Ise me eelmisel suvel kõrvitsat maha ei istutanud ja kui sügise lõppedes 2012 kevade peale mõtlema hakkasin, tuli meelde, et mul on ju üks väike tegelane, kellele oleks jube hea kõrvitsat sisse sööta. Poepüreed ei ole eriti teema minu jaoks... kui siis ainult teel olles aga üldjuhul minimaalselt.
Appi tuli mulle kallis sõbranna, kelle kaudu sain ühe mõnusa kõrvitsa, mille panin maal laua alla oma aega ootama. Eks ise vaikselt kartsin ka, et kaua see kõrvitsapoiss mul vastu peab. Märtsi alguseni pidasin vastu ja rohkem ei julenud oodata, lõikasin kõrvitsa lahti. Ühest poolest tegin kohe potitäie
kõrvitsasuppi ja teise poole jagasin kaheks: üks püreeks ja teine ära kinkimiseks (see läks ka püreeks). Kõige vahvam asjaolu selle kõige juures oli see, et kõrvitsa sees mõned seemned olid juba idanema läinud ja seal kasvasid väikesed taimed :)))) Ega kaua polekski see vastu pidanud, taimed oleks suureks kasvanud ja kõrvitsa lõhki löönud...äkki :)
Kõrvitsa ettekasvatamise jaoks on vist küll vara veel aga ma ei raatsinud neid taimi lihtsalt minema visata, nii ilusad kahe lehega armsakesed olid. Otsisin paar korralikumat välja ja pistsin need potti, eks vaatame mis neist saab.
Kevad tuleb, asju on vaja istutada, kasvuhoonele uus kile osta ... emal juba paprikad-tomatid maas, mõne taime saan ka küla pealt. Ise saan üht-teist alles aprilli alguses, kui koju jõuame, istutama hakata. Eks maitseainepeenar vajab basiilikat ja tüümiani ning rosmariini hakkan nüüd ka kasvatama. Oma sidrunmelissist peenras tahan lahti saada. Kui keegi melissipoegi soovib siis mul neid jagada. Estragonipoegasid võin ka anda, see nii laiali juured ajanud, pean seda kärpima veits. Oh ma mõtetega juunikuuse jõudnud juba :)))
Ilusat kevade ootust!
No comments:
Post a Comment