ingveri. Segasin korralikult läbi ning jätsin kana kaane alla hauduma paariks minutiks. Vahepeal jälle segasin aga kokku chutneyga segatult oli kana vast 4-5 minutit pliidil. Valmis. Nii lihtne see oligi. Kaasa maitses ka veel enne kui kodunt välja tormas ja jäi hetkeks laua taha seisma, maitses veel ja ütles, et issand, poleks uskunudki, et see nii hea võib olla. Oli tõesti hea. Mõnus magus-soolane-piprane maitse. Isegi väike härra, kes poole kohaga söögistreiki peab, sõi seda suurima isuga :)

Head isu!

Jogurtikook iirisega

Kuuldused minu kadumisest on ilmselgelt liialdatud. Mul ei ole otseselt midagi vabandusekski tuua ... Sügis on möödunud moosi keetes, veidi maailma avastades ning ausalt öeldes lihtsalt ringi joostes. Tavaliselt jõuan koju nii hilja, et midagi enam vaaritama ei hakka või just lähme õhtuks välja, et pole võimalustki kodus kokata. Täna taas koju sõites võtsime vastu otsuse, et saagu mis saab aga hakkame jälle korralikult kodus süüa tegema ja see oli minu kõrvadele nagu muusika :) Ma vajasingi väikest tõuget.
Õhtu enne seda imelist otsust, tegin kooki. Olime poes ja kõik asjad olid juba tegelikult ostetud kui ma otsustasin, et ei, kook tuleb ka. See pidi olema midagi imelihtsat, vähestest erinevatest koostisosadest (sest mul ei olnud enam aega tervet poodi uuesti läbi joosta) ning head. Kuna minu senised katsetused korraliku jogurtikoogi osas ei ole andnud väga häid tulemusi, ei saanud ma jonni jätta ning otsustasin taas kord jogurti kasuks. Samuti ei ole ma unustanud oma mõtet koogist, millel on mõnus iirise mass kuskil kihiks. Olen proovinud iirisekommidega aga seni ei ole õnnestunud. Kommikook ootab oma korda. Ostsin siis järgmised tooted:
2 vanilje La Crema jogurtit (2x380g)
2 pk Selga iirisemaitselisi küpsised (2x180g)
1 tops keedetud kondentspiima (190g)
120g võid
3 muna
2 tl tärklist (usun, et saab ka ilma, ma mingi just in case mõttega panin)

Niisiis, ülaltoodud tooted sain poes paariminutilise jooksu tulemusena korvi ja see kompott annab hästi mõnusa koogi kokku :) Küpsiseid on suhteliselt palju aga tegin küpsistest ka koogi ääred. Sellegipoolest ütlen kohe, et kes ei ole põhjafännid, pange vähem küpsiseid. Mina olen :) Blenderdasin küpsised täiesti puruks ning segasin sulatatud võiga. Paberiga kaetud ümmarguse tordivormi põhja ning ääred (poole vormi kõrguses) katsin küpsisepuruga. Kondentspiima ... ma vahepeal räägin sellest kondentspiimast. Ma ise ei olnud sellist pakendit näinud. Pisikene ümmargune topsik nagu pasteedil ja mõnusalt iirisemaitseline. Et kondentspiim oleks mõnusalt vedel ning seda saaks koogi põhjale laiali määrida, pidin seda natukene vedelamaks saama. Selleks keetsin keetjas vett ning kallasin keeva vee kaussi, mille põhjas oli kondentspiima pakk. Ma olin eelnevalt paki avanud ning seetõttu pidin olema ettevaatlik, et sinna vett sisse ei satuks. Vahepeal segasin ja kui oli piisavalt vedel, kallasin selle küpsisepõhjale ning määrisin laiali. Koogi sisuks segasin kokku jogurti, kloppisin sisse munad ning segasin hulka tärklise. No mina ei tea, ma kartsin, et kook ei lähe ahjus tahkeks, mass tundus ikka päris vedel ja ma siis sisendasin endale, et see aitab. Kook igatahes püsis ideaalselt... oleks vist ilma tärkliseta ka püsinud tegelikult :) Igatahes kallasin segu kondentspiima massile ning lükkasin koogi 180 kraadini eelsoojendatud ahju 40 minutiks. Koogi peale asetasin teise küpsetuspaberi, et kook liialt pruuniks ei läheks. Suhkrut ma kuskile ei lisanud kuna iiris on magus ja jogurt ka. Tulemus ei olnud ka üleliia magus (kondentspiima tõttu nt) vaid just mõnusalt mahe, millele andis lisamagusust iirisekiht :) Ainus, mis puudu, oli lisatopsik iirist, et seda serveerimisel peale niristada. Jahutasin kooki alguses toas aga kuna oli kindel soov seda juba õhtul (ja külmalt) süüa siis viisin ka õue jahtuma ja lõpuks lausa külmkappi. Esimene imehea jogurtikook tehtud :) Iirisekiht tuli ka täpselt selline nagu ma lootsin! Tegin pildi õhtul hilja, halva fotoka ning veel halvema valgusega aga ma lihtsalt kartsin, et hommikuks ei ole enam midagi pildistada. Hommikul tõdesin, et kuigi pilt pole kõige parem, on see ainuke, mida kasutada kuna uut enam teha ei olnud lihtsalt võimalik :)

Head isu!

Soe adviljasalat ja praetud suured sirmikud.

Eelmist postitust lugenud isikud teavad, et suur sirmik on seen. Lausa söögiseen. Täpsemalt öeldes ERITI hea söögiseen :) Aga seen on siin teisejärguline...vähemalt minu jaoks. Tegin seda kõige lihtsama retsepti järgi. Salati suhtes olin ma aga isegi väga üllatunud. Mõtlesin lihtsalt tavalise toorsalati asemel soojasid aedvilju pakkuda ning kuna see tuli nii imehea, et mu kallis kaasa (kes väga soojalt aedvilju ei armasta ning igast ühepajatoidud on tema arvates puhas raiskamine) palus seda edaspidi tihemini serveerida.
Praetud sirmikud:
1 suur sirmik
1 muna
3sl jahu
sool
pipar
Praadimiseks kasutan alati ainult seene pealmist osa, jala viskan minema. Seda kirjutades tunnen, et pean nii palju selgitama, et teiste seente puhul kasutan ma ikka jalgu ka ja näiteks puravike juures meeldivad mulle jalad kõige rohkem! Aga sirmiku (ning ka võiseene) jalad lendavad mul prügikasti. Muna kloppisin kausis lahti, lisasin soola ja pipart. Jahu tõstsin kuhja eraldi taldriku peale. Seene kübara lõikasin neljaks ning leotasin igat tükki paar hetke munas, seejärel jahus ning lõpuks tõstsin kuuma panni peale. Pannil oli ikka õli ka, muidu läheb jahu kõrbema :) Praadisin need kuldpruuniks ning tõstsin kõrvale.
Salatiks:
1 paprika
2 tomatit
1 sibul
väike peotäis värsket basiilikut
1/2tl soola
1/2tl suhkrut
Koostisosad on ju imelihtsad, lõikasin kõik ribadeks ning viskasin pannile. Lisasin soola ja suhkru ning hautasin veidi. Kõige viimasena viskasin sisse basiiliku ning serveerisin koheselt varem valminud seentega. No ma ei tea... see suhkur seal segus muutis salati mõnusalt karamelliseks, sool tasakaalustas seda ning basiilik oli lihtsalt imehea :) Kui ma ei teaks, ei usuks ma, et miski nii lihtne ning prosta võib nii hästi maitseda. Eriti heaks muutis kooslus praetud seentega. See kõik sobis omavahel. Siiski kujutasin ma seda süües ette, kui hästi sama salat ka liha- või kalatüki kõrvale sobiks... No proovige ise!

Head isu!

Mis seeni mina korjan?

Olen sel aastal juba mitmel korral seenele jõudnud. Enamasti üksi aga kolmel korral ka mõne kaaslasega. Võiks öelda, et seentega on olukord meie kandis siiani olnud vähe nigel. Täna aga sain poolteist ämbrit üht-teist ja isa tõi samuti ämbritäie tatikaid välja. Sain just seened kõik puhastatud ja osad ka valmistatud ning kõige selle juures jäin mõtlema naljakate situatsioonide üle seenemetsas. Üldiselt on need seotud seentega, mida mina korjan. Alati kui keegi on mul metsas kaasas ja mina oma tavapäraseid seeni korjan, vaatab kaaslane suurte imestunud silmadega, mis jama ma korjan, ise kommenteerides, et ta just pani vähe eemal sellistele jalaga :))) Tihtipeale aga, kui ma kodus enda seened valmistan ning serveerin, siis peale maitsemist ei pane ta enam jalaga vaid korjab ise ka hea meelega. Toon siin siis välja läbilõike seentest, mis minu korvi satuvad. Järjestuse panen selliselt, mille leides mul kõige parem meel on, on esimene :) Lisan iga seene juurde ka lingi, kust on näha, et see on tegelikult ka söödav ja hea.

Kuuseriisikas

1. Kuuseriisikas.
Minu absoluutne lemmik! Tavapärane retsept on kuuseriisikas omas mahlas ehk lõikan seene katki, viskan kastrulisse ning kuumutan veidi. Seenest endast tuleb mahla, millele lisan veisi soola, suhkrut ja äädikat ning purki. Kõige lihtsam ja parem. LINK
2. Suur sirmik. Sellest mul endal hetkel pilti ei ole. Eile saime mõned metsast aga praadisin kohe ära. Lingil on ka pilti näha. Mina viskan seene varre minema aga kübaraosa lõikan neljaks ning kastan läbi soola-pipraga maitsestatud munast ning jahust ning seejärel pannile. Praen kuni seen on kuldpruun. Imemaitsev snäkk või kui neid rohkem on siis lausa õhtusöök. Soovitan praetud seent ka majoneesiga leiva peale panna, mmm... Peale proovimist ei pane enam jalaga :) LINK

Kukeseen

3. Kukeseen. Ei vaja erilist kirjeldamist aga tarvitan praetuna või tavalise kastmena. LINK

Lehter-kukeseen

4. Lehter-kukeseen. Seda ka paljud ei korja aga tegelikult on ta väga hea. Kasvab nö perekondadena hästi tihedalt koos ja teda on päris palju (vähemalt meie kandis) See on ka maitsev praetult. Säilitamiseks praen või ning soolaga ära ja hoian sügavkülmas. Kasutan näiteks seenepasta tegemiseks. LINK

Männiriisikas

5. Männiriisikas. Ei vaja ka erilist tutvustamist. Tarvitan marineeritult. See on ses mõttes keeruline seen minu arvates, et seda peab leotama ja seejärel kupatama enne kui üldse marineerima saab hakata. Kui aga kõik töö on tehtud, on vili hea :) LINK

Võiseen

5. Võiseen. Jällegi marineeritult või hoopis soolatult. Jube hea on seenesalat võiseenest, kus kupatad seened ära, tükeldad, lisad sibulat ning hapukoort ja soola. Lihtne aga maitsev. Mul endal pilt paha kuna tegin selle peale seene pesemit. See on igavesti limane ja märg. LINK Võiseenega koos korjan ka kaseriisikat. Eraldi ma kaseriisikat otsima ei lähe aga kui leian, võtan kaasa. LINK

Timpnarmik

6. Timpnarmik. No see on esimene, mille peale ma kuulen, et ma igast saasta korjan. Ei tea, minule maitseb. Jällegi seen, mida võib panna otse pannile ning maitseb imehästi. Tavaliselt praen narmikud, kukekad ja puravikud kõik koos ning panen kas sügavkülma või purgiga külmkappi. Purgiga need aastat ei säili aga mõned kuud on meil küll vastu pidanud. LINK
Eraldi ma välja ei hakanud tooma aga väga maitsevad mulle ka igasugused puravikud. Neid on nii palju erinevaid sorte, et ma ei teegi neil väga vahet. Teistest eristan kivipuravikku, kuna see läheb siniseks lõikekohast ning sapipuravikku, kuna see maitseb kibedalt. Üks sapipuravik terves potis rikub ära kogu söögi. Seetõttu maitsen ma absoluutselt igat puravikku enne kui korvi viskan. Panen lihtsalt keele vastu puraviku jalga lõigekohast ning kui muidu on toores puravik maitsetu siis sapipuravikul tunned kohe kibedat maitset. Viska suure kaarega minema sel juhul. Oi ma olen kallanud terve pannitäie seeni kunagi ära, sest sapipuravik oli hulgas :(
Seened, millele mina jalaga panen: Pilvik. No on mõttetu seen minu jaoks. Kui kellelgi on imehea pilviku retsept, palun jagage, tahaks kohe proovida, kas ka see seen võib hästi maitsta :)

EDIT! Unustasin täiesti ära sellise seene nagu kuldharik :) Mina kasutan nime kukehari. See käib otse pannile koos kõikide teiste imeheade söögiseentega. Kui leian, alati korjan. Ärge neid talluge!!! Jube tihti on metsas nendele metsas peale astutud :( LINK

Ilusat seenerohket sügist!

Pohlamoos õuntega

Nüüd siis lubatud pohlad, mis moosikas sai keedetud. Ka pohlad on Nõvalt korjatud ja kui nüüd mõtlema hakata siis see oli vist minu esimene teadlik pohlade korjamine ...? Võimalik, et kunagi väiksena käisin emaga pohlal aga ise ma seda ei mäleta. Seega tõesti esimene jah. Naljakas :) Viimased aastad oleme ostnud jõulude ajal pohlamoosi verivorside kõrvale aga no kui juba vorstid on ise tehtud siis mis see moosi keetmine sinna juurde enam on. Minu päris esimene isiklik pohlasaak oli 2,2kg. Kuna ma moosisuhkrut ei kasuta, mõtlen alternatiivne, et moos paksemaks saada. Pohlade puhul kasutasin jälle õuna. Mul oli parajasti mingit magusat suveõuna, mida sisse segasin.
Kokku kasutasin:
2,2kg pohlasid
950g puhastatud õuna
1kg suhkrut
Õunad püreestasin saumikseriga ning lisasin pohladele. Püreestasin selle tõttu, et minule isiklikult ei meeldi pohlamoosi sees õunatükid. Õun on rohkem maitseks ja tarretiseks. Segasin veel hulka ka suhkru ning keetsin tunnikese jagu. Suhkrut läks tavapärasest vähem aga pohlad säiliksid ju ka ilma suhkruta, lihtsalt keedetult. Sellisel juhul peaks aga moosipurgile avades suhkrut hulka panema kuna see on liiga hapu. Ma panin suhkru kohe sisse ära. Purkidesse sain kokku 2,85 liitrit moosi. Maitses jube hästi, tahaks kohe ka verivorsti juurde saada :)))

Head isu!

Mustikamoos

Käisin augusti jooksul kolmel korral mustikal aga moosipurke sain vaid mõned. Nüüd eelmisel nädalavahetusel Nõval seenel käies avastasin metsaaluse, mis oli veel praegugi mustikaid täis. Lisaks mustikatele oli seal ka palju pohli. Pohladest vähe hiljem aga etteruttavalt ütlen, et ka nendest tuli moos :) Ma ei ole viimased aastad eriti toormoosi teinud ... kui siis mõned üksikud karbid. Viimane kord kui minult küsiti, et kas ma tõesti raatsin mustikaid keeta, jäin ma täitsa mõtlema. Ilma suhkruta mari on muidugi hea aga palju ma mustikakooki ikka teen, mul veel ju ka maasikad ja muud marjad, mis vajavad koogitamist ning vahepeal tahaks lihtsalt kreemikooki ka :) Üldiselt on nii, et kui toormoosi sügavkülmast võtan, ei suuda me seda korraga ära süüa ja üle poole läheb halvaks. Kahju on. Seetõttu teengi moosid suhkruga keedetult. Need säilivad kaua ka avatuna. Mustikaid panin ikka mõned karbid ka niisama sügavkülma. Nõvalt korjasin tunni ajaga 4,5kg marju. Kasutasin korjamiseks kombaini. Ma parema meelega olen metsas korjamas vähem aega ning olen valmis kodus marjade puhastamisega tegelema. Oi, kui mul järgmine aasta natukene juba vaarikaid on, keedan ma mustikatest ja vaarikatest ühise keedise! Ei jõua juba ära oodata :)
Kaua säilivaks mustikamoosiks:
4,5kg marju
3,2kg suhkrut
Keeta tund aega tasasel tulel ja purkdesse.
Kuna ma ei hoia oma purke külmkapis, pean tegema korraliku suhkru kogusega moose, et need tõesti ka säiliksid. Vana kombe kohaselt käib 1kg marjade kohta 800g suhkrut, noh mul tuli peaaegu nii palju :) Sellise suhkru koguse juures ei saa moos mitte mingi valemiga käärima minna.

Head isu!

Vaarikapeenar

Alates ajast, mil metsakodu soetatud sai, olen ma unistanud vaarikapeenrast. Läinud on palju...4 aastat? ja lõpuks sain väga hea diiliga palju taimi. Aitäh Annale orgunni eest! Tuli külla ja pagassis ilutses 35 taime :) Täna hakkasin peenart rajama. Teate KUI raske on peenra rajamine heinamaale??? Võttis võhma ikka korralikult välja aga pole hullu. Plaan oli selline, et tuleb kaks kitsast peenart, mille vahelt muruniidukiga läbi saab. Nädalavahetusel võtsin vikatiga heina maha ja isa lasi muruniidukiga ka veel üle, et parem kaevata oleks. Täna peale metsas müttamist hakkasin kaevama. peenar tuli umbes  40cm lai ja 6m pikk. Eemaldasin mätta ja uuristasin nii sügavaks kui võimalik aga meil on paha pinnas, väga kivine, niiet sain peenra vaid nii labidasügavuseks. Põhja tassisin vana virtsa. Kui koha ostsime 4 aastat tagasi, tellisime hunniku sõnnikut. Hunnik oli nii suur, et oleme sellest ainult pool ära kasutanud ja teine pool on enamuses mullaks muutunud. Sedasama virtsa viskasin oma kraavi põhja ja kastsin voolikust. Järgmisena jagasin taimed u 40cm vahedega peenrale ja tassisin peale uue viljaka mulla. Vajutasin kinni ja kastsin uuesti. Kõige peale kraapisin varem välja aetud mulla ning katsin niitmisest tulnud rohuga. Rohi pidavat niiskust hoidma või midagi sellist ... ma täpselt ei saanudki aru aga pidavad hea saama :)))) Täna tegin ühe peenra, homme tuleb teine kõrvale. Ma kohe tunnen kui rahul ma endaga olen, tänane päev läks asja ette! Mul on järgmiseks suveks igal juhul vaarikakoogi valmistamise päev broneeritud niiet ... parem oleks!

Põldmarjamoos õuntega

Viimastel päevadel on saanud palju mööda metsi mütata. Maaelu privileeg ja kavatsen seda nädala lõpuni nautida :) Seenelt tulles märkasin, et põlluäär sinetas põldmarjadest ja kuna seenesaak oli tõsiselt kesine siis vahetasin kodus ämbrid ning läksin põllu äärde marjule. Tegelikult olen ma juba kaks nädalat plaaninud põldmarju korjama minna kuid lihtsalt ei ole jõudnud. Mulle väga meeldib moos põldmarjadest, eriti hea, kui sinna oleks lisada ka väheke õunu. Õnneks oli meil parajasti ka veidi õunu kodus niiet moos läks keema järgmiselt:
3kg põldmarju
1,5kg puhastatud tükeldatud õunu
3,6kg suhkrut

Marjad ja õunad suhkruga potti ja hääästi vaikselt podisema, et kõigepealt suhkur ära sulaks. Siis võib kuumust lisada aga suurelt podiseda ei tohiks. 1,5h keetmist ja purkidesse :)
Head isu!

Juustukoogikesed

Suvi ongi puhkamiseks :) Sai pidevalt ringi sõidetud nii, et kodus kokkamist väga ei toimunudki. Poleks veel nüüdki vaja olnud aga ma lihtsalt võtsin ennast kätte ja otsustasin, et pool aastat tagasi soetatud koogikeste vormid on tarvis sisse õnnistada. Ühel oli siin eile väike tähtpäev ka, seega eile sai ahi tööle pandud ja valmima hakkasid väikesed juustukoogikesed. Mul on 7,5cm põhjadiameetriga vormid (ülemine osa 9,5cm) ja kogusest sain 12 koogikest. Kasutasin netiavarustes leiduvat Christine retsepti, kus sidruni asendasin laimiga.
Kasutasin:
Põhjaks:
150g külma võid
50g suhkrut
1/4tl vaniliini
250g jahu
2 munakollast
Juustukreem:
250g toorjuustu
100ml vahukoort
1 muna
60g tuhksuhkrut
1/2 laimi
50g piimashokolaadi

Põhjaks mudisin kokku või ja suhkru, seejärel munakollased ning viimasena jahu. Tainas tuli mõnus, ei jäänud käte külge ja ei pidanud jahutama kapis enne vormimist, niiet jagasin taigna vormidesse vooderdamiseks.
Kahvliga tegin vormi põhjal oleva taigna sisse augukesed ja viskasin need 15 minutiks 170 kraadisesse ahju, et need kergelt pruunistuksid. Ahjust välja võttes tõstsin korraks kõrvale jahtuma kuni segasin kokku kreemi. Kreemiks vispeldasin kokku toorjuustu suhkru, seejärel lisasin muna. Eraldi kausis vahustasin koore ja segasin toorjuustu hulka. Pigistasin kreemi sisse ka laimi mahla.
Kasutades tordipritsi, jagasin kreemi korvikestesse ja lükkasin need veel kord ahju (150 kraadisesse) 15 minutiks. Kui koogid olid valmis, tõstsin jahtuma. Jahtunud koogikeste peale tegin shokolaasiga triibukesed ja valmis. Maitselt said koogikesed küll mõnusad ja mul on juba miljon mõtet, mida kõike nende vormiskestega veel teha :) Mis siin ikka, nende koogikestega on sügishooaeg minu jaoks ametlikult alanud.

 Head isu!

Õuna-vaniljestritsel

Mulle meeldib pärmitainas. Tõsiselt noh! Sellest saab ju KÕIKE teha. Soolast-magusat, mida iganes. Üldiselt ma teengi kausitäie tainast valmis ja siis vaatan, mida taignaga peale hakata. Kas soolast, lisades küpsetisele soola või magusat, lisades suhkrut. Seekord oli kohe algusest peale plaan stritslit teha, seega tuli ka tainas magus. Täidis tuli stritslisse vaniljemaitseline ja kohupiimane. Täidise tegid kusjuures vennapoeg ja ristipoeg minu juhendamisel :) Poistel oli igav ja andsin neile ülesande kätte, nalja sai nabani :))))))
Kasutasin:

Tainas:
50g pärmi
1 muna
600g jahu
300ml piima
1dl suhkrut
100g võid
1tl soola
1/2tl kardemoni
1/2 muskaatpähklit
Täidis:
200g riccota kohupiimatoru
150g võid
 ~85g vaniljekastme pulbrit
1tl vanilli
120g suhkrut
1,5 suurt õuna
Määrimiseks ja kaunistamiseks:
õli
võid
suhkrut
200g valget shokolaadi

Kogusest tuli kaks kringlit. Viskasin pärmi kausse ja raputasin peale soola ja segasin kuni pärm oli vedel. Seejärel lisasin suhkru, kardemoni ja muskaatpähkli ning soojapoolse piima. Segasin hulka eelnevalt lahtiklopitud muna ja hästi pehme või. Kõige viimasena sõtkusin hulka kolmveerand jahust ning panin taigna rätiku alla kerkima. Mul oli eriliselt soe koht taignale seega kuskil 35 minuti pärast oli tainas juba kahekordseks kerkinud. Lisasin ülajäänud jahu ja sõtkusin. Panin taigna uuesti kerkima ning kui see oli jälle kahekordne siis jagasin kaheks ning rullisin ühest ristkülikukujulise lehe. Lehe keskele pika triibuna tuli pool täidisest. Täidiseks segasin kokku  kohupiimatoru, sulatatud või, suhkru ja vanilli ning vaniljekastme pulbri. Täidise peale jagasin pool eelnevalt kooritud, puhastatud ja viilutatud õuna kogusest.  Kui taignale oli kõik ära jagatud, valmistasin selle ette stritsli punumiseks. Selleks lõikasin kahele poole täidist taignale sälgud sisse nagu pildil näha ja ribasid pidevalt täidise peale kokku tõstes punusin stritsli. Peale raputasin veidi suhkrut. Tõstsin väikse abiga piruka küpsetuspaberile, määrisin õliga ning asetasin umbes 200 kraadisesse ahju. Ahjus oli stritsel kuskil 30 minutit vast. Kui valmis, tõstsin ahjust välja ja määrisin kohe võiga, et see eriliselt pehme jääks. Jätsin rätiku alla jahtuma ja kui oli peaaegu jahtunud, sulatasin shokolaadi tilga piimaga ning niristasin peale. Valmis! Kuna rahvast oli palju siis kiidusõnu sai ka see stritsel kohe eriliselt. Ega midagi, küpsetan sel reedel seda jälle :)

Head isu!

Meekook

Ma olen meekooki söönud kokku 5-7 korral, mitte rohkem ja ka siis ainult väikese tüki poekoogist. Kuna napoleon on minu nr1 kook siis ma ei ole meekoogile erilist tähelepanu pööranud aga kuna viimasel ajal on mõned korrad sellest juttu tulnud ja ma nii ammu polnud seda söönud, oli mul selle maitse juba praktiliselt meelest läinud. Väike julgustus söbrannalt, kes seda valmistanud on, et tegemist on tegelikult lihtsalt valmistatava koogiga ja minu meekoogi küpsetamise idee aina arenes. Eile võtsin ennast kokku ja tegin selle ära. Kogustest tuleb korralik ahjuplaadi suurune kook. Tarvis oli küpsetada põhjad ning nende vahele valmistada kreem. Põhjadeks kasutasin keedutainast. Katsetamiseks võtsin kõige lihtsama Toidutare retsepti. Kõigeks selleks kasutasin:
Põhjadeks:
200g võid
4 muna
4sl mett
8dl jahu
2dl suhkrut
0,5tl soola
2tl küpsetuspulbrit

Hapukoorekreem:
1,5l hapukoort
2dl suhkrut
0,2dl sidrunimahla
1,5tl vanilli
Nii, Alustasin kreemist. Segasin kokku 20% hapukoore suhkru, sidrunimahla ja vanilliga ning panin külmikusse oma aega ootama. Siis hakkasin tainast tegema. Ma olin tegelikult VÄGA skeptiline kui lugesin retseptist, et seda tuleb teha veevannil ja kui mul poleks olnud selleks ideaalset kaussi siis ei oleks ma keedukat teinud. Mul oli aga hiljuti soetatud metallist suur ümar kauss, mis sobis väga hästi ühe suurema poti peale nii, et põhi oli paari cm ulatuses vees. Panin potiga vee keema ja kui vesi hakkas mulisema, keerasin kuumuse poole peale ning asetasin kausi potile. Kaussi tükeldasin kogu või ning lasin sel sulada. Peaaegu sulanud võile lisasin suhkru ja mee ning segasin kokku. Pidevalt segades lisasin eelnevalt lahtiklopitud munad ja seejärel hakkasin vähehaaval jahu lisama. Jahu hulka segasin küpsetuspulbri ja soola. Jahu lisasin dl haaval ja ei sõelunud jahu - no ei ole mina kunagi viitsinud jahu sõeluda ja sellest puudust ei ole tundnud. Kallasin 1dl taignasse ja segasin, siis jälle 1dl ja segasin edasi. Kusjuures kuni lõpuni segasin ma tainast vispliga. Viimaste detsiliitrite ajal pidin ikka kõvasti vaeva nägema - ühe käega hoidsin kaussi ja teisega elu eest segasin :) Aga sai kenasti vispliga, usun, et paremini kui lusikaga. Ehk siis tainas jäigi selliseks ... suhteliselt vedelaks aga samas mitte päris pannkoogitaigna-vedelaks. Ikka kätega sai seda sealt võtta kui tarvis, ei pidanud lusikat kasutama, lihtsalt veniv oli see. Taigna asetasin tunnikeseks külma, kus see veel tahkemaks tõmbas. Nüüd tuli KÕIGE tüütum osa - taigna plaadile määrimine. Kuna minu kõige suurem hirm oli, et põhjad tulevad liiga paksud, tegin ma imeõhukesed põhjad. Noh kui retsept ütles, et sellest kogusest saab 5 plaati siis mina sain 7 ilusat täisplaati. Rullida ma üldse ei üritanudki vaid määrisin kätega selle küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Kõrval oli mul veekauss, kus ma sõrmi niisutasin, et ikka veel ja veel õhemaks tainast saada. Kohati jäi see ikka täitsa läbipaistev. Igat plaati küpsetasin ma 175 kraadises ahjus umbes 5 minutit. Proovisin ka 200 kraadiga aga siis tõmbasid põhjad kohe liialt pruuniks ja oma esimese katsetuse otsustasin teha selliselt, et jätan põhjad heledamad. Eks järgmine kord teen tumedate põhjadega ja vaatame, kas maitse on erinev. Igatahes 6 põhja jätsin heledaks ja ühe lasin täitsa pruuniks. Selle ühe tumepruuni põhja blenderdasin ma jahtudes peeneks puruks, mida kasutasin koogi kaunistamisel. Retseptis oli kirjas, et lõigake kohe ääred sirgeks ja kasutage ääri hiljem kaunistamiseks aga ma tegin ilusad neljakandilised põhjad, polnud sealt midagi lõigata. Lisaks napoleoni kogemusest tean, et kook jääb ilus kui ääred vahetult enne serveerimist lõigata + neid ääri on niiiiiiiiiii maitsev nosida enne päris koogi kallale asumist. :)))))
Kui põhjad valmis ja jahtunud, hakkasin kooki kokku tõstma. Esimene põhi, vahele kreemi, teine põhi, kreemi jne kuni viimase põhja peale jälle kreemi ning kõige peale puistasin selle purustatud tumeda põhja. Kui kreemi tehes mõtlesin, et ei hakka päris 1,5l kokku segama, segan 1,2 või nii siis kreemi põhjade vahele ladudes olin ma väga õnnelik, et ikka terve koguse kreemi tegin ja kui aus olla siis kreemi oleks võinud veelgi olla :) Kuskilt vahelt kreemi välja ei voolanud ja hiljem maitstes oli ka seda piisavalt. Ei palju ega vähe. Juba paar tundu peale valmistamist võtsime esimesed tükid maitsemiseks ja kook oli imehästi läbi imbunud, ju tänu õhukestele põhjadele. Järgmiseks hommikuks oli kook veelgi parem :)
Mis ma oskan öelda, kui olen juba korra seda teinud siis äkki kunagi viitsin uuesti valmistada. Millalgi kui suurem punt inimesi külas on. Kuna põhjade tegemine on täielik pärsssss siis väikest kooki ei viitsiks ma küll vist eales tegema hakata. Maitse suhtes ma olen rahul, vaevalt, et kook pikalt seisma jääb. Arvuti taga lõpetades pakingi paar tükki sisse ja jalutan paar maja edasi kohvile :)

Head isu!

Kreemine rabarberikook

Kuna mulle klassikaline rabarberikook ei istu nii väga, tegin kreemise koogi, kus kasutasin nii toorjuustu kui kohupiimakreemi. Etteruttavalt ütlen, et kook tuli väga super! Hapukas rabarber sobis ideaalselt pehme ja kreemja täidisega. Ma isegi ei ole üldse kindel, kas seda kooki võiks rabarberikoogiks nimetada kuna seda on koogis kõige vähem :) Ma oleksin rabarberit vast rohkem pannud aga mul oli külmikus ainult üks vars. Muidu oleks umbes 1,5 pannud, rohkem ka mitte.
Kasutasin:
190g digestive küpsiseid
60g võid
1 paksem vars rabarberit
400g vanilje kohupiimakreemi
200g toorjuustu
5sl suhkrut
2 muna
1sl vett
Valmistasin põhja purustades küpsised ja segades need sulatatud võiga. Vajutasin selle oma 26cm tordivormi põhja ja panin külmkappi ootele. Tegin seekord veidi paksema ja pehmema põhja, väga hea tuli. Puhastasin rabarberi, lõikasin pikuti pooleks ja hakkisin õhukesteks tükkideks. Rabarberi panin eraldi kaussi, lisasin 3sl suhkrut ja 1sl vett. Segasin ja jätsin minutiks seisma, et mahlad jooksma hakkaksid. Ajasin pliidil panni soojaks ja panin rabarberi-suhkrusegu pannile. Keskmisel kuumusel lasin sel paar minutit podiseda kuni rabarber oli nii pehme, et puulusikaga vajutades läks kergelt katki. Kallasin saadud segu kuumalt pannilt ära, jahtuma. Seejärel segasin omavahel toorjuustu ja kohupiimakreemi, lisasin hulka 2 muna ja 2 sl suhkrut. Kuumutatud rabarberi kallasin koogivormi küpsisepõhja peale ja puulusikaga määrisin selle põhja peale ühtlaselt laiali. Suhkruga kuumutatud rabarber on nagu marmelaad ja seda on hästi kerge määrida. Rabarberi kihi peale jagasin kreemikihi. Kook küpses 40 minutit 175 kraadises ahjus. Jahutasin ja valmis! Kreemi osa on mõnusalt siidjas ja pehme maitsega, millele annab vunki rabarberikiht. Väga mõnus ja tasub proovida!

Head isu!

Värvilised grillvardad

Vahepeal on tegelikult saanud ju ka grillida ja kirja panen ma eestlastele juba hästi tavalise mõtte, nimelt köögiviljade grillimise. Kirja panen ma selle tõttu, et paljud esiteks ei tea mida valida varda otsa ja teiseks, et enamasti visatakse pestud köögiviljad vardasse ja kohe lõkkele. Minu jaoks jääb selline asi veidi maitsetuks ja seetõttu lisan ma viljadele lihtsa marinaadi, mis muudab maitset tunduvalt paremaks! Kasutasin oma kõige lemmikumaid vilju ja vardad said imehead! Panen kirja umbkaudselt oma kogused selleks, et oleks näha mis koguse peale 0,5 dl marinaadi läks. Alljärgnevast sain 18 varrast.
Kasutasin:
suvikõrvits (mõni teab seda zukiinina, või kabatšokina jne)
3 punast sibulat
2 paprikat
5 tomatit (pisemat sorti)
500g shampinjone (värsked)
2 pk Halloumi juustu
Kaste
0,2dl sojakastet
0,2dl balsamico kastet
0,1dl õli
Kastme segasin lihtsalt kõik kokku ja sellega polegi muud tegemist. Ülejäänud vardasse topitavad asjad hakiti väiksemaks ja pandi kokku ühte kaussi, välja arvatud juustu ja seened. Kallasin köögiviljade peale kastme ja segasin kõik hästi läbi. Seened võiks lõigata pooleks ja need saab panna kaussi kõige peale ja veidi neid marinaadiga koos olevate köögiviljade peal ringi veeretada, et need ka soolaka maitsega kokku saaks. Võib ka tsipa kastet alles jätta ja veel ainult seentele pritsida. Köögiviljade hulka ma neid ei pane kuna need lähevad lihtsalt katki. Juust marinaadi ei vaja, see on piisavalt soolakas ja maitsekas. Edasi kõik vaheldumisi tikkude otsa ja grillile. Need 18 varrast kadusid küll jube kiirelt :)

Head isu!

Kamavaht maasikatega

Maasikaid jäi veel veidi alles ja et need halvaks ei läheks, pidin need ruttu ära kasutama. Tegin maasikamaitselist kamavahtu. See magustoit on jällegi maailma lihtne ja hea aga samas sobib kasutamisel ka peenemal üritusel :)
Kasutasin:
200g toorjuustu (mul vähe soolakas philadelphia)
200ml vahukoort
3 sl kamajahu
4 sl suhkrut
8 maasikat
Blenderdasin toorjuustu ja maasikad ühtlaseks. Vahukoore vahustasin suhkruga ja segasin hulka kamajahu. Vahukooresegule lisasin maasika-toorjuustukreemi ja segasin hästi ära. Valmis. Eriti lihtne ja hämmastavalt maitsev. Mulle meeldib see magustoit rohkem kui ta on veidi külmikus seisnud, et toorjuust saab natukene tahkemaks tõmmata. Ilus kaunistus peale ja voilaa. Sööks selle magustoidu üksi ära aga ei, kuna ma kokkan viimasel ajal liiga palju magusat, läheks see ilmselgelt liiale :)))

Head isu!

Lumepallisupp

Tundub, et olen magustoitude lainel :) Vahepeal sai lumepallisuppi teha. Veel aasta tagasi julgesin ma öelda, et pole kunagi lumepallisuppi söönud. Ma ei tea kas see ka tõsi oli aga ma ei mäletanud küll, et oleksin saanud. Idee mingist magusast munasupist kõlas minu peas sama õõvastavalt nagu kunagi kooli ajal lõunaks pakutud karamellikissell. Vot oli asi mida mina ei suutnud süüa. Mul ei olnud kisselli enda maitse vastu midagi AGA ajaks mil me sööklasse jõudsime, oli kisselli peale tekkinud paks "nahk" ja vot see minu jaoks asja ära rikkuski. Ma lihtsalt ei suutnud seda süüa. Samuti ei salli ma kui piimasupi peale mingi õrn nahakiht tuleb ... ei tea, minu kiiks lihtsalt. Ühesõnaga ei osanud ma lumepallisupist ka midagi arvata kuni kaasa ema seda pool aastat tagasi pakkus. Ma olin üllatunud kui hea see oli :) Sel hetkel kui seda sõin, otsustasin, et teen seda varsti ise ka. Kui ükspäev kl 07 ärgates ma köögi laualt resti mune avastasin (õhtul neid seal veel ei olnud seega kujutage ette minu hämmingut), oli kindel, et läheb lumepallisupi tegemiseks.
Kasutasin:
Kisselliks
1l piima
6 munakollast
6sl suhkrut
1 tl vaniliini:
Beseeks
6 munavalget
2dl tuhksuhkrut
1tl vaniliini
0,5-1l piima keetmiseks

Kisselliks kuumutasin piima ja piimale lisasin eelnevalt suhkru ja vaniliiniga vahustatud munakollased. Kuumutasin paar hetke veel ja valmis. Beseeks vahustasin munavaged vaniliiniga segatud tuhksuhkruga kõvaks vahuks. Ajasin piima keema (õrnalt, mitte nii, et pott väriseb) ja hakkasin piima sisse lusikaga munavalgetörtsusid tõstma. Panin potti nii palju törtse kui mahtus ja siis keerasin need korra veel vedelikus ümber, et teine pool ka valmiks ja tõstin piima seest välja ning jagasin järgmised portsud munavalget piima sisse kuniks munavalge otsa sai. Serveerides kallasin kausikesse kisselli ja lisasin mõned munavalgetörtsud. Päris hea sai ikka :) Kogustega on nii, et minu arvates nende munavalgetörtsude järgi oleks pidanud kisselli rohkem olema. Mul sai kissell otsa kui ligi pooled törtsud alles olid. Järgmine kord teeksin törtsusid vast neljast munast...

Head isu!

Külm karulaugusupp

ETV hommikusaates nägin nõgesesupi valmistamist ja tegin ise sama asja karulaugust. Tegemist on mõnusalt kerge supiga, mis sobib nii eelroaks suuremale söögile või täitsa omaette roaks.
Kasutasin:
500ml maitsestamata jogurtit
150g värsket kurki (u pool pikast kurgist)
50g karulauku
kirsstomateid
tükeldatud kurki
soola
pipart
Koorisin kurgi ja blenderdasin selle koos karulaugulehtedega. Blenderdamisel lisasin paar supilusikat jogurtit. Blenderdatud segu kallasin kaussi ja lisasin ülejäänud jogurti, kirsstomatid, tükeldatud kurgi, soola ja pipra vastavalt maitsele, segasin ja valmis :) Sinna võib lisada kõike maitse järgi, näiteks paprikatükke jne, kõik sobib.

Head isu!

Maasika-rabarberi krõbedik

Sai ühest ilusast aiast paar rabarberit üles kistud ja hirmus isu oli hapuka magustoidu järele. Ei tahtnud lihtsalt rabarberikooki vaid midagi huvitavamat hooaja alustuseks. Rabarberi krõbedik. Selleks magustoiduks on tarvis tõesti vähe materjali ja samas on tegemist IMEHEA maiusega. Ma tegin seda esimest korda ja ma olen lausa üllatunud kui hea see on. Väikese muudatusena lisasin ka maasikaid. Käisin täna turul ja no ma ei saa sealt ilma maasikateta ära tulla! Ühesõnaga rabarber ja maasikad olemas, vaja veel veidi jahu, demerara suhkrut ja võid.  Lisandiks vaniljejäätis. Jäätis annab sellele magustoidule väga palju juurde, kindlasti soovitan!
Kasutasin väikest neljakandilist ahjuvormi, millest saab 4 suurt või 6 väiksemat portsjoni.
Kogused järgmised:
2 paksu vart rabarberit
10 maasikat
3sl suhkrut (kuhjaga)
40g võid
75g jahu
75g demerara suhkrut
2sl vett
Koorisin ja hakkisin rabarberid, ma lõikasin varred pikuti pooleks ja tegin umbes 2cm pikkused jupid. laotasin jupid ahjuvormile, raputasin peale 3sl tavalist valget suhkrut ning lisasin vee. Ahjuvormi asetasin 10 minutiks 180 kraadisesse ahju. Vahepeal kallasin ühte kaussi kokku jahu, suhkru ja või. Näppisin need omavahel sassi, et tekiks puru. Võtsin ahjust rabarberi välja ja hakkisin selle peale maasikad pooleks ning kõige peale jagasin puru. Vorm ahju tagasi ja lasin sel seal olla veel 35 minutit kuni puru oli helepruun ja viljade mahlad puru all mullitasid. Serveerides jäätisepallike kõrvale ja imehea maius oli valmis. Kui tagant järele mõelda siis on mul hea meel, et maasikaid lisasin. Need annavad mõnusat magusust hapukale rabarberile. Samuti jäätis. Peale maitsmist palus kallis kaasa endale kohe ühe suurema portsu tõsta :) Pean ütlema, et ka mina sõin seda kaks väiksemat portsu õhtu jooksul :)))

Head isu!

Lõhe Aasiapärases marinaadis

Ma ei tee pidevalt erinevaid roogasid. Üritan ikka vahepeal miskit täiesti uut valmis teha aga üldiselt ikka sama tooraine lihtsalt erinevas kuues. Seekord siis hästi tavaline tooraine meie puhul aga täiesti erinevalt kui tavaliselt seda teinud olen. Esiteks ei ole see ahjus vaid hoopis pannil tehtud. Kasutatud kogusest jätkub umbes neljale.
Kasutasin:
800g lõhefileed
2tl tuhksuhkrut
2tl valge veini äädikat (või sidrunimahla)
3sl sojakastet
3sl päevalilleõli

Lõikasin kalafilee naha küljest lahti ja tegin väiksemateks tükkideks, et oleks parem praadida. kallasin marinaadi koostisosad kokku ning segasin kuni suhkur oli täielikult sulanud. Segu kallasin kala peale ja keerutasin kala selle sees. Pikalt pole vaja seda marineerida, mul seisis see umbes paar minutit kuni pann kuumenes.Võtsin marinaadist mõned tükid, panin pannile ja pruunistasin õrnalt igast küljest. Seejärel keerasin kuumuse veidi alla ja panain pannile kaane peale, et kala seest ka kenasti valmiks. Serveerisin kerge salatiga. Väga lihtne aga täiesti teistsugune :) Suhkru ja sojakastme kooslus andis väga huvitava maitse, mis sobib lõhele. Natukene "magusjas" aga samas siiski sojaselt soolane :)))))))))) Seda, kas toit tuli hea või mitte, tean kalli kaasa pealt kuna ta parajalt pirtsakas on. See talle meeldis ja palus teinegi kord teha. Teen! Mulle ka väga meeldis. Hästi sobib see just kas kerge rohelise salati kõrvale või sisse.

Head isu!

Daimi kook

Täna oli igati ilus päev! Ilm oli imekena, head sõbrannad-sõbrad olid külas, sai pargis jalutatud, mänguväljakul kiigutud ja kiire käigu vanaema juurdegi tehtud. Lisaks kõigele ka eile õhtul valminud Daimi koogiga maiustatud :) Terve tegus päev seljataga, väike mees magama pandud ja suurem linnapeale poistega õlut jooma saadetud, on hea hetk iseendale, et päeva peale tagasi vaadata ja maitsed kirja panna.
Kallis kaasa räägib mulle tegelikult juba ammu, et ta ootab mult ühte imehead Daimi kooki. Põdras on see huippu populaarne vist. Neil töö juures koosolekutele alati seda tellitud ja kui nüüd õigesti mäletan oma ülelahe kohtumisi siis olen minagi seda seal saanud. Maitset ma ise ei mäleta, ainult emotsiooni - tulin järjekordselt töökoosolekult Helsinkist kui sadamas autosse istudes esimese asjana kaasale välja paiskasin: "Sa ei usu aga ma sain ELUHEAD kooki täna ja see polnudki minu tehtud" :))) See maitse oli nii hea, et unustasin ennast kooki nautima selle asemel, et iga ampsuga mõelda, millest see koosneb ja kuidas ise seda järele teha. Seetõttu otsisin välja mõne soomekeelse saidi ja blogi ning mitme lehe peale kokku ma selle koogi ära tegin. Eile tegin seda kooki tegelikult juba teist korda aga kuna esimest korda retsepte järgides olin juba kindel, et tahan üht-teist teisiti teha, pidin eile kokkamise uuesti ette võtma. Väikesed parandused retseptis tehtud ja võiks öelda, et kook tuli päris hea! Kohapeal põdras nägin ma seda kooki ka sügavkülmas, mina oma kooki ei külmutanud ja ma ei tea kas neil on sügavkülmas sama retseptiga asi või on see midagi muud. Ma ei tule poes olles kunagi selle peale, et sügavkülmast koju kook kaasa osta. See tundub kuidagi.... mage. Sügavkülmutatud kaup on üldiselt suhteliselt rämps. No jah, sealt leiab ka juurvilju ja mida kõike veel aga see pole ikkagi sama mis värske kaup.
Niisiis koogi jaoks kasutasin:
Põhi:
2 muna
1,5dl suhkrut
1,5dl jahu
0,5tl küpsetuspulbrit
1spl kakaod
50g võid
Täidis:
5dl piima
2,5dl vaniljekreemi pulbrit
100g valget shokolaadi
Kate:
250g Daimi shokolaadi
1dl vahukoort
100g Daimi krõbinaid

Koostisosasid päris palju aga kõik on äärmiselt lihtne. Põhja valmistamiseks ahi 200 kraadi peale eelsoojenema ja munad suhkruga vahustada. Kuivained omavahel segada ning lisada munasegule. Või sulatada ning ka segusse kallata. Saadud tainas kallata ümmargusse tordivormi (kasutasin seekord 28cm vormi) ja pista ahju 15-20 minutiks. Vaata, et pruune laike peale tekkima ei hakkaks, siis võta juba ahjust kohe välja! Need laigud annavad mahedamale koogile minu arvates juba nö kõrbenud maitset. Samal ajal kui põhi ahjus küpseb, sulata shokolaad kastrulis vahukoorega. Shokolaadi osa sulab kiirelt aga iirise sulamine võtab aega niiet varu kannatust. Kõik iirise tükid võiksid ikka sulatatud saada. Vahepeal valminud põhi kummuta vormist välja lõikelauale ja lase hetk jahtuda ning lõika lapikult pooleks, et tekiks kaks põhja. Nüüd valmista vaniljekaste. Ma ei soovita seda varem valmis teha kuna seistes muutub see paksemaks ja seetõttu on seda keeruline määrida. Vaniljekreemi jaoks vispelda kokku piima ja pulber, sulata valge shokolaad ning lisa kreemile. Nüüd võta alumine põhi kandikule ja määri sellele kergem kiht sulatatud Daimi shokolaadi ja selle peale jaga pool vaniljekreemist. Peale aseta teine põhi ning määri sellele ülejäänud vaniljekreem. Kreemi peale puista Daimi krõbinad ja kalla mõnus kiht shokolaadi :) Valmis!
Ma ise ei üritanudki seda paari tunni pärast süüa vaid lasin üleöö seista, üldiselt on sellised koogid siis paremad. No on ikka hea asi küll!  Kaasa oli igatahes väga rahul ja mina ka. Võimalik, et kunagi poes uurin seda sügavkülma koogi karpi ka ja vaatan millest see tehtud on. Äkki proovin seda varianti ka kui tegemist pole lihtsalt minu poolt valmistatud koogi sügavkülmutatud variandiga :))) Samas .... äkki pistaks ühe tüki sügavkülma ja hommikul maitsen? Hmm... jääb vist ikka ära. Tegemist siis ju "sügavkülmutatud" koogiga, mismõttes? Ma ei pea seda sügavkülmutama, ma söön selle kohe ära :)))

Seda kooki on hetkel veel alles, meil kallite külalistega oli nii palju muud tegemist, et saime kõik ainult ühe koogitüki. Niiet lähemad huvilised on oodatud. Ärge lubage mul seda üksi ära süüa!!!

Head isu

Valge shokolaadi kook

See on jälle "teistsuguste" kookide repertuaarist. Varem oli sõna teistsugune minu jaoks veidi halvamaiguline aga viimasel ajal ma pidevalt üllatun "teistsugustes" toitudes. Leidsin selle retsepti kunagi internetiavarustest ja panin ootele. Nüüd, peale retsepti väikest modifitseerimist sai see ka läbi proovitud. Ootele sai see pandud kahtlaselt lihtsate koostisosade tõttu, mis minu arvates tegid koogist...saiapõhjalise. Sai ei ole minu jaoks kook, seetõttu ma väga ka biskviiti ei armasta. Nüüd on kook aga läbi proovitud ning ohoo, ma teen seda kooki kindlasti ühena esimestest kui peale kolimist kallid sõbrad külla tulevad :) Koostisosad on tõesti hämmastavalt tavalised ja valmistada ülilihtne. Nö saiaosa koogil ei meenuta absoluutselt saia vaid on saia välimusega tihke(või mahlane) shokolaadikook :) Kuna mul koogi sisu natukene alla vajus, kasutasin kreemiosas rohkem kreemi kui algupäraselt ette nähtud, et kook tasane tuleks. Lisaks meeldib mulle mõnusalt paks ja mahlane kate. Tegelikult on mul hea meel, et alla vajus, kui terve kook oleks sama paks tulnud kui äärepoolne ala siis ma arvatavasti vähendaksin koguseid, et nii paks ei tuleks. Mitte, et see hea ei oleks aga mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi väga paksud koogid, see kohustub kuidgi palju korraga sööma :))) Kook vajus veidi arvatavasti seetõttu, et algupärane retsept nägi ette isekerkivat jahu. Noh, seda ilmselgelt mul polnud, seega valmistasin selle ise jahu küpsetuspulbri ja soolaga segades.
Sisu:
265g võid
250ml piima
150g shokolaadi
250g jahu
3tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola
250g suhkrut
2 muna
1tl vaniliini
Kate:
400g toorjuustu
85g võid
150g suhkrut
80g hakitud sarapuupähkleid
1/2tl vaniliini

Sisu jaoks segasin kausis omavahel jahu, suhkru, küpsetuspulbri ja soola. Kastrulis sulatasin koos või ja piimaga shokolaadi, lisasin sinna ka vaniliini. Kui shokolaad oli täielikult sulanud, kummutasin kastrulis oleva segu jahusegule juurde ja vispeldasin kõik kokku lisades 2 eelnevalt lahtiklopitud muna ning kallasin segu tordivormi. Küpsetasin 60 minutit 160 kraaadi juures. Küpsemise ajal meisterdasin katte, milleks segasin toasooja toorjuustu suhkru, vaniliini ja pehme võiga. Segusse lisasin ka kolmveerand pähklitest. Väikese osa jätsin kaunistamiseks. Alguses tundus mulle või kogus kattes suhteliselt suur ja üldse ma ei mõistnud miks see seal olema peaks. Tegelikkuses teeb või katte mõnusalt tugevaks ja ei lase midagi kuhugile vajuda-voolata. Võtab täpselt sellise kuju nagu tarvis on. Minu kasutuses oli vähese soolaga või, seetõttu on suhkrut 150g, võimalik, et ilma soolata võid kasutades läheks ka suhkrut vähem. Maitstes saate ise otsustada :) Kui kook ahjus valmis, võtsin välja ja lasin täielikult jahtuda. Jahtunult eemaldasin vormi servad ja katsin koogi toorjuustukreemiga ning puistasin peale pähkleid. Enne serveerimistlasin koogil üleöö seista. Tõesti hea kook sai ja tänud Kerstinile ja väikesele Kirkele, kes seda hävitada aitasid! Kirke küll mõttejõuga kuna tema Radek pidid hävitamist kõigest pealt vaatama alles :)

Head isu!

Edit! Deem, ma just tulin köögist, kus ma jälle ühe tüki pintslisse panin...aina enam hakkab see kook mulle meeldima ja isegi kallis kaasa, kes teinekord julgeb pirtsutada, on täna väga rahul :)

Shokolaadine toorjuustukook

Ma ei ole pikka aega suurelt kokanud, ikka samad vanad retseptid on käsil. Ei mingit katsetamist. Ma olen juba jälle kolimise lainel ja ärevus on nii suur, et ei suuda kokkamise peale nii palju mõelda. Mõtted on kodus ja koduses köögis juba :) Lisaks on pooled meie asjad juba sinna ära kolitud, ehk mul on siin minimaalselt nõusid. Viimased kolm küpsetamist olen ühte ja sama retsepti proovinud, tahtsin seda ideaalseks saada. Sain lõpuks ja panen nüüd kirja :)
Mõne koogi puhul olen kirjutanud, et parim kooki siiani... imelik on aga pean seda jälle ütlema! Toorjuustune shokolaadikook nagu ma ka enne teinud olen aga mitte päris.
Kasutasin:
Põhi:
0,7dl jahu
2,5sl kakaopulbrit (magusat)
0,7dl hakitud sarapuupähkleid
70g võid
1/4tl soola
1dl suhkrut

Kate:
200g Kalevi tumedat shokolaadi kirssidega
1/4tl soola
1,7dl suhkrut
1,5sl kakaopulbrit (magusat)
1,75dl vahukoort
400g toorjuustu
2 suurt muna
rummiessentsi

Minu jaoks on oluline kasutada just kirsishokolaadi, see annab väga hea lisamaitse koogile. Igatahes, põhjaks segasin omavahel jahu, soola, suhkru, kakopulbri ja pähklid. Sulatasin või ning segasin hulka. Mätsisin materjali vormi põhja ning küpsetasin 160 kraadi juures nii 15 minutit. Katte jaoks vahustasin toasooja toorjuustu suhkru ja soolaga. Vahukoore kallasin kastrulisse, lisasin kakaopulbri ja kuumutasin keemiseni. Shokolaadi sulatasin. Sulanud shokolaadi segasin toorjuustuvahu hulka. Samasse kaussi kallasin ka kuumutatud vahukooresegu. Lõpuks lisasin rummiessentsi ja kloppisin hulka munad. Katte kallasin eelnevalt küpsetatud põhjale ja katsin tordivormi hõbepaberiga. Ahju kuumutasin 150 kraadiseks, panin ahju põhja kausi veega ja ahju restile veekausi kohale tõstsin koogi. Küpsetasin 75 minutit, lasin suurema kuuma ahjust välja ja sulgesin ahju ukse ning lasin koogil ahjus järelküpseda. Kuna tegin koogi õhtul, jätsin selle terveks ööks ahju ja hommikul tõstsin külmikusse. Kui oleksin hommikul teinud, oleksin vast paar tundi lasknud koogil ahjus järelküpseda, kuni ahi on täielikult jahtunud.
Põhi tuli ideaalne välja - sellega on varem mul probleeme olnud siin aga tundub, et sain kogused õigesti paika. Kate oli ka superpehme ja no täpselt selline nagu olema peab. Seetõttu ei tahtnudki retsepti enne avaldada kui saan ise 100% kõik õigesti :)

Head isu!

Hiinapärane magushapu kana

Tegin eile tavalist nuudlirooga aga kana seekord vähe teistsuguselt. Magushapus kastmes nimelt. Väga mõnus tuli ja retsept ruttu kirja enne kui meelest läheb!!!
Kasutasin:
450g kanafileed
3sl maisitärklist
2sl sojakastet
1 muna
1 paprika või konserveeritud paprika tükke
2 keskmist sibulat
1  ananassikonserv (227g)
1tl riivitud ingverit
1tl riivitud küüslauku
Kastmeks:
227g ananassikonservi vedelik
0,3dl vett
3sl valget veiniäädikat (kui puudub siis pigista sidrunit)
2sl sojakastet
1sl maisitärklist
2sl ketšupit
2sl suhkrut
Kana lõikasin meelepärasteks tükkideks ja kausis segasin tükkide hulka ühe lahtiklopitud muna. Seejärel lisasin sojakastme ja maisitärklise. Segasin. Liha panin kõrvalse seisma ja valmistasin kastme, milleks segasin kõik ained omavahel kokku. Kana praadisin pannil mitmes osas kuldpruuniks ja jätsin oma aega ootama. Edasi panin pannile tükeldatud paprika (mul oli konserv), sibula, ananassi, küüslaugu ja ingveri. Küüslaugu ja ingveri võib ka välja jätta kui mõnele ei istu, magushaput maitset need komonendid ei mõjuta. Mulle endale lihtsalt meeldivad need :) Kuumutasin veidi kõiki komonente pannil ning kallasin peale varasemalt segatud kastme. Seejärel lisasin pannile kana ning segasin veidike, et kõik omavahel seguneks. Valmis serveerimiseks! Väga hea nuudliroa kõrvale.

Head isu!

Kevadine kõrvits ja esimesed istutamise mõtted

Ise me eelmisel suvel kõrvitsat maha ei istutanud ja kui sügise lõppedes 2012 kevade peale mõtlema hakkasin, tuli meelde, et mul on ju üks väike tegelane, kellele oleks jube hea kõrvitsat sisse sööta. Poepüreed ei ole eriti teema minu jaoks... kui siis ainult teel olles aga üldjuhul minimaalselt.

Appi tuli mulle kallis sõbranna, kelle kaudu sain ühe mõnusa kõrvitsa, mille panin maal laua alla oma aega ootama. Eks ise vaikselt kartsin ka, et kaua see kõrvitsapoiss mul vastu peab. Märtsi alguseni pidasin vastu ja rohkem ei julenud oodata, lõikasin kõrvitsa lahti. Ühest poolest tegin kohe potitäie kõrvitsasuppi ja teise poole jagasin kaheks: üks püreeks ja teine ära kinkimiseks (see läks ka püreeks). Kõige vahvam asjaolu selle kõige juures oli see, et kõrvitsa sees mõned seemned olid juba idanema läinud ja seal kasvasid väikesed taimed :)))) Ega kaua polekski see vastu pidanud, taimed oleks suureks kasvanud ja kõrvitsa lõhki löönud...äkki :)
Kõrvitsa ettekasvatamise jaoks on vist küll vara veel aga ma ei raatsinud neid taimi lihtsalt minema visata, nii ilusad kahe lehega armsakesed olid. Otsisin paar korralikumat välja ja pistsin need potti, eks vaatame mis neist saab.

Kevad tuleb, asju on vaja istutada, kasvuhoonele uus kile osta ... emal juba paprikad-tomatid maas, mõne taime saan ka küla pealt. Ise saan üht-teist alles aprilli alguses, kui koju jõuame, istutama hakata. Eks maitseainepeenar vajab basiilikat ja tüümiani ning rosmariini hakkan nüüd ka kasvatama. Oma sidrunmelissist peenras tahan lahti saada. Kui keegi melissipoegi soovib siis mul neid jagada. Estragonipoegasid võin ka anda, see nii laiali juured ajanud, pean seda kärpima veits. Oh ma mõtetega juunikuuse jõudnud juba :)))

Ilusat kevade ootust!

Juustukook martsipaniga

 Sünnipäevaks aga mitte päris...ei saa öelda ka, et poolsünnipäevaks kuigi viis on minu jaoks rohkem pool kui kuus. Viis on pool kümnest ja kümme tundub tervik. 12 ei ole tervik, 12 on tosin ja rääkides poolest, ei mõtle ma kunagi kuus ... Läks segaseks :)
Igatahes kukleid ma teha ei viitsinud ja kuna oli muud tähistamist samal päeval, otsustasin koogi kasuks. Valmis martsipanist ajendatud toorjuustukook. See oli midagi väga erinevat kookidest mida tavaliselt teen või mis oleks rohkem minu maitse aga kook sai imekena ja kuigi maitstes otsisin ma iga ampsu juures viga, midagi, mis mulle ei meeldiks, et ma saaksin öelda, et seda kooki ma enam ei tee. Otsisin kasvõi ühte maitset, mis mind häiriks...ma ei leidnud seda. Ja ei saa öelda, et ma ei otsinud piisavalt. Tegemist suhteliselt värske maitsega koogiga, kus kerget küpsetamist vajavad vaid põhjad. Algupärane idee tuli jälle Nadja kokaraamatust aga mida rohkem ma seda raamatut sirvin, seda rohkem ma fustreerun. Sealsed retseptid ja nende kirjeldused ei lähe kokku. Veel vähem lähevad kokku kirjeldused ja kõrval olevad fotod. Kui sul ei ole pilti täpselt sellest koogist mille retsepti sa jagad siis palun jäta pilt lisamata. Nadja kookidest on minule aja jooksul tekkinud illusioon ideaalist ja nüüd seda raamatut omades purunes see täielikult. Nagu see raamat oleks valminud väga kiirustades ja läbimõtlematult. Retseptid oleks nagu hoo pealt valmis visatud nagu pühapäevahommikused pannkoogid, et mõni läheb ikka kõrbema. Mina ootasin midagi imelist aga sain keskpärase. Jah, ma ei ütle, et halva kuna ideid ma sealt saan aga keskpärane ei ole hea, rääkimata ideaalsest.
Koogi juurde :) Huvitav oli mõte koogi põhi teha martsipanist ja munavahust ja vahele toorjuustukreem.
Kasutasin:
põhjad:
400g martsipani
5 munavalget
toorjuustukreem:
400g toorjuustu
300ml vahukoort
1 suurem sidrun
100g suhkrut
1tl vaniliini
2 lehte želatiini

Alustasin põhjadest. Tükeldasin täielikult toasooja martsipani (kui keegi peaks mingil põhjusel seda külmas hoidma) ja vahustasin selle munavalgetega kuni martsipanitükid olid praktiliselt kadunud ja tekkinud oli kreemjas mass. Viimased tükid lükkasin lusikaga vastu kausipõhja puruks kuna ei tahtnud liialt kauaks jääda mikserdama. Jagasin massi visuaalselt kolmeks. Võtsin oma 28cm diameetriga ümmarguse koogivormi ja määrisin ühe osa massist küpsetuspaberiga vooderdatud põhjale. Küpsetasin seda 175 kraadi juures kuni 20 minutit. Päris pruuniks see ei läinudki. Vaatasin äärte järgi, mis hakkasin pruunistuma, et need liiale oma värviga ei läheks. Kui ääred liiga pruuniks lasta, hakkab see murduma. Ahjust välja võttes aitasin põhja ääred noaga vormi küljest lahti ning pika noaga kontrollisin ka taigna ja paberi vahelt, et see kenasti lahti oleks kuna põhjad on suhteliselt õhukesed, võivad need kergelt puruneda. Valmistasin nii 3 põhja. Vahepeal jõudsin mikserdada toasooja toorjuustu vahukoorega. Lisasin sinna 100g suhkrut, vaniliini ning ühe suure sidruni koore ja mahla. Kuna minu arvates ei olnud saadud segu piisavalt tugeva koostisega, otsustasin jooksvalt sinna ka 2 lehte želatiini sisse sulatada. Kallasin sulanud želatiini otse segusse ja mikserdasin, et jaotuks ühtlaselt. Segu jagasin põhade vahele ja peale. Kõige peale raputasin mandlilaaste. Mul seisis kook külmikus 5 tundi enne kui lahti lõikasin ja selle ajaga olid põhjad juba mõnusalt pehmeks imbunud ja sisu kenasti tahkemaks tõmmanud.
Kuidas veel kommenteerida... martsipani maitse ei ole liiga tugev kui mõni seda kardab. Ma ise arvasin, et selle maitset on isegi rohkem tunda aga ei. Kook ei tulnud ka liialt magus, täpselt paras ja sidrun annab sellele mõnusa värskuse, mis martsipani kõrval on väga sobilik. Need ja paljud teised mõtted käisid minu enda peast läbi iga ampsuga aga iga oma kahtluse sain järgmise ampsuga ümber lükatud.
Soovitan proovida!

 

 Head isu!