Kodused verivorstid

Nagu viimastel aastatel on kombeks saanud, sai ka sel korral enne jõule kodus verivorste valmistatud. Võtsin selle traditsiooni üles kuna poe vorstid on ... kergelt öeldes rämps. Meil peres isa jubedalt armastab pekiseid vorste, mina jällegi ei kannata absoluutselt pekikuubikuid. Seetõttu sai tehtud kahte sorti vorste: ühed pekiga ja teised suitsulihaga. Suitsuliha omad lähevad alati kõigile peale seega neid tegime rohkem. Suur aitäh minu emale ja tädi Terjele, kes mul sel korral abiks olid!
Kogused on suured, kokku sai 121 vorsti. Meil endal suur pere ja sai ka laiali jagada. Kasutasin sea soolt ja sea verd. Ma panen kirja kogused, mis kokku ostsin ja siis mis vahekorras jagasin peki ja suitsulihaga vorstidele:
15m soolt
1,5l  verd
2kg kruupi
4 suurt sibulat (meil lihtsalt rohkem polnud, muidu oleksin pannud 6)
8 küüslaugu küünt
1/2l peenestatud majoraani (Eesti loodusest korjatud mitte poe oma)
1kg suitsuliha
0,5kg soolapekki
sool
pipar
Kõigepealt lähemalt majoraanist. Mina korjan seda ise. Üldjuhul kasvab see põldude või heinamaade servas või metsa ääres. Meie maakohas on see kergesti leitav seega ei näe vajadust poest osta. Kuivatan seda kimpudena kuid vorstis kasutan ainult õisikute osa. Kuivatatult korjan õisikud varte küljest ja peenestan need kahe käe vahel purki. Olen suhteliselt kindel, et poe oma oleksin vähem pannud. Soole ja vere saan Jürist kohaliku lihameistri käest. Verd on varasematel aastatel saanud tuua ka turult. Üldjuhul tuleb turul seda ette tellida ning mõttekas on uurida kui soolane veri on. Mõni paneb minimaalselt soola, teine aga kamaluga. Soolt saab isegi Prisma sügavkümast aga mina eelistan seda värskelt. Kui raskemini hangitavad koostisosad käes siis muu pole enam keeruline. Sool külma vette likku, kruup keema - ei tohiks täiesti pudruks keeta, ennem tooremad kui liiga valmis. Kruup valmis, tuleks see ära jahutada. Kui jääb väheke leige, pole hullu, sobib ka. Kruubi keemise ajal lõikasin häästi peeneks sibula ja küüslaugu ning ka suhteliselt väikeseks suitsuliha. Kuna isale peki tükid meeldivad siis need jätsime suuremateks :) Nüüd vastavalt mitu sorti erinevat vorsti sa teha soovid, nii mitmesse kaussi jaga kruup täpselt selles vahekorras kui palju missugust vorsti sa soovid. Minul siis kahte sorti vorstid, seega jagasin kruubi nii, et veerandist (ehk 0,5kg toorest kruubist) tuli pekiga vorst ja kolmveerand (ehk 1,5 kg) kogusest tegin suitsulihaga vorsti. Küüslaugu ja sibula jagasin samas vahekorras kaussidesse kruubi peale. Seejärel majoraan ning maitse järgi soola ja pipart. Selles etapis tuleb kõik maitseained lõplikult lisada kuna peale vere lisamist mina näiteks enam ei söenda maitsta. Paras pirtsperse, ma tean! Soola lisamisel tuleb meelde jätta mis vere müüja ütles selle soolasuse kohta. Ehk kui veri on päris soolane siis tasub kruup jätta umbes selline, et kui peaksin massi ilma vereta otse sööma siis lisaksin veel soola. Kui veri keskmiselt soolane siis mina teen kruubi kohe veidi ülesaatud maitsega. Ennem soolasem kui mage minu arvates ja soolasust saab hiljem keetmisel ka veel reguleerida. Vere lisamisel lähtun mina vahekorrast 0,75l verd ühe kilo kruubi kohta. See on absoluutselt piisav ja kuigi olen näinud retsepte, kus soovitatakse 1l verd panna, leian ma, et nii palju ei ole vaja. Maitse asi.

Nii, kui vorsti sisu valmis, tuleks hakata seda soolde toppima. Olen kuulnud varianti, kus seda tehakse tavalise lehtriga ehk sool libistatakse lehtri otsa ning avast topitakse pulgaga massi soolde. JUBE aeganõudev ja tüütu töö ning seetõttu mina seda varianti ei kasuta. Kuna meie suguvõsas on vorste alati ise tehtud, on ära proovitud erinevad variandid ning ehitatud selleks huvitavaid agregaate. Kõige paremini toimiv on vahend, mida edaspidi nimetan kui "vorstimasin" :))) Tegemist omamoodi lehtriga mille lai osa on suur ja piklik ning sama diameetriga nii ülemises kui alumises osas. Selle sisse mahub rohkem massi. Massi soolde toppimiseks on masina teiseks osaks nui, mis on sama lai kui lehter. Vorstimasina kitsas ots on ka päris pikk, et sinna palju soolt peale mahuks. Seega nüüd tuleks otsida veekausist soole ots ja hakata seda lehtri kitsa osa peale toppima hakata. Mina panen peale ühe soole korraga. Teinekord on aga sool nii pikk, et lausa ei mahu peale ja siis tuleb muidugi kuskilt katki lõigata. Sool masina kitsal osal, topin laia osa massi täis. Edasi tuleks vorsti teha kahekesi - üks lükkab nuiaga masinast massi soolde ning teine võtab soolt vastu. Kuna nui on sama lai kui masin, tühjeneb masin ühe lükkega. Soole otsa võib kas sõlme siduda või soole niidiga kinni panna ning seejärel lased soole nii pikalt massi täis kui palju masinasse on mahtunud. Kui masin tühi aga sool otsas veel pole, panen selle uuesti täis ja lasen massi soolde edasi. Kordan seda kuni kas ühte sorti mass on otsas või saab sool otsa. Eelneva tagajärjel on mul üks ülimalt pikk vorst, teinekord meetrine või pikemgi :)  Siis hakkan soolt keerama kohtadest kus soovin teha jätkukohti ehk ma saan nüüd otsustada kui pikki vorste tahan. Keerukohad seon niidiga ka kinni kuna mina ei tea kuidas poevorstidel keerud kinni peavad, minul päris kindlasti tulevad need väga kergelt lahti. Vorstid võib jätta ka pikemaks ja tehanäiteks rõngas vorste. Meie tegime viie vorstiga jupid. See tähendab siis, et sidusime ära viis vorsti ning viienda vorsti järel sidusin kaks niiti järjest kahe cm vahega. Vahest lõikasin jupid lahti. Ja nii siis tegimegi vorstikesi kuni kõik mass oli otsas. Kuna mul oli kahte sorti massi, sidusin ühe maitse vorstid musta niidiga ning teise maitse omad sinisega, et hiljem aru saaksin mis on mis. Vorstijupid kogusin kõik ühte kaussi. Üks etapp tehtud.

Edasi peab neid vorste kuumutama. Selleks tuleb ajada pott veega keema ning kui vesi keeb, tuli alt ära keerata ning vorstid võib vette panna. Vesi ei tohi keeda kui vorstid sees on!!!  Muidu vorstid keevad katki, tõsiselt, hoiduge sellest. Kuumas vees võiksid vorstid liguneda 15-20 minutit. Üldiselt on nii, et kui viskad vorstid vette, vajuvad need põhja ning välja võib võtta siis kui vorstid pinnale tulevad ning on halli värvi. Potist tuleks vorstid kuskile restile või pannile mõneks hetkeks jahtuma tõsta ning kui need on juba natukene jahtunud, tuleks neid kuivatada. Kui kogus ei ole suur ning vorstid saab ühekordselt restile panna, võivad need ka restil kuivada. Meil oli aga suur kogus ning seetõttu panime need rippuma. Kuna meil rippusid need külmas ruumis, lasime neil seal lausa kaks päeva kuivada. Varem polnud vorste lihtsalt vaja :) Ega nad tegelikult ei pea nii kaua kuivama, võid kasvõi valmistamise õhtul need juba ahju visata aga kui tarvis pikemalt säilitada siis võiks üleöö ikka lasta kuivada. Seejärel kilekotikestega külmkappi kui varsti tarvitate või sügavkülma pikemaks säilitamiseks. Ajaliselt tegime vorste algusest lõpuni 5 tundi. Kõige lihtsam oli massi valmistamine ja soole täitmine ning kõige tüütum töö vorstide sidumine ning keetmine.
Meil esimene vorstiproov tehtud ja asi tuli hää :) Ikkagi hea tooraine ning armastusega valmistatud, hoopis teine maitse kui poest toodud vorstidel.

 Head isu!

Kreemine kook

Tundub, et ma lihtsalt ei oska lahjasid kooke teha... ma ei teagi mis on lahja kook tegelikult, jogurtikook? Korra proovisin, ei tulnud kõige parem, eks varsti proovin jälle. Hetkel selline periood, kus külmkapis leidub alati pudingut, shokolaadi, kohupiima ja sellised ained seega minu koogid ka nendest koosnevad. Seekordne kook on pudingust, vaniljekreemist, vahukoorest ja kodujuustust. Täpsemalt kasutasin:
200ml shokolaadipudingut
50g piimashokolaadi
300g kodujuustu
2dl vahukoort
2dl vaniljekreemi (kasutasin vahustatavat Sunnuntai oma)
1/2dl suhkrut
40g valget shokolaadi
2sl jahu
175g Digestive küpsiseid
50g võid
2sl kakojoogi pulbrit
Kõigepealt purustasin küpsised ja segasin kakaojoogi pulbriga ning seejärel sulatatud võiga. Ehk põhja tegin kakaomaitselise. Põhja jätsin külmkappi ootama ning segasin kokku shokolaadipudingu ja sulatatud piimashokolaadi. Teises kausis vahustasin suhkruga segatud vahukoore ja lisasin sellele vahustatud vaniljekreemi. Selle segu sisse kummutasin veel ka kodujuustu, sulatatud valge shokolaadi ja jahu. Küpsisepõhjale jagasin kõigepealt tumeda kihi ehk shokolaadipudingu oma ning seejärel heleda kihi ehk kodujuustu oma. Kui alguses tundub, et kodujuustu kihti on jube palju ja koogivorm vaat et peaaegu täis siis selle pärast ei tasu muretseda, et kook liiga kõrge tuleb sest see kõik vajub alla. Mul oli vorm kolmveerand täis aga kui lõpuks kook oli jahtunud, oli see täitsa normaalne õhuke. Niisiis, kõik kihid kenasti vormis, lükkasin vormi 160 kraadisesse ahju 40 minutiks. Kõige parem on see kook täielikult jahtunult ehk siis näiteks õhtul teha ja ööseks külmkappi seisma jätta.
Mulle väga meeldivad sellised kreemised koogid ja pean tunnistama, et üle poole koogist sõin mina üksinda ära :)))) Niiiiii hea oli lihtsalt, et ma ei jäänud rahule enne kui kook otsas!

Head isu!

Juurvilja püreesupp kanaga

Supipäev!!! Ma ei ole eriline supiinimene aga ma õpin ka alles :) Kallis kaasa on mul veidi tõbine seega midagi suurt kokkama ei hakanud kuna tal nagunii erilist isu pole. Tegin juurviljasuppi kanaga. Alguses ei pidanud see püreesupp olema aga mulle tundus, et nii oleks hea. Oligi :)
Kasutasin:
800ml vett
2 väiksemat kartulit
2 keskmist porgandit
1 sibul
1/2 punast paprikat
3 küüslaugu küünt
1 purk purustatud tomatit
1,5 kanapuljongi kuubikut
1,5sl Merevaiku
1sl mett
õli
sool
pipar
basiilik
parmesani juust!!!
Hakkisin sibula ja 2 küüslaugu küünt ning kuumutasin neid veidi õlis. Lisasin tükeldatud kartuli ja porgandi ning vee. Keetsin natukene pehmemaks ja lisasin puljongikuubikud ning konservi. Keetsin kuni porgand ja kartul olid pehmed. Samal ajal tükeldasin kana ja pruunistasin selle panni peal. Kana maitsestasin vähese soola ja pipraga ning riivisin peale ka ühe küüslaugu küüne ning ribadeks lõigatud paprika. Kui juurviljad olid pehmed, lükkasin kogu juurviljade kompoti blenderisse ja blenderdasin ühtlaseks massiks. Tagasi potti valades lisasin supile kana ja paprika ning lisasin merevaigu ja mee. Kõige viimasena viskasin potti väikse peotäie sügavkülmast võetud värsket basiilikat. Kui merevaik on sulanud, on ka supp valmis. Serveerides raputasin supile parmesani juustu. Mina kasutasin riivitud kuivatatud varianti. Parmesan selle supi peale on vajalik, see toob kõik maitsed kokku ja on lihtsalt super!

Head isu!

Meekana

Tänane õhtusöök: meekana ananassiga. Kana ja ananass sobivad minu arvates imehästi kokku! Lisame nende kahe hulka veel ka mett ning veidi juustu ning mina olen müüdud :)
Mis ma siis kasutasin:
kanafilee (igaühele üks fileetükk, seega mul 2tk)
2 ananassiviilu (purgist)
2sl mett
2 küüslaugu küünt
soola
pipart
õli
Esiteks maitsestasin filee soola ja pipraga ning panin kõrvale oma korda ootama. Pann juba kuumas vähese õliga ja sinna riivisin küüslaugu sisse. Raputasin nats panni, et kõik õli saaks küüslaugumaitseliseks ja seejärel panin ka fileetükid pannile. Väga kiirelt keerutasin neid pannil, et mõlemad küljed oleksid veidi valged ning seejärel lisasin pannile mee ning hakkasin fileetükke mee sees keerutama kuni kana oli välimuselt peaaegu valmis. See käis hästi kiirelt ja tegelikult mesi andis kanale pruunika värvuse ja see ei olnud täiesti valmis veel. Võtsin kana pannilt ning asetasin ahjupannile. Iga fileetüki peale asetasin ühe (võib ka kaks :)) ananassirõnga ning raputasin üle vähese juustuga. Ahjupannile kaas või hõbepaber peale ning 200 kraadi juures ahju nii umbes 20 minutit.
Superluks kana. Mee maitse on imeline koos ananassi ja kanaga. See on "must do again" retsept :) Maailma lihtne, kiire ja maitsev.

Head isu!

Juustune ahjuforell

Kaladest sööme üldjuhul kas lõhet või forelli ning ikka ahjus või grilli peal. Sel korral jälle ahjukala. Et ei oleks ainult tuim tükk kala, lisan teinekord juurvilju, millest meie lemmikud on brokkoli ja lillkapsas. Porgandi ja kaalika puhul saadetakse mind kuu peale :) Seekord sai ka tehtud suhteliselt rammus väike roog kalast, juurviljadest ning juustust. Kasutasin:
forell
brokkoli (külmutatud)
lillkapsas (külmutatud)
juust
parmesani juust
majonees
sool
pipar
Puhastasin natukene forelli, see tähendab, et eemaldasin kõik luud ning ka naha. Puhta kalaliha tükeldasin ning lükkasin ahjupotti, peale raputasin soola ja pipart. Külmutatud brokkoli ja lillkapsa panin paariks minutiks keevasse vette ning seejärel tükeldasin õisikuid väiksemaks. Viskasin juurviljad kala peale, raputasin natukene veel soola ning laotasin õisikutele paar supilusikat majoneesi. Kõige peale läksid riivitud juustud. Ahjupotile kaas peale ja u 20 minutiga oli valmis. Maitse oli mõnus juustune ja juurviljad sobivad ka jube hästi sellesse kompotti :) Siin kohal ei ole üldse oluline MIS juurviljad, pange seda mis leidub, lihtsalt porgandid ja kaalikas jne võiks enne ahju panekut poolpehme olla juba.

Head isu!

Magusad pärmi-lehttaigna rullid

See oli laupäeva hommik ja kell polnud veel kümmegi kui mul juba kuklid ajus kerkisid :) Tegin magusaid vanilje-mandlirulle ja sarapuupähkli rulle. Kasutasin:
Pärmi-lehttainas
taluvõi
Marsan Ekströms vaniljekaste
mandlilaastud
purustatud sarapuupähklid
demerara suhkur
Valmistusviis oli mõlemal juhul sarnane: Rullisin taigna lahti ja pintseldasin sulatatud võiga üle. Vanilje-mandlirullide jaoks segasin vaniljekastme pulbri vähese piimaga kokku ja pintseldasin ka selle taignale. Panin kastmepulbrisse vähe piima ja tegin hästi paksu vaniljekastme, et see vahelt kohe välja ei voolaks! Toimis, ei voolanud kuskile ka küpsemise ajal. Seejärel puistasin taignale ka mandlilaaste ning raputasin suhkrut. Valisin demerara ja fariinsuhkru vahel aga tegelikult võib panna ka täiesti tavalist valget suhkrut kui pruuni ei leidu. Edasi rullisin taigna kokku ja lõikasin tükkideks, täpselt nagu kaneelirulle teeks. Asetasin rullid ahjuplaadile ning raputasin igaühele veel natukene suhkrut ja mandlilaaste peale. Sarapuupähkli rullide puhul raputasin võiga määritud taignale jällegi suhkru ja seekord siis purustatud sarapuupähkleid. Jällegi keerasin rulli ja ahjupannil raputasin veel pähklipuru ka iga tüki peale. Ahjus 200 kraadi juures kuni rullid on kuldpruunid. Maaailma head ja eriliselt lihtsad ikka. Minu erilised lemmikud on vaniljekastmega aga sarapuupähkel meeldib mulle ka väga niiet need olid ka jube maitsvad :)

Head isu!

Lambapraad

Mulle ei ole kunagi lambaliha väga maitsenud. Nii kaua kui ma mäletan, tuleb meelde kasuka maitse. Seega kui ma mõned aastad tagasi Islandile sattusin, olin ma natukene murelik kuna seal oli kõige tavapärasem roog kas lammas või kala (lõhe ja forell). Kuna sealsel pinnal on kartuli kasvatamine suhteliselt keeruline, nägid praed välja sellised, et liha või kala oli taldrikul kaks korda rohkem kui kartulit :))) Meil Eestis täpselt vastupidi. Oma suureks üllatuseks hakkasin ma seal heast lambalihast väga lugu pidama. Tegelikult on ju asi täiesti toorainest kuni selle valmistamiseni kinni. Praegu mul ei tule ka ette, et lambaliha oleks hästi tavaline mida pakutakse näiteks külas olles. Ikka siga või kana, teinekord ka loomaliha. Kuna lammast pole kuskilt võtta olnud, ei ole ka meie toidulaual minu kokkamisperioodil seda kohanud. Nüüd sain ühe mõnusa värske lamba jala ja midagi pidi sellest valmistama. Kuna suur tükk, küpsetasin seda siis kui parajasti olid külalised tulemas, nelja peale oli kogus paras ja natukene jäi ülegi. Marineerisin ja küpsetasin jalga koos kondiga ning enne serveerimist eemaldasime liha... või noh, mis ma kiitlen, küpsetamine ja serveerimine jäi kalli kaasa teha kuna mehed ja lapsed jäeti koju ning tüdrukud shoppasid ja jõudsid koju alles siis kui laud oli kaetud :) Lihakogust ma ära ei kaalund, räägin lihtsalt marinaadist ja valmistamisviisist.
Liha panin parinaadi 24h enne ahju panekut. Marinaadiks kasutasin:
2sl mett
sool
pipar
3sl SM American BBQ kaste (original)
1tl rosmariini
4sl sojakastet
õli
Mis siin ikka, määrisin lamba õliga kokku, lisasin sojakastme ning soola, pipra, rosmariini, BBQ kastme ning mee. Kätega hõõrusin kõik lamba külge nii, et kõik küljed olid marinaadiga kaetud. Panin liha kohe ahjupannile ning katsin täielikult hõbepaberiga ja jätsin külmkappi seisma. Ahju läks liha samuti hõbepaberi all. Ahjus oli see 2,5 tundi 160 kraadi juures. Liha tuli mõnus mahlane ja maitsev ning kondi küljest tuli väga ilusti lahti. Nüüd tuleb välja, et mulle mitte ainult ei meeldi hästi tehtud lammas vaid, et ma oskan ise ka seda päris hästi teha :)

Head isu!