Kirsi-vanillitäidisega struudel

Hakkame algusest: Juuli lõpus sai maal kirsse korjatud ja kuna sügavkülmas oli ka üks poolekilone lehttaigen, otsustasin proovida kirsistruudlit. Kirssidele lisaks tegin vanillikreemi ja puha aga struudel läks suht nässu. Viga oli selles, et tainast oli vähe ja ma ei rullinud seda väga suureks ka. Tegin nii, et panin sisu taigna keskele ja lükkasin kahelt poolt taigna peale nii, et topelttaigna osa struudli peal oli u 3 cm pikkune riba. Ja ahju pannes jäi voltimiskoht peale mitte alla, ühesõnaga võite arvata mis juhtus ... struudel vajus laiali. Õnneks vajus ta selliseks, et sisu välja ei voolanud vaid jäi kausikeseks või noh, paadikujuliseks. Maitse oli super aga väljanägemine nässus, ei saanud struudliks nimetada minu pingutusi.

Eile siis katse vol 2:
Kasutasin:
1 kg lehttainast
1 vaniljekreem (kasutasin Sunnuntai oma)
3 sl vaniljepulbrit (Ekströms Marsan nagu ma ikka kasutan)
3 sl suhkrut
1 tl vaniliinsuhkrut
1 tops vaniljepudingit (250 ml)
Kirsse vastavalt soovile.

Ostsin kilose rullis lehttaigna ja rullisin selle lahti sama paberi peal millega see poest tuli. Kreemiks kasutasin seekord Sunnuntai vaniljekreemi. Seda müüakse samasugustes pakendites nagu Flora oma aga see ei ole vahustatav (proovisin, minul ei läinud vahtu) ja see on kergelt karamellise maitsega. Pakendil pole karamellist juttugi aga juba värvus on kastmel pruunikam ja maitse tõesti karamelline. Hea toode, mulle hakkas väga meeldima. Enivei, segasin kokku vaniljekreemi ja pudingi suhkrutega ning samal ajal mikserdades lisasin segusse 3 sl vaniljepulbrit. Varem olen pulbri enne piimaga seganud ja seejärel segudes kasutanud aga seekord tahtsin kreemi nagunii paksemaks saada ja et seda jahu või tärklisega mitte teha, segasin pulbri otse kreemi sisse. Aga igal juhul tuleb pulbri sisse segamise ajal tihedalt vispeldada või mikserdada, et see tükki ei läheks.
Jagasin kreemi ühe veerandi taigna peale nii, et ühelt poolt jäi vaba taigna ruumi täpselt nii palju, et sai selle üle kreemi tõsta, teiselt pool jäi ikka palju palju ruumi üle. Kreemi peale panin kirsid - tänaseks siis sügavkülmast juba. Kuna mul olid päris hapud kirsid, jagasin 1 sl suhkrut veel kirsside peale ära enne kui kokku keerama hakkasin. Kui segu keskel olemas, tõstsin lühema poole koos paberiga üle kreemi, paberi tirisin ära nii, et tainas jäi ilusti kreemi peale. Siis võtsin teiselt poolt pikema taigna osa ning tõstsin ka üle kreemi sisalduva koha koos paberiga nii, et struudel oleks suhteliselt tihe, ei jääks õhuruumi. Paberi võtsin tagasi lahti ja seejärel sain koos paberiga struudli ümber keerata, et korra veel see taigna sisse rullida. Paber, mille peal lahti rullisin oli väga suureks abiks struudli kokku rullimisel, ilma selleta poleks see nii ilus tulnud. Ahjupannile tõstsin selle nii, et viimane lõhe koht jäi struudli alla. Otsade sulgemise tehnikast ei tea ma ka midagi aga tegin nii, et murdsin otsad kokku ja surusin kahvliga peale. Kenasti jäid kokku ja küpsemise ajal ei voolanud kuskilt midagi välja. Struudel oli ahjus 45 minutit 200 kraadi juures ja enne serveerimist sai see 2,5h jahtuda, millest viimased pool tundi lausa külmkapis. Jahedana on seda palju parem serveerida ja sisu oli juba mõnusalt tahkemaks tõmbunud, seega midagi lõikamise ega söömise ajal välja ei voolanud.

Mulle see igatahes jubedalt meeldis ja ka teised kiitsid, ju pidi hea olema :))) Igal juhul tasub teinekordki teha!
Head isu!