Vaarikapeenar

Alates ajast, mil metsakodu soetatud sai, olen ma unistanud vaarikapeenrast. Läinud on palju...4 aastat? ja lõpuks sain väga hea diiliga palju taimi. Aitäh Annale orgunni eest! Tuli külla ja pagassis ilutses 35 taime :) Täna hakkasin peenart rajama. Teate KUI raske on peenra rajamine heinamaale??? Võttis võhma ikka korralikult välja aga pole hullu. Plaan oli selline, et tuleb kaks kitsast peenart, mille vahelt muruniidukiga läbi saab. Nädalavahetusel võtsin vikatiga heina maha ja isa lasi muruniidukiga ka veel üle, et parem kaevata oleks. Täna peale metsas müttamist hakkasin kaevama. peenar tuli umbes  40cm lai ja 6m pikk. Eemaldasin mätta ja uuristasin nii sügavaks kui võimalik aga meil on paha pinnas, väga kivine, niiet sain peenra vaid nii labidasügavuseks. Põhja tassisin vana virtsa. Kui koha ostsime 4 aastat tagasi, tellisime hunniku sõnnikut. Hunnik oli nii suur, et oleme sellest ainult pool ära kasutanud ja teine pool on enamuses mullaks muutunud. Sedasama virtsa viskasin oma kraavi põhja ja kastsin voolikust. Järgmisena jagasin taimed u 40cm vahedega peenrale ja tassisin peale uue viljaka mulla. Vajutasin kinni ja kastsin uuesti. Kõige peale kraapisin varem välja aetud mulla ning katsin niitmisest tulnud rohuga. Rohi pidavat niiskust hoidma või midagi sellist ... ma täpselt ei saanudki aru aga pidavad hea saama :)))) Täna tegin ühe peenra, homme tuleb teine kõrvale. Ma kohe tunnen kui rahul ma endaga olen, tänane päev läks asja ette! Mul on järgmiseks suveks igal juhul vaarikakoogi valmistamise päev broneeritud niiet ... parem oleks!

Kevadine kõrvits ja esimesed istutamise mõtted

Ise me eelmisel suvel kõrvitsat maha ei istutanud ja kui sügise lõppedes 2012 kevade peale mõtlema hakkasin, tuli meelde, et mul on ju üks väike tegelane, kellele oleks jube hea kõrvitsat sisse sööta. Poepüreed ei ole eriti teema minu jaoks... kui siis ainult teel olles aga üldjuhul minimaalselt.

Appi tuli mulle kallis sõbranna, kelle kaudu sain ühe mõnusa kõrvitsa, mille panin maal laua alla oma aega ootama. Eks ise vaikselt kartsin ka, et kaua see kõrvitsapoiss mul vastu peab. Märtsi alguseni pidasin vastu ja rohkem ei julenud oodata, lõikasin kõrvitsa lahti. Ühest poolest tegin kohe potitäie kõrvitsasuppi ja teise poole jagasin kaheks: üks püreeks ja teine ära kinkimiseks (see läks ka püreeks). Kõige vahvam asjaolu selle kõige juures oli see, et kõrvitsa sees mõned seemned olid juba idanema läinud ja seal kasvasid väikesed taimed :)))) Ega kaua polekski see vastu pidanud, taimed oleks suureks kasvanud ja kõrvitsa lõhki löönud...äkki :)
Kõrvitsa ettekasvatamise jaoks on vist küll vara veel aga ma ei raatsinud neid taimi lihtsalt minema visata, nii ilusad kahe lehega armsakesed olid. Otsisin paar korralikumat välja ja pistsin need potti, eks vaatame mis neist saab.

Kevad tuleb, asju on vaja istutada, kasvuhoonele uus kile osta ... emal juba paprikad-tomatid maas, mõne taime saan ka küla pealt. Ise saan üht-teist alles aprilli alguses, kui koju jõuame, istutama hakata. Eks maitseainepeenar vajab basiilikat ja tüümiani ning rosmariini hakkan nüüd ka kasvatama. Oma sidrunmelissist peenras tahan lahti saada. Kui keegi melissipoegi soovib siis mul neid jagada. Estragonipoegasid võin ka anda, see nii laiali juured ajanud, pean seda kärpima veits. Oh ma mõtetega juunikuuse jõudnud juba :)))

Ilusat kevade ootust!

Ürdid talveks kööki

Olen mitmes retseptis maininud, et kasutan oma aia sügavkülmutatud ürte. Selle peale on minult küsitud mis moel ma oma ürte külmutan.
Hakkan pihta eelmisest aastast kui mul oma ürdipeenar oli alles esimest aastat ning mul polnud aimugi mis ma teen :) Sel ajal kuivatasin enamiku - lõikasin tüümiani juure pealt maha ning panin paberi peale pikemaks ajaks tuppa kuivama. Kui tüümian oli täielikult kuivanud, hõõrusin taimi kahe käe vahel, et lehed rootsude küljest ära kukuksid ning need lehed panin plastikust topsiga riiulile ja nii kasutasin talv läbi. Toimis, väga hea oli aga kuivatamine võttis jube palju ruumi ja aega. Basiiliku võtsin samuti juure pealt maha, kiskusin lehed küljest ära ning laotasin ahjupannile. Panni asetasin ahju u 70 kraadi juurde nii, et ahjuuks oli praokil ning lasin neil seal kuivada. Kui lehed olid kuivanud, hõõrusin jälle käte vahel puruks ja panin topsi. Kogu basiilikut ma ära ei kuivatanud, osa hakkisin noaga katki ja panin kilekotiga sügavkülma.
Eelmise aasta kogemusest õppisin, et mitte mingil juhul ei tohi ürte hakkida! Nii lased sa ürdist mahlad välja. Juure pealt ära lõikamine oli ka viga kuna taimed ei taastunud ega andnud veel ühte saaki nagu see aasta. Eks natuke sain aga ikka kui jätta esimeste lehtede kaenlast uued võsud alles, kasvab taim uuesti suureks. Nüüd see aasta panin kõik ürdid sügavkülma: Basiiliku terved lehed, tüümiani oksad, estragonil korjasin varre küljest piklikud lehed ning peterselli lõikasin lihtsalt oksad. Külmutasin kilekottides. Toidutegemisel võtan sügavkülmast koti, sealt mõned lehed ning ülejäänud panen kiirelt külma tagasi, et need ei sulaks üles.

Head maitsestamist!

Ürdipeenar

Ürdipeenras on mul hetkel basiilik, tüümian, estragon, petersell, varsseller, sidrunmeliss ja piparmünt. Peenar ise on mul väga totralt üles ehitatud - ühes ääres on basiilik ja tüümian, keskel estragon ja meliss, teises ääres petersell, varsseller ja piparmünt ... totter seetõttu, et estragon kasvas ligi meetriseks ja seda KESET peenart, samuti on see mitmeaastane ürt mis ise ka jubedalt võsusid mööda peenart edasi ajab. Estragoni kõrval asetsev meliss nii kõrgeks ei kasva kuid on samuti mitmeaastane ja jubedalt võsusid ajav. Piparmündiga sama jutt. Neid taimi ma enam elusees ei paneks peenrasse, kus on mul ka madalamad taimed nagu tüümian. Nagu mets on keset peenart. Fotod on tehtud juuli alguses ja tegelikult kasvas kõik veel kõrgemaks. Kavatsen estragoni, melissi ja piparmündi välja kaevata ning nende jaoks eraldi mullalapi otsida kohta, kus need ei sega teisi taimi. Eeltatavasti peaksin seda tegema veel nüüd sügisel, et enne talve jõuaks juurduda ning talveks peaks äkki igaks juhuks katteloori peale panema kuna alles istutatud taim võib õrn olla. Basiilik on üheaastane taim, sellega pole midagi teha. Juulis tahtis basiilik juba õitsema hakata seega näpistasin kõik õied kiirelt pealt ära. Kui ta õitsema hakkab, muutub taim puiseks ja halvaks. Juuli lõpus lõikasin basiilikad maha nii, et jätsin alla kaks-kolm lehte, millest nüüd septembriks olid juba sama kõrged taimed tagasi kasvanud ja sai uuesti maha lõigata. Tüümianil tuleks samuti õied ära näpistada ja kui maha lõigata, siis ikka nii, et natukene rohelist alla jääks, mis edasi kasvada saaks. Tüümian on mitmeaastane taim aga eelmisel suvel istutasin maha üle 10 taime ning nendest sel kevadel hakkas kasvama vaid 2 - sel aastal panen katteloori peale, võimalik, et eelmised võttis külm ära.
Sama peenra ühes osas proovisin ka jääkapsast kasvatada. Kuna tavaline lehtsalat on minu jaoks natukene kibe ja ei ole krõmpsuv ja ruccola sõid teod ära :) siis panin lisaks jääkapsast. Selleks istutasin seemned otse pakist peenrale ja kasvas imehästi. Kapsas oli hea kuni ei olnud moodustunud kapsapead ehk sai lihtsalt lehti korjata. Kui juba pea moodustus, tulid ka teod ja seest oli kapsas ka kahtlane. Aga varasemad lihtsalt lehed olid küll väga head krõmpsuvad ja maitsvad. Mõtlesin, et järgmine aasta panen jälle seda maha kuid nii, et võtan lehti sedasi, et saaksin umbes juuli keskpaigas uued seemned vanade lehtede vahele maha panna ja kui vanad juba kapsasteks muutuma hakkavad, tirin välja ja lasen värsketel lehtedel kasvada - nii saan maitsvat kraami sügiseni. Teoorias tundub ilus, eks järgmine aasta näeb kuidas asi praktikas välja näeb.
Endale märkeks, et rosmariini tuleks kindlasti ise järgmisel aastal veel maha panna aga huvitav kui suureks see kasvab ... google väidab, et lausa üle meetri - peab ta vist siis sinna estragoni ja teiste kõrgete ürtide peenrasse kavandama.

Head kasvatamist!

Arbuusid ja Melonid

Juuni alguses kirjutasin oma arbuuside ja melonite kasvatamisest (vt siit) ja tänaseks on möödas juba ligi kaks kuud. Sain ju kaks väga ilusat ja suurt arbuusitaime tuttavate käest, mis panin kasvuhoonesse ning enda pisikesed ja kidurad taimed panin aiamaale. Aiamaale läks 9 taime maha 4.mail - 5 arbuusi ja 4 melonit. Nagu allolevalt pildilt näha, olid taimed päris pisikesed. Eriti kui võrrelda nendega, mis kasvuhoonesse maha panin: vt piltKuna nii ööd kui päevad olid siiski suhteliselt külmad, ehitasin taimedele "kasvuhooned" peale. Lõikasin 5l veepudelitel põhjad alt ära ning asetasin need taimede peale. Ööseks keerasin pudelitel korgid ka peale. Hommikul võtsin korgid jälle maha. Kui olid juba ilusad ja tõesti soojad ilmad, võtsin päevaks "kasvuhooned" pealt ära aga ööseks jätsin siiski veel kuni juuni lõpuni umbes. Juulist korjasin "kasvuhooned" ära ja enam neid ei kasutanud.Tänaseks näeb sama peenar välja selline:
Taimed on nii suureks läinud, et enam ei saa aru kust üks algab ja teine lõppeb :) Aga pean ütlema, et kasvuhoone taimed on TÄPSELT sama suured kui siis kui ma need sain. Nende peal ei ole mitte mingeid vilju isegi. Õuetaimed on kordades suuremad. Kuigi muld kasvuhoone taga ja kasvuhoones sees on täpselt sama. Seal oli enne mullahunnik, mille ehitades kasvuhoonesse tassisime. Hunniku kohale tegin oma peenra.

Viljad on pisikesed aga ma loodan, et oktoobri alguseks ehk on piisavalt suured, et midagi maitsta. Parempoolsel pildil on arbuusi vili. Melonitest ei saa ma hästi veel aru aga tundub, et sellest võib vili välja kujuneda:





Arbuusidelt korjasin osad viljad pealt ära nii, et taime peale ei jääks rohkem kui 4-5 vilja. Tegelikult peaks 2-3 jääma aga no ma ei raatsi ju ära noppida neid ...

Vaatame ja ootame mis edasi saama hakkab. Eks septembri lõpus teen uued pildid ja raporteerin kuidas kasvavad.

Lilled kändudes

Mulle jubedalt meeldib vaadata kuidas lilled on pandud kasvama huvitavasse keskkonda - olgu selleks siis vanad vankrid, aiakärud, traktori rattad, mis iganes. Mina topin oma lilli puukändude sisse. Ned peaksid olema üle ääre rippuvad ning no keskel võib olla ka teisi sorte.
Esimese kännuga nägin jubedalt vaeva, et leida inimene, kes mulle kõrge paku sisse augu uuristaks, et sinna mulda panna ja lilled istutada. Esimene oli siis teisaldatav pakk, mille tõstsime kirsipuu alla. Viskab üle, viime teise kohta.










Varsti võtsime maha ühe kaheharulise õunapuu, millest lasin ka spetsiaalselt kännud alles jätta. Sinna hetkel auke uuristanud pole, kasutan lihtsalt lillepottide jaoks. Väheke teistsugune.
Nüüd suve alguses sai maha võetud ka kaheharuline saar. Sellel oli kolmas haru juba ammu maha võetud, kasutasime seda nt halloweeni ajal hirmutava kõrvitsapea hoidmiseks või varasemalt on suvel seal saanud hoida ka pesukausi sisse istutatud lilli. See on hea asukohaga känd, täpselt köögilaua taga istudes aknast välja vaadates jääb
ette :) Mootorsaega sai uuristatud nii palju kui tarvis ja lilled sisse. Kasutasin tavapäraseid petuuniate ja lobeeliate rippvorme ning rippuvaid karikakraid.
Praeguseks lilled juba vähehaaval õitsevad ja aina tuleb juurde :)

Lihtsad rõdukastid

Sel kevadel tegin esimest korda endale ka kevadised rõdukastid. Ehk siis kui lumi oli rõdult sulanud ja esimesed soojemad päikesekiired ennast näitasid, viskasin kastidest vana mulla välja ja asendasin uuega ning istutasin sinna nartsissid ja hüatsindid. Ostsin poest potid kus nii mõlemil olid juba rohelised lehed peal. Tirisin nartsissi sibulad üksteise lähedusest lahti ja istutasin suvaliselt kastidesse. Mõlemasse kasti nartsisside keskele panin ühe hüatsindi. Pilt on suhteliselt halvad kuna sel ajal ei mõelnud veel blogi peale ja tegin foto telefoniga, vabandan :) Kuna ma varem pole hüatsinte ja nartsisse ühel ajal kasvatanud, panin tähele, et hüatsindid kasvasid palju aeglasemalt ning hakkasid õitsema alles siis kui nartsissid juba närtsima hakkasid. Järgmisel aastal üritaksin teha nii, et kui nartsissid istutan sellised, kus sibulast natukene rohelist väljas siis hüatsint sinna vahele võiks olla juba kohe kohe õitsema hakkav. Muidu pärast olid nartsissid kõik ümbert juba närtsinud ja koledad aga hüatsindid nende keskel ilusad ja lõhnasid veel ka jube hästi :)Pildil on lilled veel päris pisikesed, need kasvasid ikka väheke pikemaks ka ja kui kõik õitsesid, oli vaade imeilus!

Samal ajal panin ette kasvama petuuniad ja lobeeliad. Need pidin siis asendama kui kevadlilled kastides närtsinud. Panin seemne maha märtsi lõpus ... järgmine kord paneksin veel varem vist, veebruaris. Lobeelia kasvad eriti aeglaselt, petuunia oli kiirema kasvuga. Huvitav kas on olemas ka väikese õiega petuuniat? Enivei, kuskil mai teisel poolel mul viskas üle see, et hüatsindid on ikka veel nii ilusad ära lõigatud nartsissivarte keskel ja lihtsalt pidin need välja juurima, et uued lilled peale istudada. Mulda enam ei vahetanud. Istutasin oma ette kasvatatud lobeeliad ja petuuniad kastidesse ning vahele suskasin madala lillherne seemneid. Need pidi panema otse peenrale. Panin päris palju istikuid maha sest mulle meeldib kui kast on lilli nii täis, et ma ei näe enam mulda ega kasti ülemist osa :) Tänaseks petuuniad juba õitsevad aga mitte kõik. Lobeeliad õitsevad nigelalt ... ei tea, kas vajavad veel aega? Lillhernes on üleval ilusti ja hakkab ka varsti õitsema, eks näeb mis sealt tuleb. Vähemalt roheline puhmas on võimas ja minu jaoks on juba see väga ilus :)

Arbuusid ja Melonid

Üks uus ja huvitav mõte tuli mul sel kevadel arbuusi ja meloni suhtes. Mäletan, et olen väiksena peale arbuusi söömist seemne toas potti pannud küll ja kasvas isegi väike taim aga ma ei mäleta mis nendest edasi sai - ju minema sai visatud, kaua lapsel ikka püsivust on ühe taimega tegeleda. Nüüd tekkis jälle sama huvi kui seiklesin lehel www.seemnemaailm.ee ja leidsin kena nimekirja arbuusi ja meloni seemnete sortidest koos kiirõpetusega (http://www.seemnemaailm.ee/index.php?CID=214). Paar nupuvajutust ja seemned olid ostukorvis ning arve makstud ja algas ootamine. Seemned pandi teele Tartust ja kätte sain Smartposti kaudu paar päeva hiljem 18. märtsil - väga hästi minu arvates. Ostsin Arbuusi "Sugar Baby" ja "Lajko II F1 Citrulus vulgaris Schard" ning meloni "Sweet Ananas." Ostsin ka Bauhofist kaks suurt plastmassist aukudega istutusalust kuhu ühe augu sisse mulda panin 4 seemet. Seemned panin enne märja riidetüki vahele päikese kätte idanema ja siis kui väiksed rohelised otsad olid küljes, panin mulda. Umbes kaks päeva olid riidetüki vahel, pidevalt kastsin sooja veega, et need ära ei kuivaks. Lugesin, et idandamine pidavat emasõite tekkimist soodustama ... ma ei mäleta isegi kust seda lugesin. Märtsi keskpaik oli siis see aeg mil seemned maha said ja nädalaga olid juba taimed näha, kasvasid imehästi ja kenasti. Hoidsin neid toas rõduukse ees põrandal, kuhu paistis hommikupäike peale ja nii nad seal kasvasid. Põhiline nali oli selles, et kui maha panin, ütlesin endale küll, et jäta meelde, siia panen ma melonid ja siia arbuusid aga kui taimed üles tulid, siis esimesed kaks lehte on arbuusidel ja melonitel identsed - ei teinud enam vahet mis on mis :) Aga no mis siin ikka, põhiline, et kasvas. Olen kuulnud, et liiga vara ei tohi seemneid mulda panna, muidu venivad potis väga pikaks välja ja hiljem avamaal (või kasvuhoones) taimed ei kohane ja ongi metsas kogu üritus. Seemned tuleks maha panna aprilli lõpus või mai alguses! Seda sain teada siis kui minu taimed juba kenasti üles olid tõusnud :) Tõsi, taimed venisid jube pikaks, tuli külge ka kaks pärislehte ning siis ... KÕIK taimed mädanesid varrest ära aprilli lõpus. Ma olin sõnatu ja hämmingus. Arvasin ise, et ju venisid liiga pikaks ja vars ei kandnud aga tegelikult hiljem selgus, et kaks varianti - kas juurepõletik või said külma. See viimane variant on isegi reaalne kuna ilusate kevadilmadega hoidsime ka rõduust lahti ning mõned päevad kui päikseline oli, viisin taimed rõdule päevaks. Ju oli veel ikka liiga külm. No esimene õppetund käes, teine kord olin targem :)
Juhuslikult tuli välja, et sõbrannal keerlesid see kevad samad mõtted mis minul ja oli ka nii arbuusi kui melonit maha pannud aga tema pani aprilli lõpus. Kuna nüüd olin targem ja teadsin, et võiks panna aprilli lõpp, mai algus, siis kasutasin oma viimast võimalust mai esimestel päevadel ja jooksin rohelisse kaubamajja seemnejahile. Tartust enam ei olnud mahti neid oodata! Seal leidsin mõned pakid täiesti tundmatuid sorte ja nimesidki enam ei mäleta aga vähemalt sain. Panin ruttu riide vahele idanema ja valmistasin ette samad karbid - pesin ära ja panin uue mulla sisse. Ema nägi, et mul seemned idanevad ja mainis, et oih, ta peaks oma kurgid ka idanema panema. Soovitasin talle siis ühte kodus vedelevat head riiet, et muidugi pane ära! Mul polnud aega oodata 1,5 päeva idanesid, ei mingeid rohelisi otsi aga panin juba topsidesse seemned ära. Arbuusi seemned on tumepruunid ja meloni omad heledad. Tundus, et kuidagi jube palju seemneid on, kokku tuli 5 tk topsi kohta. Igatahes sain maha pandud ja kuna mais juba soojem, panin maal veranda aknale päikese kätte. Õhtul ema küsib, et kuule, kus sa mu kurgid panid? Ma ei saanud aru millest ta räägib, ma pole tema kurke puutunud aga tuli välja, et ta oli oma kurgi seemned minu seemnete juurde pannud sama riide vahele ühte otsa!!! Kuna need nägid välja nagu meloni seemned, siis mina panin kõik maha ja nüüd polnud aimugi kust minu arbuuside ja melonite vahel veel kurgid ka kasvama hakkavad!!! Kuna kurgil ka TÄPSELT samasugused esimesed kaks lehte nagu melonil ja arbuusil siis seekord oli täielik segadus kui üles hakkasid tõusma, ei saanud midagi enne aru kui pärislehed olid küljes :) Hiljem nägime, et kurgid olid kõige kiiremini üles tõusnud, selle järgi oleks ehk isegi saanud vahet teha aga siis ei teadnud veel.
Seekord taimed olid suhteliselt hädised, kaks nädalat läks aega enne kui kasvama hakkasid. Eks verandal oli jahedam ka ikka kui toas. Igatahes olin kindel, et sellest laarist ei tule ka midagi välja ... Meil on aga tuttavad, kes on hobiaednikud kahe suure kasvuhoone ja ilmatuma peenramaaga :) Nad pakkusid täitsa juhuslikult mulle kahte arbuusitaime. Mõtlesin, et tavai, kui minu omad nagunii metsas siis saan vähemalt kaks head taime. Kui kätte sain, olin sõnatu - taimed olid eraldi pottides, mõlemad taimed u 50 cm pikaks roomanud. Juba õiehakatised küljes! Imeilusad taimed. Ma ei saanud rahu enne kui pinnisin välja info kuidas nad taimed selliseks said. Tuli välja, et taimed pandi maha veebruaris ja pikeeriti märtsi lõpus. No nüüd mõtleks küll, et on loll jutt, et ei tohi enne aprilli lõppu/maid maha panna seemneid. Kui paned ikka peaaegu õitseva taime maha, siis on see hoopis teine muusika kui kahe pisikese pärislehega taime puhul. Panin mõlemad taimed kasvuhoonesse. taha otsa teine teise nurka. Esialgu närtsisid nädalaga taimed juurest alates pooles ulatuses ära aga hakkasid kohe ka uusi võrseid ajama, niiet ju see oli ümberistutamise ehmatus.

Panin need maha 28.05 ja praeguseks on taimed ilusad ja õienupudki küljes. Pilt on istutamisesjärgsetel päevadel, seal veel õisi pole ja on suhteliselt närtsinud.
Kuna sain kaks nii ilusat taime, olin enda omad juba unustusse jätnud kuni ükspäev läksin siis vaatama kuidas need elavad ja minu suureks üllatuseks olid minu mai alguses pottidesse istutatud taimed väga ilusad. Pärislehed olid juba nii suured, et tegin kenasti vahet arbuusi ja meloni taimedel :)


Väga suurt peenart teha ei tahtnud, seega panin 9 taime kasvuhoone taha peenramaale maha 4.mail - 5 arbuusi ja 4 melonit. Aga kuna taimi oli jube palju, hakkasin neid ka mööda küla laiali jagama. Enamikust olen lahti saanud aga u 10 taime on mul ikka alles. Kui keegi soovib, siis mõne päeva ehk hoian veel alles, seejärel viskan minema :)
Nüüdseks on mul siis kasvuhoones kaks kenat suuuurt arbuusi taime ja aiamaal 5 arbuusi ja 4 melonit. Kusjuures aiamaa taimedele ehitasin peale minikasvuhooned 5 liitristest veepudelistest. Lõikasin põhja ära ja asetasin taimede peale. Päeval keeran korgi maha, ööseks korgi peale tagasi. Kui väljas ikka 25-30 kraadi sooja, siis võtan päevaks täiesti pealt ära.
Hetkel on kõik taimed ilusad ja kasvavad kenasti, vaatame paari nädala pärast mis toimunud on :)