Ahjulõhe toorjuustuga

Meie kandis pole kalaauto päris ammu käinud... viimane suvi sai ka läbi ilma, et oleksime kala grillinud, imelik mõelda kohe. Ja kuna meie Lõuna-Eesti kohaliku forelli auto ei hakka enne novembrit sõitma, käis kallis kaasa Tallinna poodides head kraami otsimas. Forelli seekord ei saanud aga ühe jube suure lõhe tiris koju küll. Rootsi oma kahjuks kuna meie ketipoed ju Eesti kaupa ei müü.
Kokku kasutasin:
1,5 kg puhastamata lõhet
u 100g küüslauguga toorjuustu
4 sl riivitud parmesani juustu
4 sl tavalist riivjuustu
sool
pipar
sidrun
till

Puhastasin lõhe, eemaldasin luud ning neljale inimesele tegin õhtusöögiks kolmekilosest lõhest ühe poole. Puhastatud lõhepooliku lõikasin fileetükkideks. Kogu kalapool seitsmeks tükiks. Asetasin need pannile üksteise kõrvale nagu terve kala pool. Eelnevalt tükeldasin, et valminud portsjone oleks parem tõsta ja serveerida. Igale tükile lõikasin keskele sälgu, mis sügavuselt ulatus peaaegu nahani. Iga tüki sälgu täitsin toorjuustuga, mida läks u 1,5 tl tüki kohta. Seejärel maitsestasin tükid soola-pipraga ning pigistasin peale poole sidruni mahla ja tükeldasin jämedalt värske tilli. Kõige peale raputasin parmesani ja tavalise juustu. Kala peale asetasin fooliumi ning küpsetasin 190 kraadini eelsoojendatud ahjus u 10-13 minutit. Seejärel eemaldasin fooliumi ning keerasin ahju 300 kraadi ning grillreziimile, kus küpsetasin veel paar minutit kuni juust peal muutus pruunikaks. Kala sai väga mõnus mahlane ja maitsev! Mahlasust andis lisaks toorjuust ja parmesan omalt poolt mõnusat maitsenüanssi.Serveerisin rohelise salati ning hapukoore-majoneesikastmega. Kastme valmistasin järgmiselt:
2 dl hapukoort
1,5 dl majoneesi
1 suurem hapukurk
1/4 keskmist paprikat
1/2 tomatit
Sool
Pipar
sirunimahl
0,5 tl kanget sinepit
4 sl kurgivedelikku

Hakkisin tomati, kurgi ja paprika imepisikesteks tükkideks, segasin peale majoneesi ja hapukoore ning maitsestasin soola, pipra, sinepi, hapukurgivedeliku ning ühe sidruni mahlaga. Hea kui kaste saab enne serveerimist külmkapis tunnikese seista, et maitsed saaksid seguneda. Sobib ideaalselt kala kõrvale.

Magustoiduks tegin ka sidrunikooki kuid seda retsepti tahan veel katsetada. Kuna ma seda kunagi varem teinud polnud, tegin üks ühele internetist võetud retsepti järgi ja see ei rulnud nii hea kui lootsin aga mul juba maitstes sai selgeks mida muuta tahaksin. Küll lähiajal teen ja annan siis ka retsepti.
Head isu!

Hapukoore küpsisetort

Vahepeal on nii palju juhtunud, et polegi aega olnud viimaseid retsepte kirja panna :)
Hapukoore küpsisetort on kook, mida ma teen suhteliselt tihti sünnipäevadeks või kui lihtsalt on külla tulemas rohkem inimesi. Seekord meisterdasin selle muskale sünnipäeva puhul tööle kaasa. Retsept on nii lihtne, et ei peaks isegi kirja panema aga kuna ma IGA kord seda tegema hakates meenutada püüan mitu pakki küpsiseid ja muid vahendeid tarvis läheb, valitseb mu peas täielik teadmatus ja ostan asju umbes, millest ligi pooled jäävad alles. Siit saan ma edaspidi ka ise endale koguseid meenutada :)
Kasutan kandikut, kuhu mahub 5x7 küpsist. Selle koguse peale kasutan:

3 pk(500g) hapukoort
7 pk (+1 küpsis) Selga kondentspiimamaitselisi küpsiseid
300g piimashokolaadi
100g valget shokolaadi
lahjat kohvi
veidi piima v koort shokolaadi sulatamiseks

Kõigepealt laon kihi kohvist läbi käinud küpsiseid kandikule ning nende peale laotan otse pakist korraliku kihi hapukoort. Ei mingit suhkrut ega muid maitseaineid, puhas hapukoor. Hapukoore peale uus kiht leotatud küpsiseid, hapukoor, küpsised,hapukoor, küpsised ning viimane kiht hapukoort. Ma teen tavaliselt nelja küpsisekihiga. Kõige peale jääb igatahes hapukoor, mille peale kallan sulatatud piimashokolaadi (shokolaadi sulatan tilga piimaga, et see peale sulatamist ja koogile laotamist ei muutuks tagasi sama tahkeks kui tahvlishokolaad, muidu on paha süüa kooki), mille ajan õrnalt laiali, et hapukoor oleks kaetud. Eriti meeldib mulle kasutada purustatud pähklitega shokolaadi ning selle sisse võib sulatamisel panna nt rummiessentsi või ehtsat alkoholi maitseks. Samuti võib ju kasutada ka juba maitsestatud shokolaadi, nt piparmündimaitselist vm. Edasi sulatan valge shokolaadi ja piserdan tumeda peale kaunistuseks kuidas parajasti tuju on. Küpsiseid olen ka proovinud erinevaid ja leidnud, et mulle meeldivad Selga omad näiteks palju rohkem kui Kalevi omad. Juba sellepärast, et need on suuremad. Maitselt kas kondentspiima või iirise omad. Suur vahe on minu arvates erinevatel küpsistel :) Suvel olen ka ühe kihi vahele kas maasikaid või vaarikaid pannud.
Kui külla tuleb vähem inimesi, on vahva teha ka portsjonikooke - igaühele ühe küpsise suurune neljakihiline shokolaadiga tornike :)
Parim on kook kui see on üleöö seisnud.

Head isu!

Vanillitaskud

Tahtsin saia saada :) Mõnusalt maitsvat saia. Kooke on saanud küll ja küll teha, nüüd tahtsin pärmitaignast miskit head teha. Lihtsalt sai ei ole ka hea, seega miski täidisega pidi see tulema ja mõnusad väikesed. Loosiratas jäi vanillitaskute peale.
Tainas:
25g pärmi
2 dl piima
200g võid
9 dl nisujahu
3 sl suhkrut

Täidis:
125g võid
4 sl suhkrut
3 tl vanillsuhkrut

Suhkruglasuur:
1,5 dl tuhksuhkrut
1 tl vanillsuhkrut
1-2 sl vett

Pärmitaigna puhul on oluline, et kõik koostisosad oleksid toasoojad! Pudistasin pärmi kaussi, lisasin piima ja segasin kuni pärm oli lahustunud. Kuubikutena lisasin või, suhkru ja jahu. Sõtkusin ühtlaseks taignaks ja rullisin selle lahti. Kuna mul rullimiseks vähe ruumi ja tainast päris palju, tegin seda kolmes osas. Lõikasin lahti rullitud taigna 4x4 cm ruutudeks. Segasin kokku täidisained ja taignaruudu keskele panin teelusikaga täidist. Seejärel tõstsin taignanurgad keskele kokku. Täidetud pätsid tõstsin pabervormidega vooderdatud muffinipannile ja lasin rätiku all kerkida umbel 1 tund. Kuna kasutasin ühte muffinivormi (12 auguga) aga kokku tuli sellest kogusest 48!!! koogikest, tõstsin ülejäänud lihtsalt pabervormidega lauale rätiku alla kerkima. Kui pätsid kerkinud, küpsetasin neid 225 kraadi juures nii 10-15 minutit. Ei lasknud neid väga pruuniks vaid jätsin just sellised heledad. Saiad jahtusid rätiku all ja hiljem jahtunud saiadele niristasin peale suhkruglasuuri.

Saiad said imemaitsvad ja kadusid laualt kiirelt. Maitse iseloomustamiseks ütleksin, et need ei meenutanud tavalisi pärmitaignast saiu nagu näiteks kaneelirullid vaid tainas mõjus muredalt. Sisu oli hästi tunda ja glasuur peal oli nagu kirss jäätisekuhjal :)
Seda retsepti tasub korrata!

Head isu!

Mandlitega ahjuvirsikud

Olen ammu plaaninud proovida ahjus nektariine või virsikuid mandlite ja meega ning hiljuti poes puuviljaosakonnas komistasin ma lihtsalt virsikukastidele otsa ja see oli kindel märk, et tuleks virsikuid osta :) Teistele koostisosadele ma eriti ei mõelnud, teadsin, et mul igast tavaari olemas, mis peaks sobima küll. Sama virsikumagustoidu mis mul peas keerles, leidsin ka sõbranna blogist.

Kasutasin päris küpseid virsikuid, et neid lihtne poolitada oleks. Lõikasin noaga tiiru peale kuni kivini ja keerates poolitasin virsikud. Jagasin need ahjuplaadile ja igale virsikupoolikule jagasin koostisosi järgmiselt:

1/4 tl taluvõid
1 tl mett
0,5 tl fariinsuhkrut
1 sl mandlilikööri
1 sl mandlilaaste

Koostisosad peal, lükkasin virsikud ahju 175 kraadi juures 20 minutiks. Natukene segu voolas küpsemisel ka ahjuplaadile. Kui serveerisin virsikuid, tõstsin lusikaga ka plaadile voolanud segu veel peale.

Jube maitsvad olid, tundsin ainult vaniljejäätisest kõrval puudust :)
Head isu!

Õunakook Camemberti juustuga

Kuna tahtsin vahepeal midagi uut ja huvitavat proovida, jäi silma retsept raamatust, kust ma alguses aru ei saanud, kas tegemist magusa või soolase koogiga. Nüüd kui kook ära proovitud, võin öelda, et täitsa soolane :) Aga eks ise saab mängida ka magusamaks kui huvi on :)))

Koogi põhi:
200g nisujahu
0,5 tl soola
170g võid või margariini
1 muna

Kate:
1 muna
2 munakollast
170 g toasooja Camembert juustu (valgehallitus juust)
235 ml kohvikoort
2-3 sl hakitud värsket estragoni
2 suurt hapukat õuna
sool
pipar

Taignaks segasin kõik põhja komponendid ühte kaussi ja sõtkusin käega ühtlaseks palliks. Palli panin pooleks tunniks külma ja seejärel jagasin selle lahtikäiva koogivormi põhjale ja äärtele. Tegin põhja sisse augud ja ääred katsin fooliumiga ning panin põhja ahju 200 kraadi juurde 25 minutiks. Fooliumiga vooderdasin ääred kuna taignas oli palju võid ja kartsin, et need alla vajuvad. Peale küpsetamist tõstsin koogi põhja jahtuma.
Õunad koorisin, eemaldasin südamiku ja lõikasin sektoriteks. Sektorid jagasin küpsetatud koogipõhjale valmis.
Katte valmistamiseks hakkisin juustu ning kuigi retsept ütles, et juustu tuleks lihtsalt mikserdada kuni juust on ilma tükkideta ühtlane mass, siis minu juustuga seda ei juhtunud, tükid olid suhteliselt kõvad. Muidugi mina olin unustanud selle ka täielikult toatemperatuurile jahutada. Igatahes miksriga andsin alla ja panin juustu blenderisse, kuhu lisasin kohe ka ühe terve muna+2 munakollast. Blender tegi juustu ja munad kenasti ühtlaseks massiks, lisasin seejärel ka kohvkoore ja blenderdasin kõik ühtlaseks. Lisasin soola ja pipart, ise sõrmeotsaga maitsesin, et segu ei jääks mage. Kui enam ei blenderdanud, lisasin hakitud estragoni ja segasin. Saadud massi kallasin vormi õunte peale ja lükkasin ashju ning küpsetasin 200 kraadi juures 40 minutit. Vaatasin, et kreem ei oleks enam vedel igatahes. Ahjust välja võttes lasin veel 30 minutit jahtuda, et oleks lihtsam lõigata ning seejärel serveerisin. Soojalt on kook parem kui külmkapis seisnuna.
Kook tuli tõesti huvitav aga maitsev. Kallis kaasa kiitis veel järgmine päev seda kooki ja oli jube õnnelik, et paar tükki veel alles oli aga tema eripära on see, et iga koogi puhul peab ta mainima, et kui neid marju (seekord siis õunu) poleks, oleks see kook veel parem :) Millegipärast talle ei meeldi ühedki marjad ega viljad (sh moosid) kookide peal. Eks järgmine kord tema rõõmuks teen ilma õunteta lihtsalt valgehallitus juustu kooki näteks singiga lihtsalt. Aga teised, kes said proovida ütlesid just, et see hapukas õun on mõnus ja teeb koogi omamoodi huvitavaks.Head isu!

Kerged pestorullid juustuga

Kui on tulemas külalisi või tahaks ise miskit head näksimist õhtuse filmi kõrvale siis üks kindlamaid asju, mis alati peale läheb, on lehttaigna pestorullid. Panen selle siia kirja kuna kui olen neid teinud siis paljud on küsinud mis sinna vahele olen pannud jne.Ostan tavaliselt kas lehttainast või pärmi-lehttainast. Seekord viimast. Eriti meeldib mulle lehtedena müüdav tainas mitte kokku rullitud. Kiloses pärmi-lehttaignas on 4 lehte, millest saab neli rulli, igast rullist üks plaaditäis ampse. Kilo taigna peale läks täpselt üks purk (190g) pestot. Mul oli kaks poolikut purki, üks tavaline basiilikupesto, teine tomati-basiilikupesto, mõlemad sobivad ideaalselt. Omavahel kokku ma neid ei sega, ikka üks rull ühe pestoga, teine teisega :)
Igatahes rullin lehe laiali vähe piklikuks, määrin peale veidi kas sulanud võid või õli. (mõni pesto on ikka väga õline, siis lisaks õli ei pane) Selle peale 2 suurt tl pestot ja ajan laiali, raputan peale juustu ja veidi soola ning rullin tihedalt kokku. Lõikan suhteliselt õhukesteks tükkideks ja laotan ahjuplaadile. Kuna vahel on õli/või, siis pealt ma neid enam ei määri muna ega millegagi. Ahjus on 225 kraadi juures kõrgemas vahes kuni pealt on kenad kuldpruunid. Imemaitsvad :) Kui külmikus on üleliigset vorsti või seeni või mida iganes, saab samu ampse teha ju tegelikult kõigest: singi-juustu, seene-juustu, tomati-basiiliku, whatever ja kõik on maitsvad :)Head isu!

Shokolaadine hapukoore-kohupiimakook

Ükspäev sai maailma lihtsaimat ja ühte parimat kooki teha. Tegemist shokolaadise kohupiima-hapukoorekoogiga aga sama asja saab teha ka ainult kohupiimaga, mulle meeldib hapukoore antav lisamahlasus.

Hea on kasutada lahtikäivat tordivormi, mul on nii 26cm läbimõõduga ja lisaks läheb tarvis:
1 pk (450g) Vilma Erika kakaotordipulber
2 pk kohupiimatoru (kasutasin ühte 300g vaniljetoru ja teine 400g maitsestamata toru ) kokku 700g kohupiima
1 suur pk hapukoort
200g shokolaadi
6sl magusat kakaod
2 sl tugevamaitselist kakaod
3 muna
1tl vaniliinsuhkrut
150 g suhkrut

Mikserdasin ühtlaseks massiks kohupiima, hapukoore, munad, suhkru ja vaniliinsuhkru. Tordipulbri kummutasin kaussi ja segasin selle hulka magusa ja tugevamaitselise kakao. Kook tuleb hea ka ilma lisatud kakaota kuid see annab koogile tugevama shokolaadi maitse. Edasi katsin tordivormi põhja paberiga, mille peale raputasin kakaoga segatud tordipulbrit ühe kihi nii, et põhi läbi ei paistnud. Põhjakiht võiks kõige paksem olla. Pulbrikihi peale laotasin shokolaaditükke ja seejärel kallasin kokku segatud kreemi ühe kihi. Kreemi peale jälle pulbrikiht, shokolaaditükid ning taas kreem. Kreemi tuli 3 kihti, viimasele kreemi kihile tuli ka viimane kiht pulbrit, mille peale tuleb laotada kiht võid, muidu pealmine kiht jääbki kuivaks pulbriks ega muutu mahlaseks taignaks. Alumied pulbrikihid imbuvad keemist läbi ja nend vahele võid vaja ei ole. Edasi läheb kook ahju u 200-220 kraadi juurde ja nii 40 minutit. Kui 40 minutit täis, keeran ahju kiinni ja jätan tavaliselt koogi veel edasi ahju kuni ahi on jahtunud(kinnise ahjuuksega). See 40 minutit on muidugi suhteline vastavalt ahjule aga valmis on kook siis kui võid enam eraldi koogi peal näha ei ole ja niigi shokolaadipruun kook on pealt natukene pruunistunud. Mingi osa pulbrist koogi peal võib jäädagi pulbriks kui see ei saa võid, kui näed poole küpsemise peal et mujal ilus taigen aga kuskil alles pulber, võib pulbri kohtadele lisada võid juurde. Kook on parim valmis teha eelmisel õhtul ja kui õhtul teha, ei pea seda isegi külmkappi tõstma vaid võibki jätta ahju kinnise uksega.

Sama kooki on hea teha ka plaadikoogina. Sellisel juhul olen pannud põhja ühe kihi pulbrit, vahele üks kiht kreemi ja peale pulber, kõik. Ahjuplaadil ei ole lihtsalt nii kõrgeid ääri, et saaks kihilist teha, kook kerkib küpsedes aga jahtudes vajub ka uuesti alla, lihtsalt küpsemise ajal võib plaadilt üle äärte kerkida. Veel üks variant on sama kooki teha üldse tavalise tordipõhjapulbriga (valge, ilma kakaota) või muffinipulbriga. Aga igal juhul on kook kordades parem kui kasutada pulbrit mitte pulbrist tehtud tainast - maitse on hoopis teine!

Marineeritud kurgid

Isegi varem kui tomateid marineerisin, sai ju tegelikult ka kurke tehtud. Miks aga blogimata jäi, oli vist seetõttu, et pildid purkidest jäid tegemata ja purgid läksid juba keldrisse ära. Viimastel päevadel on saanud aga kurke maiustada ja kui toas olevast purgist viimased viilud välja kummutasin, tuli meelde, et retseptki kirja panemata. Kuna mulle aga selle aasta kurgid väga meeldisid, tegin ruttu ühe pildi ja otsisin üles oma märkmiku, kuhu olin kirja pannud kasutatud kogused.

Pesin purgid ja ladusin purkide põhja mustsõstralehti ja tillivarsi-õisikuid. Kasutasin peenralt lühikesi kurke, hakkisin kõik viiludeks ja jagasin purkidesse ära. Kokku tuli seitse 680l purki. Koguse peale kasutasin kokku 8 suurt küüslaugu küünt, mis hakkisin pooleks ja jagasin purkide peale enam-vähem võrdselt ära. Igasse purki läks ka 4 tera pipart, 2 tera vürtsi ja 1 leht loorberit. Keetsin veekeetjas 1,5l vett, lisasin sellele 6sl äädikat, 1,5sl soola ja 3 tl suhkrut. Segasin marinaadi ära ja kallasin kurkidele. Kuumutasin purke nii 10-15 minutit ja sulgesin kaaned.
Marinaadi kogus on mul kirja pandud 1,5l kohta ja ma nüüd enam ei mäleta kas sellest piisas või jäi puudu, no igal juhul kui marinaadi jääb puudu, saab juurde teha.

Kui varasematel aastatel olen teinud liialt äädikaseid kurke siis see aasta tulid mõnusad mahedad :)

Head isu!

Shokolaadikreemi kook

Eile algas kalli kaasa sünnipäevanädala trall, mille esimene osa kandis nimetust Perekond. Esimese ürituse magusaks tahtsin teha miskit mõnusalt kreemist shokolaadikooki. Siit-sealt on meelde jäänud erinevad keedukreemi koogid ja otsustasin teha shokolaadi keedukreemi küpsisepõhjale, mida omakorda katab väike kiht vahust toorjuustu. Toorjuust ja shokolaad on muska lemmikud seega arvasin, et talle meeldiks :)
Taigen:
300g shokolaadivahvleid
1sl nisujahu
80g võid
Shokolaadikreem:
4 munakollast
170g suhkrut
50g maisitärklist
0,5tl soola
715 ml piima
150g piimashokolaadi
100g tumedat shokolaadi
2 sl võid
vanilliessentsi
Toorjuustukreem:
200g toorjuustu
150 ml vahukoort
3 tl tuhksuhkrut
vaniliini
Kaunistamiseks veidi shokolaadi

Kasutasin Selga shokolaadivahvleid, pakis oli 180g, kasutasin veits üle pooleteise paki. Koogivorm on mul u 28 cm diameetriga. Purustasin vahvlid blenderis ja vahvlipuru kummutasin kaussi, kus kallasin juurde kergelt sulanud või ja jahu. Mätsisin seda tainast natuke ja seejärel vooderdasin sellega oma koogivormi. Vormi põhja panen alati ringikujuliselt välja lõigatud küpsetuspaberi, et kui muud moodi koogitükki kätte ei saa, siis paberiga koos ikka saab :)))
Kreemi jaoks kuumutasin piima, mikserdasin munakollased eelnevalt tärklise ja soolaga segatud suhkruga ning lisasin piimale kui piim juba peaaegu kees. Lasin u 1-2 minutit keeda(pidevalt segades). Kohe peaks näha olema, et kreem muutub paksemaks. Lisasin vanilliessentsi ja eelnevalt puruks murtud shokolaadi ning või. Kuna kreem oli jube kuum, sulas shokolaad ja või selles koheselt. Segasin kuni shokolaad oli sulanud ja lasin kreemil natukene seista, et see päris tulikuum ei oleks ning seejärel kallasin segu vormi küpsisepõhjale ja lasin täielikult jahtuda, lõpuks panin koogi külmkappi. Kui kook oli juba mõnusalt külm, valmistasin toorjuustukreemi. Selleks vahustasin vahukoore ja toorjuustu tuhksuhkru ja vaniliiniga. Saadud segu jaotasin koogile shokolaadikreemi peale. Vahekord selline, et enamik ikka shokolaadikreem ja toorjuustukreemi vaid väike kiht. Toorjuustukreemi peale riivisin tumedat shokolaadi. Kooki on mõistlik teha päev varem kui serveerid kuna see jahtub kaua ja seejärel võiks see külmkapis ka veel seista enne serveerimist. Mina tegin samal päeval kui serveerisin aga tõesti, järgmisel hommikul oli see palju parem! Koogi kreem oli kurrrja kui maitsev!!! Iga kord kui külmkapi ukse lahti teen, pean kasvõi väikse ampsu seda kooki võtma .... häbi! Toorjuustukreem peal on ka mõnus ja kuna shoksikreem on suhteliselt magus, annab selle kreemi tagasihoidlik maitse just õige kombinatsiooni. Soovitan proovida, maitseelamus oli tõesti super ja muskale ka väga meeldis!
Head isu!

Salat suvikõrvitsast

Sain hiljuti kaks suurt suvikõrvitsat millest oli tarvis miskit valmis meisterdada :) Otsustasin teha salati purkidesse. Lisaks kõrvitsale kasutasin täiesti tunde järgi:
tomatit
sibulat - nii punast kui kollast
paprika
küüslauku
porrulauk

Kogused vastavad pildidl olevale AGA kõrvitsatest kasutasin ära vaid ühe kuna teine oli liiga vana ja puine. Teiste koostisosade koguseid selle tõttu ei vähendanud. Kõik mis pildidl, läks potti :)
Hakkisin kõik koostisosad, hautasin sibulat ja porrut poti põhjas väheses õlis, lisasin tükkideks hakitud paprika ning suvikõrvitsa. Viimasena tomat ja küüslauk. Maitsestasin soola, suhkru, pipra ning natukese basiilikuga. Tõstsin segu purkidesse ja kuumutasin nii 10 minutit.
Piltidelt tundub, et salat on jube vedel ja sogane aga täna just avasin ühe purgi õhtusöögi kõrvale ja vedelik on lihtsalt suhteliselt hägune aga muidu muud koostisosad ei ole puruks keenud ega midagi, kenasti terved tükid on. Ei ole krõmpsud aga seda ma ei eeldanudki :) Maitse on üllatavalt hea ... just üllatavalt, ma tavalist kõrvitsat ei söö ja suvikõrvitsaga on kokkupuude vähene seega ei teadnud mida oodata. Kokku sain 4x0,5 purki+ üks poolik 0,5 purk. Igatahes märkus iseendale - kui võimalik, tee seda järgmine aasta jälle :) Head isu!

Marineeritud kirsstomatid

Samal nädalavahetusel kui aias ürte korjasin, sai ka pisikesd armsad kirsstomatid kasvuhoonest ära korjatud ja plaaniks sai need purki pista. Sain väikse kausitäie tomateid, kogust ei oskagi öelda, ei kaalunud. Kõigepealt tegin hambaorgiga tomatitele augud sisse, et koored lõhki ei lööks ning jagasin need purkide peale ära. Lisaks viskasin igasse purki juurde kaksküüslaugu küünt, oksa tüümiani või paar lehte basiilikut (mõni purk tüümianiga, mõni basiilikuga), lehe loorberi, paar tera pipart ning tera vürtsi. Seejärel keetsin kokku marinaadi:

1,5 l vett

1,5 spl soola

1,5 spl suhkrut

3 spl äädikat

Kallasin marinaadi tomatitele ja kuumutasin nii 10 min, seejärel keerasin kaaned kinni. Kokku sain purke täpselt nii palju kui pildilt näha :) Enamik on 0,3l ja 0,4l purgid

Head isu!

Ürdid talveks kööki

Olen mitmes retseptis maininud, et kasutan oma aia sügavkülmutatud ürte. Selle peale on minult küsitud mis moel ma oma ürte külmutan.
Hakkan pihta eelmisest aastast kui mul oma ürdipeenar oli alles esimest aastat ning mul polnud aimugi mis ma teen :) Sel ajal kuivatasin enamiku - lõikasin tüümiani juure pealt maha ning panin paberi peale pikemaks ajaks tuppa kuivama. Kui tüümian oli täielikult kuivanud, hõõrusin taimi kahe käe vahel, et lehed rootsude küljest ära kukuksid ning need lehed panin plastikust topsiga riiulile ja nii kasutasin talv läbi. Toimis, väga hea oli aga kuivatamine võttis jube palju ruumi ja aega. Basiiliku võtsin samuti juure pealt maha, kiskusin lehed küljest ära ning laotasin ahjupannile. Panni asetasin ahju u 70 kraadi juurde nii, et ahjuuks oli praokil ning lasin neil seal kuivada. Kui lehed olid kuivanud, hõõrusin jälle käte vahel puruks ja panin topsi. Kogu basiilikut ma ära ei kuivatanud, osa hakkisin noaga katki ja panin kilekotiga sügavkülma.
Eelmise aasta kogemusest õppisin, et mitte mingil juhul ei tohi ürte hakkida! Nii lased sa ürdist mahlad välja. Juure pealt ära lõikamine oli ka viga kuna taimed ei taastunud ega andnud veel ühte saaki nagu see aasta. Eks natuke sain aga ikka kui jätta esimeste lehtede kaenlast uued võsud alles, kasvab taim uuesti suureks. Nüüd see aasta panin kõik ürdid sügavkülma: Basiiliku terved lehed, tüümiani oksad, estragonil korjasin varre küljest piklikud lehed ning peterselli lõikasin lihtsalt oksad. Külmutasin kilekottides. Toidutegemisel võtan sügavkülmast koti, sealt mõned lehed ning ülejäänud panen kiirelt külma tagasi, et need ei sulaks üles.

Head maitsestamist!

Ürdipeenar

Ürdipeenras on mul hetkel basiilik, tüümian, estragon, petersell, varsseller, sidrunmeliss ja piparmünt. Peenar ise on mul väga totralt üles ehitatud - ühes ääres on basiilik ja tüümian, keskel estragon ja meliss, teises ääres petersell, varsseller ja piparmünt ... totter seetõttu, et estragon kasvas ligi meetriseks ja seda KESET peenart, samuti on see mitmeaastane ürt mis ise ka jubedalt võsusid mööda peenart edasi ajab. Estragoni kõrval asetsev meliss nii kõrgeks ei kasva kuid on samuti mitmeaastane ja jubedalt võsusid ajav. Piparmündiga sama jutt. Neid taimi ma enam elusees ei paneks peenrasse, kus on mul ka madalamad taimed nagu tüümian. Nagu mets on keset peenart. Fotod on tehtud juuli alguses ja tegelikult kasvas kõik veel kõrgemaks. Kavatsen estragoni, melissi ja piparmündi välja kaevata ning nende jaoks eraldi mullalapi otsida kohta, kus need ei sega teisi taimi. Eeltatavasti peaksin seda tegema veel nüüd sügisel, et enne talve jõuaks juurduda ning talveks peaks äkki igaks juhuks katteloori peale panema kuna alles istutatud taim võib õrn olla. Basiilik on üheaastane taim, sellega pole midagi teha. Juulis tahtis basiilik juba õitsema hakata seega näpistasin kõik õied kiirelt pealt ära. Kui ta õitsema hakkab, muutub taim puiseks ja halvaks. Juuli lõpus lõikasin basiilikad maha nii, et jätsin alla kaks-kolm lehte, millest nüüd septembriks olid juba sama kõrged taimed tagasi kasvanud ja sai uuesti maha lõigata. Tüümianil tuleks samuti õied ära näpistada ja kui maha lõigata, siis ikka nii, et natukene rohelist alla jääks, mis edasi kasvada saaks. Tüümian on mitmeaastane taim aga eelmisel suvel istutasin maha üle 10 taime ning nendest sel kevadel hakkas kasvama vaid 2 - sel aastal panen katteloori peale, võimalik, et eelmised võttis külm ära.
Sama peenra ühes osas proovisin ka jääkapsast kasvatada. Kuna tavaline lehtsalat on minu jaoks natukene kibe ja ei ole krõmpsuv ja ruccola sõid teod ära :) siis panin lisaks jääkapsast. Selleks istutasin seemned otse pakist peenrale ja kasvas imehästi. Kapsas oli hea kuni ei olnud moodustunud kapsapead ehk sai lihtsalt lehti korjata. Kui juba pea moodustus, tulid ka teod ja seest oli kapsas ka kahtlane. Aga varasemad lihtsalt lehed olid küll väga head krõmpsuvad ja maitsvad. Mõtlesin, et järgmine aasta panen jälle seda maha kuid nii, et võtan lehti sedasi, et saaksin umbes juuli keskpaigas uued seemned vanade lehtede vahele maha panna ja kui vanad juba kapsasteks muutuma hakkavad, tirin välja ja lasen värsketel lehtedel kasvada - nii saan maitsvat kraami sügiseni. Teoorias tundub ilus, eks järgmine aasta näeb kuidas asi praktikas välja näeb.
Endale märkeks, et rosmariini tuleks kindlasti ise järgmisel aastal veel maha panna aga huvitav kui suureks see kasvab ... google väidab, et lausa üle meetri - peab ta vist siis sinna estragoni ja teiste kõrgete ürtide peenrasse kavandama.

Head kasvatamist!

Kana-kookose kaste riisiga

Ma ei teagi miks aga viimasel ajal ei ole jälle palju kodus kokkamist toimunud. Eks üht-teist on ikka saanud meisterdada õhtusöögiks aga ei midagi uut ega huvitavat. Viimase aja üks uus katsetus oli minu jaoks kookospiim. Väga pikka aega olen ma poes riiulil vaadanud kookospiima ja alati tahan seda korvi tõsta aga enne kui käsi tõuseb, ütleb mõistus: " kamoon, sa ei oska sellega nagunii midagi peale hakata! On sul mingit mõtet kus seda kasutada? Ei jah, no siis kõnni edasi." Ja nii ma edasi olen kõndinud, ma tõesti ei tea kus või kuidas seda kasutada ... ju vist magustoitudes ... miskites suppides olen kuulnud ... kuskil kindlasti veel. Seekord mõtlesin asja enda jaoks valmis seda pidi, et õhtusöögi mõte oli olemas, ainult kookospiim oli puudu. Nii tõusis käsi kiirelt riiulilt purki võtma ja mõistusel polnud midagi kobiseda :)

Kokku kasutasin:

riis
u 350g kanafileed
ananassikonserv (228g)
400 ml kookospiima
100 ml kanapuljongit
1 keskmine sibul
2 küüslaugu küünt
0,5 tl jahvatatud inver
3 tl karrit
sool
pipar

Tükeldasin kanafilee ning praadisin seda koos sibula ja küüslauguga kuni sibul oli klaasjas. Praadimise ajal maitsestasin kana soola, pipra, karri ja ingveriga. Hea meelega oleksin riivinud sisse värsket ingverit kuid unustasin seda poest osta ja kasutasin seega kodus leiduvat jahvatatud varianti. Karrit panin maitseainetest kõige rohkem, lausa 3 tl, ingverit kõigest 0,5 tl kuna ma ei olnud seda varem kasutanud ja ei osanud hinnata selle maitset. Värske puhul on maitse kohe hästi tunda aga kuivatatud maitseainete õige mekk tuleb toidule juurde tihtipeale alles natukene kuumutades või seistes. Maitse järgi lisasin soola ja pipart ning seejärel kookospiim, puljong ning ananassikonserv ilma vedelikuta. Kuna kookospiim on iseenesest imal ja ennem magusapoolne siis konservi vedeliku magusus oleks asja veel hullemaks ajanud. Niigi uhasin soola päris palju sisse, et maitse minu jaoks tasakaalustuks. Edasi lasin kastmel vaikselt podiseda keemiseni ja lülitasin pliidi välja jättes kastme sooja pliidiplaadi peale järelküpsema. Seejärel panin riisi keema ning kui riis oli valmis, oli ka kaste kenasti paksenenud. Serveerisin riisi koos kana-kookose kastmega ning peale raputasin natukene estragoni värviks:)
Söök tuli hea ja iga uus asi on huvitav AGA minu jaoks jäi söök siiski veel natukene liiga imala maitsega - oli küll tunda karri tugevust, mis mulle meeldis aga midagi jäi puudu ... kindlasti oleks värske ingver asjale vürtsi lisanud ja äkki isegi värsket sidrunit järgmine kord sisse pigistada. Miski vürts oli minu jaoks igatahes puudu aga seda enam olen kindel, et proovin varsti jälle sama sööki teha, et veel kord katsetada :) Kellel on nõuandeid, mida lisada või mida teisiti teha siis kõik on teretulnud!

Head isu!