Vaarikapeenar

Alates ajast, mil metsakodu soetatud sai, olen ma unistanud vaarikapeenrast. Läinud on palju...4 aastat? ja lõpuks sain väga hea diiliga palju taimi. Aitäh Annale orgunni eest! Tuli külla ja pagassis ilutses 35 taime :) Täna hakkasin peenart rajama. Teate KUI raske on peenra rajamine heinamaale??? Võttis võhma ikka korralikult välja aga pole hullu. Plaan oli selline, et tuleb kaks kitsast peenart, mille vahelt muruniidukiga läbi saab. Nädalavahetusel võtsin vikatiga heina maha ja isa lasi muruniidukiga ka veel üle, et parem kaevata oleks. Täna peale metsas müttamist hakkasin kaevama. peenar tuli umbes  40cm lai ja 6m pikk. Eemaldasin mätta ja uuristasin nii sügavaks kui võimalik aga meil on paha pinnas, väga kivine, niiet sain peenra vaid nii labidasügavuseks. Põhja tassisin vana virtsa. Kui koha ostsime 4 aastat tagasi, tellisime hunniku sõnnikut. Hunnik oli nii suur, et oleme sellest ainult pool ära kasutanud ja teine pool on enamuses mullaks muutunud. Sedasama virtsa viskasin oma kraavi põhja ja kastsin voolikust. Järgmisena jagasin taimed u 40cm vahedega peenrale ja tassisin peale uue viljaka mulla. Vajutasin kinni ja kastsin uuesti. Kõige peale kraapisin varem välja aetud mulla ning katsin niitmisest tulnud rohuga. Rohi pidavat niiskust hoidma või midagi sellist ... ma täpselt ei saanudki aru aga pidavad hea saama :)))) Täna tegin ühe peenra, homme tuleb teine kõrvale. Ma kohe tunnen kui rahul ma endaga olen, tänane päev läks asja ette! Mul on järgmiseks suveks igal juhul vaarikakoogi valmistamise päev broneeritud niiet ... parem oleks!

Põldmarjamoos õuntega

Viimastel päevadel on saanud palju mööda metsi mütata. Maaelu privileeg ja kavatsen seda nädala lõpuni nautida :) Seenelt tulles märkasin, et põlluäär sinetas põldmarjadest ja kuna seenesaak oli tõsiselt kesine siis vahetasin kodus ämbrid ning läksin põllu äärde marjule. Tegelikult olen ma juba kaks nädalat plaaninud põldmarju korjama minna kuid lihtsalt ei ole jõudnud. Mulle väga meeldib moos põldmarjadest, eriti hea, kui sinna oleks lisada ka väheke õunu. Õnneks oli meil parajasti ka veidi õunu kodus niiet moos läks keema järgmiselt:
3kg põldmarju
1,5kg puhastatud tükeldatud õunu
3,6kg suhkrut

Marjad ja õunad suhkruga potti ja hääästi vaikselt podisema, et kõigepealt suhkur ära sulaks. Siis võib kuumust lisada aga suurelt podiseda ei tohiks. 1,5h keetmist ja purkidesse :)
Head isu!

Juustukoogikesed

Suvi ongi puhkamiseks :) Sai pidevalt ringi sõidetud nii, et kodus kokkamist väga ei toimunudki. Poleks veel nüüdki vaja olnud aga ma lihtsalt võtsin ennast kätte ja otsustasin, et pool aastat tagasi soetatud koogikeste vormid on tarvis sisse õnnistada. Ühel oli siin eile väike tähtpäev ka, seega eile sai ahi tööle pandud ja valmima hakkasid väikesed juustukoogikesed. Mul on 7,5cm põhjadiameetriga vormid (ülemine osa 9,5cm) ja kogusest sain 12 koogikest. Kasutasin netiavarustes leiduvat Christine retsepti, kus sidruni asendasin laimiga.
Kasutasin:
Põhjaks:
150g külma võid
50g suhkrut
1/4tl vaniliini
250g jahu
2 munakollast
Juustukreem:
250g toorjuustu
100ml vahukoort
1 muna
60g tuhksuhkrut
1/2 laimi
50g piimashokolaadi

Põhjaks mudisin kokku või ja suhkru, seejärel munakollased ning viimasena jahu. Tainas tuli mõnus, ei jäänud käte külge ja ei pidanud jahutama kapis enne vormimist, niiet jagasin taigna vormidesse vooderdamiseks.
Kahvliga tegin vormi põhjal oleva taigna sisse augukesed ja viskasin need 15 minutiks 170 kraadisesse ahju, et need kergelt pruunistuksid. Ahjust välja võttes tõstsin korraks kõrvale jahtuma kuni segasin kokku kreemi. Kreemiks vispeldasin kokku toorjuustu suhkru, seejärel lisasin muna. Eraldi kausis vahustasin koore ja segasin toorjuustu hulka. Pigistasin kreemi sisse ka laimi mahla.
Kasutades tordipritsi, jagasin kreemi korvikestesse ja lükkasin need veel kord ahju (150 kraadisesse) 15 minutiks. Kui koogid olid valmis, tõstsin jahtuma. Jahtunud koogikeste peale tegin shokolaasiga triibukesed ja valmis. Maitselt said koogikesed küll mõnusad ja mul on juba miljon mõtet, mida kõike nende vormiskestega veel teha :) Mis siin ikka, nende koogikestega on sügishooaeg minu jaoks ametlikult alanud.

 Head isu!

Õuna-vaniljestritsel

Mulle meeldib pärmitainas. Tõsiselt noh! Sellest saab ju KÕIKE teha. Soolast-magusat, mida iganes. Üldiselt ma teengi kausitäie tainast valmis ja siis vaatan, mida taignaga peale hakata. Kas soolast, lisades küpsetisele soola või magusat, lisades suhkrut. Seekord oli kohe algusest peale plaan stritslit teha, seega tuli ka tainas magus. Täidis tuli stritslisse vaniljemaitseline ja kohupiimane. Täidise tegid kusjuures vennapoeg ja ristipoeg minu juhendamisel :) Poistel oli igav ja andsin neile ülesande kätte, nalja sai nabani :))))))
Kasutasin:

Tainas:
50g pärmi
1 muna
600g jahu
300ml piima
1dl suhkrut
100g võid
1tl soola
1/2tl kardemoni
1/2 muskaatpähklit
Täidis:
200g riccota kohupiimatoru
150g võid
 ~85g vaniljekastme pulbrit
1tl vanilli
120g suhkrut
1,5 suurt õuna
Määrimiseks ja kaunistamiseks:
õli
võid
suhkrut
200g valget shokolaadi

Kogusest tuli kaks kringlit. Viskasin pärmi kausse ja raputasin peale soola ja segasin kuni pärm oli vedel. Seejärel lisasin suhkru, kardemoni ja muskaatpähkli ning soojapoolse piima. Segasin hulka eelnevalt lahtiklopitud muna ja hästi pehme või. Kõige viimasena sõtkusin hulka kolmveerand jahust ning panin taigna rätiku alla kerkima. Mul oli eriliselt soe koht taignale seega kuskil 35 minuti pärast oli tainas juba kahekordseks kerkinud. Lisasin ülajäänud jahu ja sõtkusin. Panin taigna uuesti kerkima ning kui see oli jälle kahekordne siis jagasin kaheks ning rullisin ühest ristkülikukujulise lehe. Lehe keskele pika triibuna tuli pool täidisest. Täidiseks segasin kokku  kohupiimatoru, sulatatud või, suhkru ja vanilli ning vaniljekastme pulbri. Täidise peale jagasin pool eelnevalt kooritud, puhastatud ja viilutatud õuna kogusest.  Kui taignale oli kõik ära jagatud, valmistasin selle ette stritsli punumiseks. Selleks lõikasin kahele poole täidist taignale sälgud sisse nagu pildil näha ja ribasid pidevalt täidise peale kokku tõstes punusin stritsli. Peale raputasin veidi suhkrut. Tõstsin väikse abiga piruka küpsetuspaberile, määrisin õliga ning asetasin umbes 200 kraadisesse ahju. Ahjus oli stritsel kuskil 30 minutit vast. Kui valmis, tõstsin ahjust välja ja määrisin kohe võiga, et see eriliselt pehme jääks. Jätsin rätiku alla jahtuma ja kui oli peaaegu jahtunud, sulatasin shokolaadi tilga piimaga ning niristasin peale. Valmis! Kuna rahvast oli palju siis kiidusõnu sai ka see stritsel kohe eriliselt. Ega midagi, küpsetan sel reedel seda jälle :)

Head isu!

Meekook

Ma olen meekooki söönud kokku 5-7 korral, mitte rohkem ja ka siis ainult väikese tüki poekoogist. Kuna napoleon on minu nr1 kook siis ma ei ole meekoogile erilist tähelepanu pööranud aga kuna viimasel ajal on mõned korrad sellest juttu tulnud ja ma nii ammu polnud seda söönud, oli mul selle maitse juba praktiliselt meelest läinud. Väike julgustus söbrannalt, kes seda valmistanud on, et tegemist on tegelikult lihtsalt valmistatava koogiga ja minu meekoogi küpsetamise idee aina arenes. Eile võtsin ennast kokku ja tegin selle ära. Kogustest tuleb korralik ahjuplaadi suurune kook. Tarvis oli küpsetada põhjad ning nende vahele valmistada kreem. Põhjadeks kasutasin keedutainast. Katsetamiseks võtsin kõige lihtsama Toidutare retsepti. Kõigeks selleks kasutasin:
Põhjadeks:
200g võid
4 muna
4sl mett
8dl jahu
2dl suhkrut
0,5tl soola
2tl küpsetuspulbrit

Hapukoorekreem:
1,5l hapukoort
2dl suhkrut
0,2dl sidrunimahla
1,5tl vanilli
Nii, Alustasin kreemist. Segasin kokku 20% hapukoore suhkru, sidrunimahla ja vanilliga ning panin külmikusse oma aega ootama. Siis hakkasin tainast tegema. Ma olin tegelikult VÄGA skeptiline kui lugesin retseptist, et seda tuleb teha veevannil ja kui mul poleks olnud selleks ideaalset kaussi siis ei oleks ma keedukat teinud. Mul oli aga hiljuti soetatud metallist suur ümar kauss, mis sobis väga hästi ühe suurema poti peale nii, et põhi oli paari cm ulatuses vees. Panin potiga vee keema ja kui vesi hakkas mulisema, keerasin kuumuse poole peale ning asetasin kausi potile. Kaussi tükeldasin kogu või ning lasin sel sulada. Peaaegu sulanud võile lisasin suhkru ja mee ning segasin kokku. Pidevalt segades lisasin eelnevalt lahtiklopitud munad ja seejärel hakkasin vähehaaval jahu lisama. Jahu hulka segasin küpsetuspulbri ja soola. Jahu lisasin dl haaval ja ei sõelunud jahu - no ei ole mina kunagi viitsinud jahu sõeluda ja sellest puudust ei ole tundnud. Kallasin 1dl taignasse ja segasin, siis jälle 1dl ja segasin edasi. Kusjuures kuni lõpuni segasin ma tainast vispliga. Viimaste detsiliitrite ajal pidin ikka kõvasti vaeva nägema - ühe käega hoidsin kaussi ja teisega elu eest segasin :) Aga sai kenasti vispliga, usun, et paremini kui lusikaga. Ehk siis tainas jäigi selliseks ... suhteliselt vedelaks aga samas mitte päris pannkoogitaigna-vedelaks. Ikka kätega sai seda sealt võtta kui tarvis, ei pidanud lusikat kasutama, lihtsalt veniv oli see. Taigna asetasin tunnikeseks külma, kus see veel tahkemaks tõmbas. Nüüd tuli KÕIGE tüütum osa - taigna plaadile määrimine. Kuna minu kõige suurem hirm oli, et põhjad tulevad liiga paksud, tegin ma imeõhukesed põhjad. Noh kui retsept ütles, et sellest kogusest saab 5 plaati siis mina sain 7 ilusat täisplaati. Rullida ma üldse ei üritanudki vaid määrisin kätega selle küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Kõrval oli mul veekauss, kus ma sõrmi niisutasin, et ikka veel ja veel õhemaks tainast saada. Kohati jäi see ikka täitsa läbipaistev. Igat plaati küpsetasin ma 175 kraadises ahjus umbes 5 minutit. Proovisin ka 200 kraadiga aga siis tõmbasid põhjad kohe liialt pruuniks ja oma esimese katsetuse otsustasin teha selliselt, et jätan põhjad heledamad. Eks järgmine kord teen tumedate põhjadega ja vaatame, kas maitse on erinev. Igatahes 6 põhja jätsin heledaks ja ühe lasin täitsa pruuniks. Selle ühe tumepruuni põhja blenderdasin ma jahtudes peeneks puruks, mida kasutasin koogi kaunistamisel. Retseptis oli kirjas, et lõigake kohe ääred sirgeks ja kasutage ääri hiljem kaunistamiseks aga ma tegin ilusad neljakandilised põhjad, polnud sealt midagi lõigata. Lisaks napoleoni kogemusest tean, et kook jääb ilus kui ääred vahetult enne serveerimist lõigata + neid ääri on niiiiiiiiiii maitsev nosida enne päris koogi kallale asumist. :)))))
Kui põhjad valmis ja jahtunud, hakkasin kooki kokku tõstma. Esimene põhi, vahele kreemi, teine põhi, kreemi jne kuni viimase põhja peale jälle kreemi ning kõige peale puistasin selle purustatud tumeda põhja. Kui kreemi tehes mõtlesin, et ei hakka päris 1,5l kokku segama, segan 1,2 või nii siis kreemi põhjade vahele ladudes olin ma väga õnnelik, et ikka terve koguse kreemi tegin ja kui aus olla siis kreemi oleks võinud veelgi olla :) Kuskilt vahelt kreemi välja ei voolanud ja hiljem maitstes oli ka seda piisavalt. Ei palju ega vähe. Juba paar tundu peale valmistamist võtsime esimesed tükid maitsemiseks ja kook oli imehästi läbi imbunud, ju tänu õhukestele põhjadele. Järgmiseks hommikuks oli kook veelgi parem :)
Mis ma oskan öelda, kui olen juba korra seda teinud siis äkki kunagi viitsin uuesti valmistada. Millalgi kui suurem punt inimesi külas on. Kuna põhjade tegemine on täielik pärsssss siis väikest kooki ei viitsiks ma küll vist eales tegema hakata. Maitse suhtes ma olen rahul, vaevalt, et kook pikalt seisma jääb. Arvuti taga lõpetades pakingi paar tükki sisse ja jalutan paar maja edasi kohvile :)

Head isu!

Kreemine rabarberikook

Kuna mulle klassikaline rabarberikook ei istu nii väga, tegin kreemise koogi, kus kasutasin nii toorjuustu kui kohupiimakreemi. Etteruttavalt ütlen, et kook tuli väga super! Hapukas rabarber sobis ideaalselt pehme ja kreemja täidisega. Ma isegi ei ole üldse kindel, kas seda kooki võiks rabarberikoogiks nimetada kuna seda on koogis kõige vähem :) Ma oleksin rabarberit vast rohkem pannud aga mul oli külmikus ainult üks vars. Muidu oleks umbes 1,5 pannud, rohkem ka mitte.
Kasutasin:
190g digestive küpsiseid
60g võid
1 paksem vars rabarberit
400g vanilje kohupiimakreemi
200g toorjuustu
5sl suhkrut
2 muna
1sl vett
Valmistasin põhja purustades küpsised ja segades need sulatatud võiga. Vajutasin selle oma 26cm tordivormi põhja ja panin külmkappi ootele. Tegin seekord veidi paksema ja pehmema põhja, väga hea tuli. Puhastasin rabarberi, lõikasin pikuti pooleks ja hakkisin õhukesteks tükkideks. Rabarberi panin eraldi kaussi, lisasin 3sl suhkrut ja 1sl vett. Segasin ja jätsin minutiks seisma, et mahlad jooksma hakkaksid. Ajasin pliidil panni soojaks ja panin rabarberi-suhkrusegu pannile. Keskmisel kuumusel lasin sel paar minutit podiseda kuni rabarber oli nii pehme, et puulusikaga vajutades läks kergelt katki. Kallasin saadud segu kuumalt pannilt ära, jahtuma. Seejärel segasin omavahel toorjuustu ja kohupiimakreemi, lisasin hulka 2 muna ja 2 sl suhkrut. Kuumutatud rabarberi kallasin koogivormi küpsisepõhja peale ja puulusikaga määrisin selle põhja peale ühtlaselt laiali. Suhkruga kuumutatud rabarber on nagu marmelaad ja seda on hästi kerge määrida. Rabarberi kihi peale jagasin kreemikihi. Kook küpses 40 minutit 175 kraadises ahjus. Jahutasin ja valmis! Kreemi osa on mõnusalt siidjas ja pehme maitsega, millele annab vunki rabarberikiht. Väga mõnus ja tasub proovida!

Head isu!

Värvilised grillvardad

Vahepeal on tegelikult saanud ju ka grillida ja kirja panen ma eestlastele juba hästi tavalise mõtte, nimelt köögiviljade grillimise. Kirja panen ma selle tõttu, et paljud esiteks ei tea mida valida varda otsa ja teiseks, et enamasti visatakse pestud köögiviljad vardasse ja kohe lõkkele. Minu jaoks jääb selline asi veidi maitsetuks ja seetõttu lisan ma viljadele lihtsa marinaadi, mis muudab maitset tunduvalt paremaks! Kasutasin oma kõige lemmikumaid vilju ja vardad said imehead! Panen kirja umbkaudselt oma kogused selleks, et oleks näha mis koguse peale 0,5 dl marinaadi läks. Alljärgnevast sain 18 varrast.
Kasutasin:
suvikõrvits (mõni teab seda zukiinina, või kabatšokina jne)
3 punast sibulat
2 paprikat
5 tomatit (pisemat sorti)
500g shampinjone (värsked)
2 pk Halloumi juustu
Kaste
0,2dl sojakastet
0,2dl balsamico kastet
0,1dl õli
Kastme segasin lihtsalt kõik kokku ja sellega polegi muud tegemist. Ülejäänud vardasse topitavad asjad hakiti väiksemaks ja pandi kokku ühte kaussi, välja arvatud juustu ja seened. Kallasin köögiviljade peale kastme ja segasin kõik hästi läbi. Seened võiks lõigata pooleks ja need saab panna kaussi kõige peale ja veidi neid marinaadiga koos olevate köögiviljade peal ringi veeretada, et need ka soolaka maitsega kokku saaks. Võib ka tsipa kastet alles jätta ja veel ainult seentele pritsida. Köögiviljade hulka ma neid ei pane kuna need lähevad lihtsalt katki. Juust marinaadi ei vaja, see on piisavalt soolakas ja maitsekas. Edasi kõik vaheldumisi tikkude otsa ja grillile. Need 18 varrast kadusid küll jube kiirelt :)

Head isu!