Marineeritud kurgid

Isegi varem kui tomateid marineerisin, sai ju tegelikult ka kurke tehtud. Miks aga blogimata jäi, oli vist seetõttu, et pildid purkidest jäid tegemata ja purgid läksid juba keldrisse ära. Viimastel päevadel on saanud aga kurke maiustada ja kui toas olevast purgist viimased viilud välja kummutasin, tuli meelde, et retseptki kirja panemata. Kuna mulle aga selle aasta kurgid väga meeldisid, tegin ruttu ühe pildi ja otsisin üles oma märkmiku, kuhu olin kirja pannud kasutatud kogused.

Pesin purgid ja ladusin purkide põhja mustsõstralehti ja tillivarsi-õisikuid. Kasutasin peenralt lühikesi kurke, hakkisin kõik viiludeks ja jagasin purkidesse ära. Kokku tuli seitse 680l purki. Koguse peale kasutasin kokku 8 suurt küüslaugu küünt, mis hakkisin pooleks ja jagasin purkide peale enam-vähem võrdselt ära. Igasse purki läks ka 4 tera pipart, 2 tera vürtsi ja 1 leht loorberit. Keetsin veekeetjas 1,5l vett, lisasin sellele 6sl äädikat, 1,5sl soola ja 3 tl suhkrut. Segasin marinaadi ära ja kallasin kurkidele. Kuumutasin purke nii 10-15 minutit ja sulgesin kaaned.
Marinaadi kogus on mul kirja pandud 1,5l kohta ja ma nüüd enam ei mäleta kas sellest piisas või jäi puudu, no igal juhul kui marinaadi jääb puudu, saab juurde teha.

Kui varasematel aastatel olen teinud liialt äädikaseid kurke siis see aasta tulid mõnusad mahedad :)

Head isu!

Shokolaadikreemi kook

Eile algas kalli kaasa sünnipäevanädala trall, mille esimene osa kandis nimetust Perekond. Esimese ürituse magusaks tahtsin teha miskit mõnusalt kreemist shokolaadikooki. Siit-sealt on meelde jäänud erinevad keedukreemi koogid ja otsustasin teha shokolaadi keedukreemi küpsisepõhjale, mida omakorda katab väike kiht vahust toorjuustu. Toorjuust ja shokolaad on muska lemmikud seega arvasin, et talle meeldiks :)
Taigen:
300g shokolaadivahvleid
1sl nisujahu
80g võid
Shokolaadikreem:
4 munakollast
170g suhkrut
50g maisitärklist
0,5tl soola
715 ml piima
150g piimashokolaadi
100g tumedat shokolaadi
2 sl võid
vanilliessentsi
Toorjuustukreem:
200g toorjuustu
150 ml vahukoort
3 tl tuhksuhkrut
vaniliini
Kaunistamiseks veidi shokolaadi

Kasutasin Selga shokolaadivahvleid, pakis oli 180g, kasutasin veits üle pooleteise paki. Koogivorm on mul u 28 cm diameetriga. Purustasin vahvlid blenderis ja vahvlipuru kummutasin kaussi, kus kallasin juurde kergelt sulanud või ja jahu. Mätsisin seda tainast natuke ja seejärel vooderdasin sellega oma koogivormi. Vormi põhja panen alati ringikujuliselt välja lõigatud küpsetuspaberi, et kui muud moodi koogitükki kätte ei saa, siis paberiga koos ikka saab :)))
Kreemi jaoks kuumutasin piima, mikserdasin munakollased eelnevalt tärklise ja soolaga segatud suhkruga ning lisasin piimale kui piim juba peaaegu kees. Lasin u 1-2 minutit keeda(pidevalt segades). Kohe peaks näha olema, et kreem muutub paksemaks. Lisasin vanilliessentsi ja eelnevalt puruks murtud shokolaadi ning või. Kuna kreem oli jube kuum, sulas shokolaad ja või selles koheselt. Segasin kuni shokolaad oli sulanud ja lasin kreemil natukene seista, et see päris tulikuum ei oleks ning seejärel kallasin segu vormi küpsisepõhjale ja lasin täielikult jahtuda, lõpuks panin koogi külmkappi. Kui kook oli juba mõnusalt külm, valmistasin toorjuustukreemi. Selleks vahustasin vahukoore ja toorjuustu tuhksuhkru ja vaniliiniga. Saadud segu jaotasin koogile shokolaadikreemi peale. Vahekord selline, et enamik ikka shokolaadikreem ja toorjuustukreemi vaid väike kiht. Toorjuustukreemi peale riivisin tumedat shokolaadi. Kooki on mõistlik teha päev varem kui serveerid kuna see jahtub kaua ja seejärel võiks see külmkapis ka veel seista enne serveerimist. Mina tegin samal päeval kui serveerisin aga tõesti, järgmisel hommikul oli see palju parem! Koogi kreem oli kurrrja kui maitsev!!! Iga kord kui külmkapi ukse lahti teen, pean kasvõi väikse ampsu seda kooki võtma .... häbi! Toorjuustukreem peal on ka mõnus ja kuna shoksikreem on suhteliselt magus, annab selle kreemi tagasihoidlik maitse just õige kombinatsiooni. Soovitan proovida, maitseelamus oli tõesti super ja muskale ka väga meeldis!
Head isu!

Salat suvikõrvitsast

Sain hiljuti kaks suurt suvikõrvitsat millest oli tarvis miskit valmis meisterdada :) Otsustasin teha salati purkidesse. Lisaks kõrvitsale kasutasin täiesti tunde järgi:
tomatit
sibulat - nii punast kui kollast
paprika
küüslauku
porrulauk

Kogused vastavad pildidl olevale AGA kõrvitsatest kasutasin ära vaid ühe kuna teine oli liiga vana ja puine. Teiste koostisosade koguseid selle tõttu ei vähendanud. Kõik mis pildidl, läks potti :)
Hakkisin kõik koostisosad, hautasin sibulat ja porrut poti põhjas väheses õlis, lisasin tükkideks hakitud paprika ning suvikõrvitsa. Viimasena tomat ja küüslauk. Maitsestasin soola, suhkru, pipra ning natukese basiilikuga. Tõstsin segu purkidesse ja kuumutasin nii 10 minutit.
Piltidelt tundub, et salat on jube vedel ja sogane aga täna just avasin ühe purgi õhtusöögi kõrvale ja vedelik on lihtsalt suhteliselt hägune aga muidu muud koostisosad ei ole puruks keenud ega midagi, kenasti terved tükid on. Ei ole krõmpsud aga seda ma ei eeldanudki :) Maitse on üllatavalt hea ... just üllatavalt, ma tavalist kõrvitsat ei söö ja suvikõrvitsaga on kokkupuude vähene seega ei teadnud mida oodata. Kokku sain 4x0,5 purki+ üks poolik 0,5 purk. Igatahes märkus iseendale - kui võimalik, tee seda järgmine aasta jälle :) Head isu!

Marineeritud kirsstomatid

Samal nädalavahetusel kui aias ürte korjasin, sai ka pisikesd armsad kirsstomatid kasvuhoonest ära korjatud ja plaaniks sai need purki pista. Sain väikse kausitäie tomateid, kogust ei oskagi öelda, ei kaalunud. Kõigepealt tegin hambaorgiga tomatitele augud sisse, et koored lõhki ei lööks ning jagasin need purkide peale ära. Lisaks viskasin igasse purki juurde kaksküüslaugu küünt, oksa tüümiani või paar lehte basiilikut (mõni purk tüümianiga, mõni basiilikuga), lehe loorberi, paar tera pipart ning tera vürtsi. Seejärel keetsin kokku marinaadi:

1,5 l vett

1,5 spl soola

1,5 spl suhkrut

3 spl äädikat

Kallasin marinaadi tomatitele ja kuumutasin nii 10 min, seejärel keerasin kaaned kinni. Kokku sain purke täpselt nii palju kui pildilt näha :) Enamik on 0,3l ja 0,4l purgid

Head isu!

Ürdid talveks kööki

Olen mitmes retseptis maininud, et kasutan oma aia sügavkülmutatud ürte. Selle peale on minult küsitud mis moel ma oma ürte külmutan.
Hakkan pihta eelmisest aastast kui mul oma ürdipeenar oli alles esimest aastat ning mul polnud aimugi mis ma teen :) Sel ajal kuivatasin enamiku - lõikasin tüümiani juure pealt maha ning panin paberi peale pikemaks ajaks tuppa kuivama. Kui tüümian oli täielikult kuivanud, hõõrusin taimi kahe käe vahel, et lehed rootsude küljest ära kukuksid ning need lehed panin plastikust topsiga riiulile ja nii kasutasin talv läbi. Toimis, väga hea oli aga kuivatamine võttis jube palju ruumi ja aega. Basiiliku võtsin samuti juure pealt maha, kiskusin lehed küljest ära ning laotasin ahjupannile. Panni asetasin ahju u 70 kraadi juurde nii, et ahjuuks oli praokil ning lasin neil seal kuivada. Kui lehed olid kuivanud, hõõrusin jälle käte vahel puruks ja panin topsi. Kogu basiilikut ma ära ei kuivatanud, osa hakkisin noaga katki ja panin kilekotiga sügavkülma.
Eelmise aasta kogemusest õppisin, et mitte mingil juhul ei tohi ürte hakkida! Nii lased sa ürdist mahlad välja. Juure pealt ära lõikamine oli ka viga kuna taimed ei taastunud ega andnud veel ühte saaki nagu see aasta. Eks natuke sain aga ikka kui jätta esimeste lehtede kaenlast uued võsud alles, kasvab taim uuesti suureks. Nüüd see aasta panin kõik ürdid sügavkülma: Basiiliku terved lehed, tüümiani oksad, estragonil korjasin varre küljest piklikud lehed ning peterselli lõikasin lihtsalt oksad. Külmutasin kilekottides. Toidutegemisel võtan sügavkülmast koti, sealt mõned lehed ning ülejäänud panen kiirelt külma tagasi, et need ei sulaks üles.

Head maitsestamist!

Ürdipeenar

Ürdipeenras on mul hetkel basiilik, tüümian, estragon, petersell, varsseller, sidrunmeliss ja piparmünt. Peenar ise on mul väga totralt üles ehitatud - ühes ääres on basiilik ja tüümian, keskel estragon ja meliss, teises ääres petersell, varsseller ja piparmünt ... totter seetõttu, et estragon kasvas ligi meetriseks ja seda KESET peenart, samuti on see mitmeaastane ürt mis ise ka jubedalt võsusid mööda peenart edasi ajab. Estragoni kõrval asetsev meliss nii kõrgeks ei kasva kuid on samuti mitmeaastane ja jubedalt võsusid ajav. Piparmündiga sama jutt. Neid taimi ma enam elusees ei paneks peenrasse, kus on mul ka madalamad taimed nagu tüümian. Nagu mets on keset peenart. Fotod on tehtud juuli alguses ja tegelikult kasvas kõik veel kõrgemaks. Kavatsen estragoni, melissi ja piparmündi välja kaevata ning nende jaoks eraldi mullalapi otsida kohta, kus need ei sega teisi taimi. Eeltatavasti peaksin seda tegema veel nüüd sügisel, et enne talve jõuaks juurduda ning talveks peaks äkki igaks juhuks katteloori peale panema kuna alles istutatud taim võib õrn olla. Basiilik on üheaastane taim, sellega pole midagi teha. Juulis tahtis basiilik juba õitsema hakata seega näpistasin kõik õied kiirelt pealt ära. Kui ta õitsema hakkab, muutub taim puiseks ja halvaks. Juuli lõpus lõikasin basiilikad maha nii, et jätsin alla kaks-kolm lehte, millest nüüd septembriks olid juba sama kõrged taimed tagasi kasvanud ja sai uuesti maha lõigata. Tüümianil tuleks samuti õied ära näpistada ja kui maha lõigata, siis ikka nii, et natukene rohelist alla jääks, mis edasi kasvada saaks. Tüümian on mitmeaastane taim aga eelmisel suvel istutasin maha üle 10 taime ning nendest sel kevadel hakkas kasvama vaid 2 - sel aastal panen katteloori peale, võimalik, et eelmised võttis külm ära.
Sama peenra ühes osas proovisin ka jääkapsast kasvatada. Kuna tavaline lehtsalat on minu jaoks natukene kibe ja ei ole krõmpsuv ja ruccola sõid teod ära :) siis panin lisaks jääkapsast. Selleks istutasin seemned otse pakist peenrale ja kasvas imehästi. Kapsas oli hea kuni ei olnud moodustunud kapsapead ehk sai lihtsalt lehti korjata. Kui juba pea moodustus, tulid ka teod ja seest oli kapsas ka kahtlane. Aga varasemad lihtsalt lehed olid küll väga head krõmpsuvad ja maitsvad. Mõtlesin, et järgmine aasta panen jälle seda maha kuid nii, et võtan lehti sedasi, et saaksin umbes juuli keskpaigas uued seemned vanade lehtede vahele maha panna ja kui vanad juba kapsasteks muutuma hakkavad, tirin välja ja lasen värsketel lehtedel kasvada - nii saan maitsvat kraami sügiseni. Teoorias tundub ilus, eks järgmine aasta näeb kuidas asi praktikas välja näeb.
Endale märkeks, et rosmariini tuleks kindlasti ise järgmisel aastal veel maha panna aga huvitav kui suureks see kasvab ... google väidab, et lausa üle meetri - peab ta vist siis sinna estragoni ja teiste kõrgete ürtide peenrasse kavandama.

Head kasvatamist!

Kana-kookose kaste riisiga

Ma ei teagi miks aga viimasel ajal ei ole jälle palju kodus kokkamist toimunud. Eks üht-teist on ikka saanud meisterdada õhtusöögiks aga ei midagi uut ega huvitavat. Viimase aja üks uus katsetus oli minu jaoks kookospiim. Väga pikka aega olen ma poes riiulil vaadanud kookospiima ja alati tahan seda korvi tõsta aga enne kui käsi tõuseb, ütleb mõistus: " kamoon, sa ei oska sellega nagunii midagi peale hakata! On sul mingit mõtet kus seda kasutada? Ei jah, no siis kõnni edasi." Ja nii ma edasi olen kõndinud, ma tõesti ei tea kus või kuidas seda kasutada ... ju vist magustoitudes ... miskites suppides olen kuulnud ... kuskil kindlasti veel. Seekord mõtlesin asja enda jaoks valmis seda pidi, et õhtusöögi mõte oli olemas, ainult kookospiim oli puudu. Nii tõusis käsi kiirelt riiulilt purki võtma ja mõistusel polnud midagi kobiseda :)

Kokku kasutasin:

riis
u 350g kanafileed
ananassikonserv (228g)
400 ml kookospiima
100 ml kanapuljongit
1 keskmine sibul
2 küüslaugu küünt
0,5 tl jahvatatud inver
3 tl karrit
sool
pipar

Tükeldasin kanafilee ning praadisin seda koos sibula ja küüslauguga kuni sibul oli klaasjas. Praadimise ajal maitsestasin kana soola, pipra, karri ja ingveriga. Hea meelega oleksin riivinud sisse värsket ingverit kuid unustasin seda poest osta ja kasutasin seega kodus leiduvat jahvatatud varianti. Karrit panin maitseainetest kõige rohkem, lausa 3 tl, ingverit kõigest 0,5 tl kuna ma ei olnud seda varem kasutanud ja ei osanud hinnata selle maitset. Värske puhul on maitse kohe hästi tunda aga kuivatatud maitseainete õige mekk tuleb toidule juurde tihtipeale alles natukene kuumutades või seistes. Maitse järgi lisasin soola ja pipart ning seejärel kookospiim, puljong ning ananassikonserv ilma vedelikuta. Kuna kookospiim on iseenesest imal ja ennem magusapoolne siis konservi vedeliku magusus oleks asja veel hullemaks ajanud. Niigi uhasin soola päris palju sisse, et maitse minu jaoks tasakaalustuks. Edasi lasin kastmel vaikselt podiseda keemiseni ja lülitasin pliidi välja jättes kastme sooja pliidiplaadi peale järelküpsema. Seejärel panin riisi keema ning kui riis oli valmis, oli ka kaste kenasti paksenenud. Serveerisin riisi koos kana-kookose kastmega ning peale raputasin natukene estragoni värviks:)
Söök tuli hea ja iga uus asi on huvitav AGA minu jaoks jäi söök siiski veel natukene liiga imala maitsega - oli küll tunda karri tugevust, mis mulle meeldis aga midagi jäi puudu ... kindlasti oleks värske ingver asjale vürtsi lisanud ja äkki isegi värsket sidrunit järgmine kord sisse pigistada. Miski vürts oli minu jaoks igatahes puudu aga seda enam olen kindel, et proovin varsti jälle sama sööki teha, et veel kord katsetada :) Kellel on nõuandeid, mida lisada või mida teisiti teha siis kõik on teretulnud!

Head isu!