Pad Thai krevettidega

Suve pikendamiseks käisime oktoobri lõpus Tais puhkamas, kus saime mitu nädalat nuudlitest ja riisist toituda :))) Eks tegelikult sai seal ka kõike muud aga igas menüüs kõige paremini teadsime me sööki nimega Pad Thai, mida pakuti erinevat moodi: krevettidega, erinevate mereandidega, kanaga, loomalihaga jne. Tellides sai ise ka valida, missuguste nuudlitega seda rooga soovid. See oli seal kalli kaasa lemmik söök kuna ta teadis mida ta saab kui selle tellib ja see maitses talle. Meile kõigile maitses tegelikult aga teised eksperimenteerisid rohkem kohalike toitudega...vastu pükse saime ka rohkem :) Pad Thaid soovis abikaasa edaspidi ka koduses menüüs kohata. Korra ma juba katsetasin seda aga kuna mul ei olnud sel hetkel kõiki vajalikke koostisosasid kodus olemas, ei tulnud see päris õige. Seekord olid ettevalmistused tehtud ja tulemused hämmastavalt head:) Nii palju täpsustan, et sellist asja nagu tamarindi pasta ma lihtsalt ei suutnud leida kahest poest, mida külastasin, seega asendasin selle Worchesteri kastmega, mille koostises seda leidub.
Kogusest piisab vabalt 4 suure söömaga inimesele.
Kasutasin:
250g riisinuudleid
180g kooritud krevette
2 muna
5 suuremat küünt küüslauku
2-3cm jupp porrut (parem oleks kasutada rohelist sibulat väike punt)
oaidusid
50g röstitud pähkleid (mul maapähkel)
õli
1 laim
tšillit (soovi korral)
Kastmeks:
4sl Worchesteri kastet
9tl kalakastet
6tl sojakastet
80ml kanapuljongit
5tl tšillikastet
4tl fariinsuhkrut
Lasin potis vee keema, keerasin pliidi kinni ja panin nuudlid paariks minutiks vette ligunema. Need ei tohi päris valmis saada vaid nii kolmveerandi peale kuna hiljem lähevad need veel pannile. Vahepeal segasin kokku kastme, milleks lihtsalt ühendasin kõik kastme komponendid ja segasin korralikult. Tulemus peaks olema magus-hapu kaste, mis on samas hästi soolane ning piisavalt tšilline. Samal ajal pannil kuumutasin õli, lisasin küüslaugu, porru ja krevetid. Segasin neid pannil nii minuti-kahe jagu, seejärel kallasin hetkeks kõrvale ning lõin panni keskele kaks muna, mida hakkasin pannilabidaga kohe segama, et tuleks munapuder. See puder peaks aga olema hästi õhuke, seega tuleks kasutada maksimaalset kogu panni pinda või lausa munad ükshaaval teha. Esimesel korral jätsin krevetid muna tegemise ajal pannile, lihtsalt lükkasin kõrvale ja tulemuseks oli krevetiomlett. Ju mul pole piisavalt suur pann. Seejärel lükkasin panniletagasi krevetid ja lisasin nuudlid ning kallasin peale kastme. Segasin nuudleid plastikust toidutangidega ehk segamise all mõtlen nende pidevat tõstmist tangide ning pannilabida abil. Lihtsalt segades läheb asi pudruks. Vahepeal maitsesin ning lisasin poole laimi mahla pigistades ning minu jaoks oli vürtsikust vähe, seega lisasin Taist toodud kohalikku tšillit. Imepisikesed aga VÄGA kanged kuivatatud kaunad. Lisasin neid kaks ka ja võttis juba veidi tulitama :) Kõige viimasena lisasin peotäie idusid ning segasin veel veidi. Kokku vast 4-5 minutit aga eks peab maitsema, et nuudlid oleksid valmis. Serveerides lisasin laimipooliku ja kallasin toidu üle hakitud maapähklitega, täpselt nagu seda igal serveerimisel Tais tehti. Raputasin peale ka veidi idusid juurde kuna mulle need hästi maitsevad.
Kallile kaasale meeldis seekordne pad thai VÄGA, ta oli hämmingus, et ma lõpuks suutsin genereerida Tai söögikohtadega absoluutselt konkureeriva Pad Thai. Miks ma kasutan oma kalli kaasa sõnu kui suurt kaalunumbrit toitude hindamisel? Sest ta on minuga selles mõttes aus ja pirtsutab päris palju söögiga. Kui talle meeldib siis on see nagu toidukriitiku hea arvustus. Tänase kohta võiks öelda, et lausa väga hea :)

Kes pole seda varem söönud ja ei oska võrdlusmomenti tekitada, võiks seda ikka proovida. Meil oli hea see moment tekitada, kuid siiski on tegemist tõesti hea toiduga, mitte nostalgiliste meenutustega hiljutisest reisist.

Head isu!

Mango chutney kana

Chutney on indiast pärit vürtsine puuviljakaste. Keeleabi sõnul peaks eesti keeles kirjutama seda tšatni .... weird. Ma ostsin purgi seda kastet juba üle kuu aja tagasi kui uusi ja huvitavaid maitseid otsisin. Viskasin selle korvi teadmata, mis see täpselt on või mis sellest saab. Täna hommikul avasin purgi ja maitsesin seda. See on selline hästi paks tarretunud moos, mis on tugevalt maitsestatud. Maitstes mõtlesin kohe kana peale, tundus olevat kindla peale minek. Googeldasin veidi ja sain häid palju häid mõtteid, millest ühe lihtsama ka käiku lasin.
Kasutasin:
250g kanafileed
2sl mango chutneyt
1tl riivitud küüslauku
1tl riivitud ingveri
oliiviõli
soola
porrut
Lõikasin kanafilee väiksemateks tükkideks, riivisin ingveri ja küüslaugu, tükeldasin porru. Kuumutasin pannil veidi õli ja lisasin hästi veidikese soolaga maitsestatud kanafilee tükid. Pruunistasin neid paar minutit ning seejäral keerasin kuumuse maha ning lisasin porru ja küüslaugu. Jällegi paari minuti pärast lisasin 2 suurt supilusikat mango chutneyt ja ingveri. Segasin korralikult läbi ning jätsin kana kaane alla hauduma paariks minutiks. Vahepeal jälle segasin aga kokku chutneyga segatult oli kana vast 4-5 minutit pliidil. Valmis. Nii lihtne see oligi. Kaasa maitses ka veel enne kui kodunt välja tormas ja jäi hetkeks laua taha seisma, maitses veel ja ütles, et issand, poleks uskunudki, et see nii hea võib olla. Oli tõesti hea. Mõnus magus-soolane-piprane maitse. Isegi väike härra, kes poole kohaga söögistreiki peab, sõi seda suurima isuga :)

Head isu!

Jogurtikook iirisega

Kuuldused minu kadumisest on ilmselgelt liialdatud. Mul ei ole otseselt midagi vabandusekski tuua ... Sügis on möödunud moosi keetes, veidi maailma avastades ning ausalt öeldes lihtsalt ringi joostes. Tavaliselt jõuan koju nii hilja, et midagi enam vaaritama ei hakka või just lähme õhtuks välja, et pole võimalustki kodus kokata. Täna taas koju sõites võtsime vastu otsuse, et saagu mis saab aga hakkame jälle korralikult kodus süüa tegema ja see oli minu kõrvadele nagu muusika :) Ma vajasingi väikest tõuget.
Õhtu enne seda imelist otsust, tegin kooki. Olime poes ja kõik asjad olid juba tegelikult ostetud kui ma otsustasin, et ei, kook tuleb ka. See pidi olema midagi imelihtsat, vähestest erinevatest koostisosadest (sest mul ei olnud enam aega tervet poodi uuesti läbi joosta) ning head. Kuna minu senised katsetused korraliku jogurtikoogi osas ei ole andnud väga häid tulemusi, ei saanud ma jonni jätta ning otsustasin taas kord jogurti kasuks. Samuti ei ole ma unustanud oma mõtet koogist, millel on mõnus iirise mass kuskil kihiks. Olen proovinud iirisekommidega aga seni ei ole õnnestunud. Kommikook ootab oma korda. Ostsin siis järgmised tooted:
2 vanilje La Crema jogurtit (2x380g)
2 pk Selga iirisemaitselisi küpsised (2x180g)
1 tops keedetud kondentspiima (190g)
120g võid
3 muna
2 tl tärklist (usun, et saab ka ilma, ma mingi just in case mõttega panin)

Niisiis, ülaltoodud tooted sain poes paariminutilise jooksu tulemusena korvi ja see kompott annab hästi mõnusa koogi kokku :) Küpsiseid on suhteliselt palju aga tegin küpsistest ka koogi ääred. Sellegipoolest ütlen kohe, et kes ei ole põhjafännid, pange vähem küpsiseid. Mina olen :) Blenderdasin küpsised täiesti puruks ning segasin sulatatud võiga. Paberiga kaetud ümmarguse tordivormi põhja ning ääred (poole vormi kõrguses) katsin küpsisepuruga. Kondentspiima ... ma vahepeal räägin sellest kondentspiimast. Ma ise ei olnud sellist pakendit näinud. Pisikene ümmargune topsik nagu pasteedil ja mõnusalt iirisemaitseline. Et kondentspiim oleks mõnusalt vedel ning seda saaks koogi põhjale laiali määrida, pidin seda natukene vedelamaks saama. Selleks keetsin keetjas vett ning kallasin keeva vee kaussi, mille põhjas oli kondentspiima pakk. Ma olin eelnevalt paki avanud ning seetõttu pidin olema ettevaatlik, et sinna vett sisse ei satuks. Vahepeal segasin ja kui oli piisavalt vedel, kallasin selle küpsisepõhjale ning määrisin laiali. Koogi sisuks segasin kokku jogurti, kloppisin sisse munad ning segasin hulka tärklise. No mina ei tea, ma kartsin, et kook ei lähe ahjus tahkeks, mass tundus ikka päris vedel ja ma siis sisendasin endale, et see aitab. Kook igatahes püsis ideaalselt... oleks vist ilma tärkliseta ka püsinud tegelikult :) Igatahes kallasin segu kondentspiima massile ning lükkasin koogi 180 kraadini eelsoojendatud ahju 40 minutiks. Koogi peale asetasin teise küpsetuspaberi, et kook liialt pruuniks ei läheks. Suhkrut ma kuskile ei lisanud kuna iiris on magus ja jogurt ka. Tulemus ei olnud ka üleliia magus (kondentspiima tõttu nt) vaid just mõnusalt mahe, millele andis lisamagusust iirisekiht :) Ainus, mis puudu, oli lisatopsik iirist, et seda serveerimisel peale niristada. Jahutasin kooki alguses toas aga kuna oli kindel soov seda juba õhtul (ja külmalt) süüa siis viisin ka õue jahtuma ja lõpuks lausa külmkappi. Esimene imehea jogurtikook tehtud :) Iirisekiht tuli ka täpselt selline nagu ma lootsin! Tegin pildi õhtul hilja, halva fotoka ning veel halvema valgusega aga ma lihtsalt kartsin, et hommikuks ei ole enam midagi pildistada. Hommikul tõdesin, et kuigi pilt pole kõige parem, on see ainuke, mida kasutada kuna uut enam teha ei olnud lihtsalt võimalik :)

Head isu!

Soe adviljasalat ja praetud suured sirmikud.

Eelmist postitust lugenud isikud teavad, et suur sirmik on seen. Lausa söögiseen. Täpsemalt öeldes ERITI hea söögiseen :) Aga seen on siin teisejärguline...vähemalt minu jaoks. Tegin seda kõige lihtsama retsepti järgi. Salati suhtes olin ma aga isegi väga üllatunud. Mõtlesin lihtsalt tavalise toorsalati asemel soojasid aedvilju pakkuda ning kuna see tuli nii imehea, et mu kallis kaasa (kes väga soojalt aedvilju ei armasta ning igast ühepajatoidud on tema arvates puhas raiskamine) palus seda edaspidi tihemini serveerida.
Praetud sirmikud:
1 suur sirmik
1 muna
3sl jahu
sool
pipar
Praadimiseks kasutan alati ainult seene pealmist osa, jala viskan minema. Seda kirjutades tunnen, et pean nii palju selgitama, et teiste seente puhul kasutan ma ikka jalgu ka ja näiteks puravike juures meeldivad mulle jalad kõige rohkem! Aga sirmiku (ning ka võiseene) jalad lendavad mul prügikasti. Muna kloppisin kausis lahti, lisasin soola ja pipart. Jahu tõstsin kuhja eraldi taldriku peale. Seene kübara lõikasin neljaks ning leotasin igat tükki paar hetke munas, seejärel jahus ning lõpuks tõstsin kuuma panni peale. Pannil oli ikka õli ka, muidu läheb jahu kõrbema :) Praadisin need kuldpruuniks ning tõstsin kõrvale.
Salatiks:
1 paprika
2 tomatit
1 sibul
väike peotäis värsket basiilikut
1/2tl soola
1/2tl suhkrut
Koostisosad on ju imelihtsad, lõikasin kõik ribadeks ning viskasin pannile. Lisasin soola ja suhkru ning hautasin veidi. Kõige viimasena viskasin sisse basiiliku ning serveerisin koheselt varem valminud seentega. No ma ei tea... see suhkur seal segus muutis salati mõnusalt karamelliseks, sool tasakaalustas seda ning basiilik oli lihtsalt imehea :) Kui ma ei teaks, ei usuks ma, et miski nii lihtne ning prosta võib nii hästi maitseda. Eriti heaks muutis kooslus praetud seentega. See kõik sobis omavahel. Siiski kujutasin ma seda süües ette, kui hästi sama salat ka liha- või kalatüki kõrvale sobiks... No proovige ise!

Head isu!

Mis seeni mina korjan?

Olen sel aastal juba mitmel korral seenele jõudnud. Enamasti üksi aga kolmel korral ka mõne kaaslasega. Võiks öelda, et seentega on olukord meie kandis siiani olnud vähe nigel. Täna aga sain poolteist ämbrit üht-teist ja isa tõi samuti ämbritäie tatikaid välja. Sain just seened kõik puhastatud ja osad ka valmistatud ning kõige selle juures jäin mõtlema naljakate situatsioonide üle seenemetsas. Üldiselt on need seotud seentega, mida mina korjan. Alati kui keegi on mul metsas kaasas ja mina oma tavapäraseid seeni korjan, vaatab kaaslane suurte imestunud silmadega, mis jama ma korjan, ise kommenteerides, et ta just pani vähe eemal sellistele jalaga :))) Tihtipeale aga, kui ma kodus enda seened valmistan ning serveerin, siis peale maitsemist ei pane ta enam jalaga vaid korjab ise ka hea meelega. Toon siin siis välja läbilõike seentest, mis minu korvi satuvad. Järjestuse panen selliselt, mille leides mul kõige parem meel on, on esimene :) Lisan iga seene juurde ka lingi, kust on näha, et see on tegelikult ka söödav ja hea.

Kuuseriisikas

1. Kuuseriisikas.
Minu absoluutne lemmik! Tavapärane retsept on kuuseriisikas omas mahlas ehk lõikan seene katki, viskan kastrulisse ning kuumutan veidi. Seenest endast tuleb mahla, millele lisan veisi soola, suhkrut ja äädikat ning purki. Kõige lihtsam ja parem. LINK
2. Suur sirmik. Sellest mul endal hetkel pilti ei ole. Eile saime mõned metsast aga praadisin kohe ära. Lingil on ka pilti näha. Mina viskan seene varre minema aga kübaraosa lõikan neljaks ning kastan läbi soola-pipraga maitsestatud munast ning jahust ning seejärel pannile. Praen kuni seen on kuldpruun. Imemaitsev snäkk või kui neid rohkem on siis lausa õhtusöök. Soovitan praetud seent ka majoneesiga leiva peale panna, mmm... Peale proovimist ei pane enam jalaga :) LINK

Kukeseen

3. Kukeseen. Ei vaja erilist kirjeldamist aga tarvitan praetuna või tavalise kastmena. LINK

Lehter-kukeseen

4. Lehter-kukeseen. Seda ka paljud ei korja aga tegelikult on ta väga hea. Kasvab nö perekondadena hästi tihedalt koos ja teda on päris palju (vähemalt meie kandis) See on ka maitsev praetult. Säilitamiseks praen või ning soolaga ära ja hoian sügavkülmas. Kasutan näiteks seenepasta tegemiseks. LINK

Männiriisikas

5. Männiriisikas. Ei vaja ka erilist tutvustamist. Tarvitan marineeritult. See on ses mõttes keeruline seen minu arvates, et seda peab leotama ja seejärel kupatama enne kui üldse marineerima saab hakata. Kui aga kõik töö on tehtud, on vili hea :) LINK

Võiseen

5. Võiseen. Jällegi marineeritult või hoopis soolatult. Jube hea on seenesalat võiseenest, kus kupatad seened ära, tükeldad, lisad sibulat ning hapukoort ja soola. Lihtne aga maitsev. Mul endal pilt paha kuna tegin selle peale seene pesemit. See on igavesti limane ja märg. LINK Võiseenega koos korjan ka kaseriisikat. Eraldi ma kaseriisikat otsima ei lähe aga kui leian, võtan kaasa. LINK

Timpnarmik

6. Timpnarmik. No see on esimene, mille peale ma kuulen, et ma igast saasta korjan. Ei tea, minule maitseb. Jällegi seen, mida võib panna otse pannile ning maitseb imehästi. Tavaliselt praen narmikud, kukekad ja puravikud kõik koos ning panen kas sügavkülma või purgiga külmkappi. Purgiga need aastat ei säili aga mõned kuud on meil küll vastu pidanud. LINK
Eraldi ma välja ei hakanud tooma aga väga maitsevad mulle ka igasugused puravikud. Neid on nii palju erinevaid sorte, et ma ei teegi neil väga vahet. Teistest eristan kivipuravikku, kuna see läheb siniseks lõikekohast ning sapipuravikku, kuna see maitseb kibedalt. Üks sapipuravik terves potis rikub ära kogu söögi. Seetõttu maitsen ma absoluutselt igat puravikku enne kui korvi viskan. Panen lihtsalt keele vastu puraviku jalga lõigekohast ning kui muidu on toores puravik maitsetu siis sapipuravikul tunned kohe kibedat maitset. Viska suure kaarega minema sel juhul. Oi ma olen kallanud terve pannitäie seeni kunagi ära, sest sapipuravik oli hulgas :(
Seened, millele mina jalaga panen: Pilvik. No on mõttetu seen minu jaoks. Kui kellelgi on imehea pilviku retsept, palun jagage, tahaks kohe proovida, kas ka see seen võib hästi maitsta :)

EDIT! Unustasin täiesti ära sellise seene nagu kuldharik :) Mina kasutan nime kukehari. See käib otse pannile koos kõikide teiste imeheade söögiseentega. Kui leian, alati korjan. Ärge neid talluge!!! Jube tihti on metsas nendele metsas peale astutud :( LINK

Ilusat seenerohket sügist!

Pohlamoos õuntega

Nüüd siis lubatud pohlad, mis moosikas sai keedetud. Ka pohlad on Nõvalt korjatud ja kui nüüd mõtlema hakata siis see oli vist minu esimene teadlik pohlade korjamine ...? Võimalik, et kunagi väiksena käisin emaga pohlal aga ise ma seda ei mäleta. Seega tõesti esimene jah. Naljakas :) Viimased aastad oleme ostnud jõulude ajal pohlamoosi verivorside kõrvale aga no kui juba vorstid on ise tehtud siis mis see moosi keetmine sinna juurde enam on. Minu päris esimene isiklik pohlasaak oli 2,2kg. Kuna ma moosisuhkrut ei kasuta, mõtlen alternatiivne, et moos paksemaks saada. Pohlade puhul kasutasin jälle õuna. Mul oli parajasti mingit magusat suveõuna, mida sisse segasin.
Kokku kasutasin:
2,2kg pohlasid
950g puhastatud õuna
1kg suhkrut
Õunad püreestasin saumikseriga ning lisasin pohladele. Püreestasin selle tõttu, et minule isiklikult ei meeldi pohlamoosi sees õunatükid. Õun on rohkem maitseks ja tarretiseks. Segasin veel hulka ka suhkru ning keetsin tunnikese jagu. Suhkrut läks tavapärasest vähem aga pohlad säiliksid ju ka ilma suhkruta, lihtsalt keedetult. Sellisel juhul peaks aga moosipurgile avades suhkrut hulka panema kuna see on liiga hapu. Ma panin suhkru kohe sisse ära. Purkidesse sain kokku 2,85 liitrit moosi. Maitses jube hästi, tahaks kohe ka verivorsti juurde saada :)))

Head isu!

Mustikamoos

Käisin augusti jooksul kolmel korral mustikal aga moosipurke sain vaid mõned. Nüüd eelmisel nädalavahetusel Nõval seenel käies avastasin metsaaluse, mis oli veel praegugi mustikaid täis. Lisaks mustikatele oli seal ka palju pohli. Pohladest vähe hiljem aga etteruttavalt ütlen, et ka nendest tuli moos :) Ma ei ole viimased aastad eriti toormoosi teinud ... kui siis mõned üksikud karbid. Viimane kord kui minult küsiti, et kas ma tõesti raatsin mustikaid keeta, jäin ma täitsa mõtlema. Ilma suhkruta mari on muidugi hea aga palju ma mustikakooki ikka teen, mul veel ju ka maasikad ja muud marjad, mis vajavad koogitamist ning vahepeal tahaks lihtsalt kreemikooki ka :) Üldiselt on nii, et kui toormoosi sügavkülmast võtan, ei suuda me seda korraga ära süüa ja üle poole läheb halvaks. Kahju on. Seetõttu teengi moosid suhkruga keedetult. Need säilivad kaua ka avatuna. Mustikaid panin ikka mõned karbid ka niisama sügavkülma. Nõvalt korjasin tunni ajaga 4,5kg marju. Kasutasin korjamiseks kombaini. Ma parema meelega olen metsas korjamas vähem aega ning olen valmis kodus marjade puhastamisega tegelema. Oi, kui mul järgmine aasta natukene juba vaarikaid on, keedan ma mustikatest ja vaarikatest ühise keedise! Ei jõua juba ära oodata :)
Kaua säilivaks mustikamoosiks:
4,5kg marju
3,2kg suhkrut
Keeta tund aega tasasel tulel ja purkdesse.
Kuna ma ei hoia oma purke külmkapis, pean tegema korraliku suhkru kogusega moose, et need tõesti ka säiliksid. Vana kombe kohaselt käib 1kg marjade kohta 800g suhkrut, noh mul tuli peaaegu nii palju :) Sellise suhkru koguse juures ei saa moos mitte mingi valemiga käärima minna.

Head isu!